Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu
majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine
Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes
11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216).
vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokusaamised. Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad
Saab alguse pärispatt, mis lasub kogu inimkonnal (kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud). · Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal maapeale oma poja Jeesus Kristuse, et ta kannatuste kaudu lunastaks inimkonna patud. · Jumal kui Isa, Kristus kui poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustasid PÜHA KOLMAINSUSE. Sakramendid Toimingud, mille kaudu on võimalik inimesel Jumala armust osa saada. Sakrament ehk püha toiming. 1. Ristimine 2. Usukinnitus (luteri kirikus leer) 3. Armulaud 4. Pihtimine 5. Viimne võidmine enne surma 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulikuks pühitsemine Surmajärgne elu · Õigeid ootas taevane paradiis, patuseid pime ja tulikuum põrgu. · Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu.
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
korral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma. Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud. Rüütliseisus Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest hertsogi tiitel, frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks aadliks. Rüütliks saamine Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening. 7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. 15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted. 20 a. - rüütliks ristimine Vaimulikud rüütliordud
vallutada.Välisekspansiooni musternäidiseks kujunesid ristisõjad.Ristisõja põhjusteks võib nim türklaste kasvavat ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
teenistusele. · Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. · Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas. c. Rüütel kui sõjameheseisus: · Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse. · Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. · Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a
· Katoliiklaseks olemine! Vaenulikkus kõigi ülejäänud uskude vastu. Ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalim. Lääniisanda ja vasalli suhted: vasallile sõjaliste teenete eest kaitse ja toetus, milles oli keskne maavalduse annetamine. · Killustatus, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. · Kolmetoimne struktuur: Sõdijad ja nende ülalpidajad. Vaimulikud pidasid sõda inimese suurima vaenlase saatanaga. Palvetajad(preestrid), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad). · Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi ,,tekste" Suulised suuline pärimus- põlvest põlve Inimesed Periood pani aluse läänemaailmale. 2.SUUR RAHVASTERÄNNE. 1 ALGUSE PÕHJUSED: 1. Hunnide liikumine läände : 375.a
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
Percevali ema üritas teda rüütlikultuurist eemale hoida. Galaad leiab lõpuks tavaliselt graali. Saksa keeles leidis selle Barcipal, tegu oli n-ö külluse kiviga. Ümarlauarüütlite motiivid levisid vappide jms peal väga arvukalt. Lüürikas olid tähtsad trubaduurid. See tuli algul sõnast ,,trobare" leidma. Trubaduuride luule levis Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Seal levis katarite sektantlik usuvool. Osad arvavad, et trubaduurid olid katarid. Samas tekkis seal eriti rafineeritud ja kõrge kultuur, erilised peensused ja käitumiskoodid õukonnas ja rüütlikultuuris. Luulevõistlused olid au sees. Samuti kujunes uus armastuse kontseptsioon. Rüütliromaanides oli armastusel tähtis koht, seigeldi armastatud naise nimel. Haripunkti jõudis see trubaduuride luules. Senjöörilossid olid tol ajal väga maskuliinsed. Vasallid elasid tihti ise senjööri lossis. Senjööri kohus oli vasallide poegi välja koolitada
rajab jumala riigi maa peal ning sõjad ja vägivald lõpevad. KRISTLUSEST VÄLJA KASVANUD USUNDID Aegade jooksul on kristlusest tekkinud palju uusi rühmitusi, kes on ise end nim kristlikeks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks ei pea. Sellised rühmitused võtavad sageli omaks kristliku õpetuse, kui arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund. VIIMSEPÄEVA PÜHADE JEESUS KRISTUSE KIRIK Selle kiriku liikmes, kes tavaliselt kutsutakse mormoonideks, usuvad, et piibel on jumalik ilmutus, kuid nad usuvad ka mormooni raamatusse. Nad on veendunud, et selle raamatu kirjutas prohvet mormoon umber aastal 420 eKr Raamatus jutustatakse, et P-Ameerika põliselanikud olid hoopis üks Iisraeli mandunud suguharu, mis oli jumala armust ilma jäänud. Mormooni raamat egiptusekeelse tekstiga kuldplaadid olid kadunud kuni
Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks "Monumenta Germania Historia" esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas? Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid. Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament eriliselt pargitud lamba/vasika nahk on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda leitud antiikteoseid
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle
Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. See on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja hävitamatu. Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''. Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus. ANAXIMENES 585-527 eKr Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku.
Tõi sisse ka eeliseid, sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine. Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks. Olid pühad, templi rajamise pühad, uusaasta püha. 2) kuningate kultus - 3) surnute kultus - 9.november 2.loeng Loengut peab: Marti Kalda Hinduism Indias pole probleemiks teiste usukude olemasolu. Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega. Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog. Nt mõni seadus võetakse vastu öösel, kuna see on astroloogiliselt õige. 2001a. 81% indusid, 13% moslemeid, 2% shikke, 0,8% budisme (pole ka india enda busismid), 0,4% jainsitlik.. Enamustes osariikides 92, on piirkondi kus on moslemeid enamuses. Indias on endiselt metslasi. Suured kogukonnad algjuute jne. Hinduism- sellist asja pole olemas
· Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit · Vorm (eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander · Steresis (röövimine) s.o. Vastassuunaline mõju. Suure suhtes. · Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast. Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise · Mateeriat iseloomustab: vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana · Vormi puudumine (vormitu mateeria) kummardamast. /PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega ja jäi selle tõttu sama lühikeseks kui Frangi riigi hiilgeaeg, raamatute ümberkirjutamise traditisioon püsis vähestes kloostrites ja koolid jäeti unarusse 24. Ristiusk ja kirik I Usk Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud, määras selle kuidas nad igapäevaselt käituvad Risti usu põhiseisukohad kujunesid antiikajal, peamine usu allikas oli Piibel ja v kirikuisade teosed, hilisemad autorid korrigeerisid olemas olevaid seisukohti ja sellepärast toimusid muutused ristiusu õpetuses Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest, üks inglitest –
taanlastele loovutama kuningriigi kagu osa. 9ndal saj. Edgar alistati taanlaste valdused Inglismaal. 1016a. alistasid taanlased kogu Inglismaa. Pärast kuninga Kunti surma vabanes Inglismaa ning Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja. Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1.6 Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik 381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad. Misjonärid ristiusu levitajad Katoliku kiriku organisatsioon Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopkonna peakirik Kaanon ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri Toomkapiitel oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine
jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde · Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks" ja tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine
varasematele teostele. 1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : ,,Arutlus meetodist". Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele. Trükiti kokku 500 eksemplari, 200 jäi autorile, ta elu lõpuks pold ülejäändki läbi müüdud. Ta edasised teosed olid kuulsad: tähtsaim ,,Metafüüsilised meditatsioonid". Ta tõstab olulisemaks isikliku järelemõtlemise, eelarvamustevaba uurimise ja mõistuse tähtsamaks kui autoriteet, traditsioon ja kirik. Me peame eelkõige ise suutma mõelda. Kogu tänapäeva teadus ongi sellele positsioonile rajatud. D kuulutati ketseriks, ta raamatud lisati katoliku kiriku keelatud raamatute nimekirja. Ta oli ise tõsine katoliiklane ja usklik mees. Kõige produktiivsem oli ta siis, kui elas Hollandis. Temaga kirjavahetusest oli eriti vaimustunud rootsi kuninganna Kristiina, kutsus ta oma õukonda, saatis sõjalaeva järgi. Armastas keskpäevani voodis lesida, nüüd läks
Miks teised evangelistid sellest midagi ei räägi? Põhjenda! 4. Madonnapiltidel näeme tihti Jeesust mängimas väikese Johannesega. Kuidas me neid lapsi eristame? 5. Kuidas kirjeldab Ristija Johannest evangelist Matteus? 6. Millest me tunneme ära Ristija Johannese renessansiajastu, kuid ka hilisema aja piltidel? 7. Millise suure maaligeeniuse piltidel on Ristija Johannes kõige vähem tõsimeelne usumees? JEESUSE RISTIMINE Piero della Francesca. Jeesuse ristimine. Rahvusgalerii, London. Kõik evangelistid peale Luuka paigutavad Ristija Johannese ja Jeesuse esimese kohtumise Rooma keisri Tiberiuse3 valitsemise viieteistkümnendale aastale. Tiberius valitses aastatel 14 37 p. Kr. Seega kohtusid kaks tulihingelist usumeest aastal 29. Jeesus oli kolmekümneaastasena vanemate kodust küll äsja lahkunud, kuid ta polnud oma kutsumuses veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina.
,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis taastunnustaks austusobjektina inimese keha ja tema lihalikke himusid.
hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kuna esimesed kristlased oli enamjaolt huvitatud Jeesuse surmast ja üles tõusmisest ning tema õpetustest, siis on meie teadmised tema elukäigust puudulikud. Sellest mida Jeesus tegi ja õpetas annab ülevaate Uus Testament. Jeesus oli Juudamaa mees, keda kristlased pidasid Jumala Pojaks, kuid selle uskumuse juures peituvad sügaval juudi traditsioonis ühes kristliku arusaamaga Uue Testamendi suhtest Vanasse Testamenti. Lugu Jeesusest ja selle varased tõlgendused, kus teda nimetatakse Kristuseks või Messiaks, on talletatud Uues Testamendis, mis omakorda koosneb evangeeliumitest, kirjadest ning muudest 1. sajandist pKr pärinevatest kirjutistest. Kõik need tunnistavad, et Jeesus oli ja on Jumala kehastus, kelle ülesanne on taastada Jumala
................................................................ 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament................................................................... 6 5.2 Vana testament......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
