Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosad või helelillad. See kuulub õistaimede hulka. Kasvukoht Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euro opas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga. Korjatakse õitsemise ajal. Mida kanarbikuga veel tehakse Kanarbikku kasutati keskajal õlle pruulimiseks. Kanarbik on hea meetaim. Kanarbiku meel on veidi mõrkjas maitse.
happesuse korral. Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euroopas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbik paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse.
koor muutub silmanähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva. 5 Viigimari Viigimari sisaldab nii palju vitamiine, et inimesed suudaksid elada, süües ainuüksi neid vilju. Viigimari on kõige enam levinud kuivatatud kujul. Otse puult nopitud küpset vilja saab süüa ainult nende kasvukohas. Viigimarjad valmivad kõige paremini Vahemere soojas ja kuivemas kliimas. Kui viljade valmimise perioodil on enam vihma, põhjustab see aga nende lagunemist. Tema juured rändavad aga kaugele eemale puuvõrast, ulatudes kuni 15 meetrini ning võivad pehmemas pinnases tungida 6 meetri sügavuseni maapõue. Viigimari kasvab eriliselt kohandunud õiest. Hinduismis ja budismis peetakse seda puud pühaks.
2011 Joonis 8. Ilukapsas (http://ivynettle.files.wordpress.com/2010/09/100_4361-brassica-oleracea- var-acephala.jpg) Ilunõges (Plectranthus) -suva ilunõges (P. forsteri sün. P. coleoides) Suva ilunõges kasvab nii päikese käes kui ka varjus, kuid väga varjulises kasvukohas lehed kahvatuvad. Lühiajalise läbikuivamise elab taim probleemideta üle, talub ka vihmaperioodi, kui vesi ei jää anumasse seisma, külmakraadid mõjuvad aga hukutavalt. Anumas tuleb jõulise kasvuga taime kindlasti väetada. Rippuv. Kasvatatakse enamasti anumates (amplitaim). Joonis 9. Suva ilunõges (http://cikumiku.smugmug.com/School/Suvelilled/P1170050/651329609_fdYBg-L.jpg)
Nende igihaljas lehestik on aastaringselt väga dekoratiivne. Perekonnas üle 300 liigi ja suur hulk alamliike ning vorme. Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki. Kivirikud on madalad, harva ühe-, enamasti aga mitmeaastased taimed, kasvavad sageli muruna, vaibana või padjandina. Õied valged, roosad, punased või kollased, asetsevad kas üksikult, kännases või pöörises. Kivirikud kasvavad olenevalt liigist nii päikesepaistelises kasvukohas parasniisketel vett läbilaskvatel huumusrikastel muldadel kui ka poolvarjulistel ja varjulistel niiskematel huumusrikastel muldadel. Kõige sagedamini kasvatatakse neid kiviktaimlas. Sobivad ka püsilillepeenra eesäärele, kalmistule ja aiavaasidesse. Ilusad koos pisikelluka, mägisibulate, aubrieetade, halli nelgi ja hariliku müürilillega. Varjutaluvamad liigid sobivad hoonete ja hekkide põhjaküljel asuvatesse peenardesse
Deegud . Toitumine Deegu toitumine pole lihtne ja seda peab jälgima, mis deegu kehasse läheb. Ebasobiv toit võib põhjustada raskeid haiguseid nagu: diabeet, silmkae jt. Halvemal juhul surma. Sellepärast peab andma talle õiget toitu. Deegule ei tohi mitte mingil juhul anda puuvilju kus on suhkurt sees, kuna nende looduslikus kasvukohas pole suhkrusisaldusega puuvilju. Kui anda deegule poest ostetud köögivilju, tuleb need hoolikalt pesta. Magustoiduks tohib neile anda 1-2 korda nädalas kuivatatuid porgandeid, mõned päevalilleseemned, 1-2 pähklit, pisike tükk õuna või mõnda teist mitte eriti magusat puuvilja. Deegule ei tohi anda näriliste segusi, mille sees on palju maisi, päevalilleseemneid, pähkleid, küpsiseid või kuivatatuid puuvilju, kuna siis tekib deegudele raske diabeet ja loom sureb
-Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed . -Inimese sisekretsiooni näärmed on ; peaaju , käbikeha ja ajuripats , kaelapiirkonnas kilpnääre ja harknääre , ning kõhukoopa erinevates osades neerupealised , kõhunääre ja muna- seemnesarjad . HETEROTROOFID ülejäänud organism mis ei kuulu autotroofide alla (kasutavad toiduks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid ) Ühes kasvukohas elunevad sama liiki organismid moodustavad POPULATSIOONI LIIGILISEL TASEMEL saame jälgida eluslooduse omadusi. (uued liigid tekivad evolutsiooni käigus ) BIOTSÖNOOTILINE ORGANISEERITUSE RASE- on liigilisest kõrgem , valitsevad omavahelised suhted (samas elupaigas taime , - looma kooslus . ABIOOTILINE KESKKOND - moodustab ökosüsteemi (suurim on biosfäär ) Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase
Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.
Lehtede ja kõrte suhe esimeses kasvufaasis 1:1, ädal Kvaliteet koosneb peamiselt lehtedest. Rohi on kõrge toitainete- ja söödana: energiasisaldusega, väga hästisöödav, vähese kiusisalduse tõttu hästi seeduv. 9-pallises skaalas on lumiseende nakatumist hinnatud 2,8 Haiguskindlus: palliga. Taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi. Peale kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90% Talvekindlus: taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja
on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.
Kuid nad ei olnud laialdaselt kasvatatud. Sidruni esmakordselt registreeritud kirjandust 10. sajandi araabia traktaat põllumajandusele ja kasutati ka ilutaimedes, alguses islami aedates. Esimene oluline sidruni kasvatamine Euroopas algas Genova keskel 15. sajandil. sidruni hiljem kasutusele Ameerikas aastal 1493, mil Christopher Columbus tõi sidruni seemned Hispaanias oma reisilt. Sidrunist Ta kasvab kuni 4m päikeselises kasvukohas. Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % ja seemned 2 %. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsib. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane, mõrkja maitsega, sidrunilõhnaline vedelik. Tuhande sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Fakte sidrunist Teadlased Ohio State University'st leidsid, et sidruniõli lõhn ei mõjuta inimese immuunsüsteemi, kuid võib parandada
Perekond elupuu aedvormid. Harilik elupuu ‘Bodmeri' Thuja occidentalis Pakseneva võrse ja okkaga vorm ● 10 aastaselt 2-2,5 m kõrge, 1,5- 2 m lai. Lõppkõrgus kuni 5 m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m. ● Okkad: rohelised. ● Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske, viljakas muld.
Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor on kopakujuline. Sellest ka nimi koppvetikas. Rohelisel taustal tuleb hästi nähtavale ka punane silmtäpp. See on koppvetika valgustundlik ala, mis juhatab ta veekogu valgusküllasemasse piirkonda. Valgusrikkas kohas saab koppvetikas efektiivsemalt fotosünteesida. Selleks, et olla alati veekogus kõige sobivamas kasvukohas, peab koppvetikas liikuma. Nii ongi ta varustatud kahe viburiga, mis teda hõlpsasti edasi viivad. Vetikatel on sageli olemas võimalus end ebasobivate keskkonnatingimuste eest kaitsta. Nii võivad ka koppvetikataimed hapniku puudusel viburid ära heita ja limaga kattuda. Koppvetikad saavad paljuneda mitmel erineval moel. Näiteks suvel paljunevad nad liikumisvõimeliste rändeostega, sügisel aga sugulisel teel. Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke
Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Selles erakordses kasvukohas kasvab kuut liiki baobabe. Puud on kohanenud spetsiaalselt Madagaskari kliimaga: nad imevad vihmaperioodil end vett täis, elades sellest varust ülejäänud 8 kuud kuni uute vihmadeni. Nagu teisigi Madagaskari piirkondi, ohustab inimasustuse laienemine ka baobabimetsa. Seda protsessi on aga eriti raske peatada. Puud elavad sadu aastaid ega vilju mitte igal aastal. Põuaperioodi pikenemine võib hävitada kogu aastase järelkasvu. Probleeme tekitavad ka loomad:
................8 HARILIK KURK Harilik kurk ehk kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Arvatavalt pärineb see India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele. Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt
tähistatud valge-rohelise-valge laanikut. Alustaimestik on perekonnas 37 liiki. markeeringuga puudel. suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika,
on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. Jaapani nulg Abies veitchii Puu kasvab tavaliselt 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 0,9 m. Võra on kitsaskooniline kuni kooniline, ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani, vanadel puudel sammasjas ja lamendunud ladvaga. Tüve koor on noortel puudel pruunikashall ja vaigumuhkudega, vanadel puudel peaaegu sile ja hall. Jaapani nulg õitseb mais-juunis, käbid valmivad septembris-oktoobris
moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad. Osjad - Nende varred on seest õõnsad. Sõnajalad – Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. 10.Oskab nimetada 3 okaspuude kohastumust, mis aitavad neil hakkama saada külmas ja kuivas kasvukohas. 1)Nad ei vaja palju vett. 2)Nad on igihaljad 3)Neil on okkad. 11. Oskab tuua näiteid okaspuude tähtsusest looduses ja inimese elus(2 looduses ja 2 inimese elus – iseloomulikud just okaspuudele st ei piisa sellest, et toodavad hapnikku). Looduses: 1)Mägedes ja liivasel mullal on nad sageli peamised erosiooni takistajad. 2)Okaspuude seemned on talvel tähtis toit oravatele, käbilindudele, rähnidele, kakkudele.
enam-vähem samale sügavusele, nagu ta varem oli," õpetas Uurman. "Maitsetaimede istutamiseks tuleks valida kas hommikupoolik või pilvine päev. Kindlasti ei tohiks taimi mulda panna keskpäeval, kui päike paistab, sest see halvendab nende juurdumist. Pärast istutamist tuleb kindlasti kasta. Külvid võiks seemnete idanemise kiirendamiseks katta kattelooriga," lisas ta. Kasvamiseks vajavad maitsetaimed päikesepaistelist ja tuulte eest varjatud kohta. Varjulises kasvukohas kipuvad taimed pikaks venima ning nende lõhna- ja maitseomadused ei ole nii intensiivsed kui peaksid. Värviliste lehtedega taimed vajavad valgust ka selleks, et lehevärvid kirgastuks. Mullastik maitsetaimede kasvukohas peaks olema kergem, huumus- ja toitainerikas, neutraalne või nõrgalt happeline. Pärast istutamist maitsetaimed enam erilist hoolt ei vaja, tahavad vaid kastmist, rohimist, tagasilõikust ning vajadusel väetamist nagu teisedki taimed.
Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist. Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks lõigake varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Kõige parem on piparmünti kuivatada varjualuses kimpudena ülesriputatult. Jämedad varred tuleb eemaldada
looduslikud tegurid. Näiteks metsapõlengud, tormid, üleujutused ja vulkaanipursked. Paljud senised liigid kaovad ning aja jooksul tulevad nende asemele uued. Ökoloogilised tegurid Organismide elu mõjutab temperatuur, maakera eri paikades on see erinev ning vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Organismide elu mõjutab õhu liikumine. See mõjutab taimi rohkem, sest taimed ei saa tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ning sellest sõltub ka tema kuju. Taimed vajavad elutegevuseks valgust.Osade taimede kasvamine ja õitsemine sõltub päeva pikkusest (nt. rukis, kartul, kaer) ja on ka taimi, kelle areng ei sõltu päeva pikkusest (nt. tomat, tatar, võilill). Valgus mõjutab ka loomade aktiivsust. Ühed loomaliigid on öise (nt. kakud ja nahkhiired). Teised päevase eluviisiga (nt. laululinnud). Kõikides organismides toimuvad protsessid, milleks on vaja vett.
Kuna sõnajalgadel õisi pole, on nende tundmaõppimisel väga oluline lehe ehitus. Leht koosneb tavaliselt leherootsust ja -labast. Mõlemate kuju ja suurus võib liigiti väga palju erineda. Leheroots võib ka täiesti puududa, siis kinnitub leht otse risoomile. Lehed liigitatakse liht- ja liitlehtedeks. Enamus meil toataimena kasvatatavaid sõnajalgu kasvab looduslikult Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia niisketes troopilistes metsades. Kõige paremini kasvavad taimed oma looduslikus kasvukohas ning mida sarnasemaid kasvutingimusi me toas suudame neile pakkuda, seda ilusamad nad on. Seepärast on oluline teada, kui palju on sõnajala looduslikus kasvukohas valgust, mis tüüpi on muld, kui palju sajab vihma jne. (Rünk, 1999) 5 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE 2.1. Valgus Kuna enamik sõnajalgu on varjutaimed, siis sobib need paigutada põhjapoolsete, kuid ka
See on ühe seene, haavataeliku, töö. · Haavapuu on kobraste lemmiktoit. Haava oksad on meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu · Kuusk ei suuda ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. · Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla
Kui soo-osi tungib karjamaale, on ta seal juba kirjeldatud ohtlikuks mürktaimeks. Kui aga risustab inimeste söögipõldu, siis on temast väga tülikas lahti saada. Osa tema pikast ja rohkesti harunevast risoomist asub sügaval mullapõues. Kui nüüd inimene tõmbabki meetripikkuse "osjajuurika" mullast välja, siis mõni tükike jääb temast ikkagi alles ning peagi rohetavad mullapinnal uued võsud. Kõigile põldudele see taim siiski ei tungi. Tema kasvukohas peab olema tavalisest rohkem niiskust. Looduses on ta niiskete niitude ja soostunud metsade, isegi soode ja veekogude kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem. Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on
..400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni.
lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees, puittaimi nende hulgas pole Puittaimede rühmitamine mullastiku nõudlikkuse alusel Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade omadustega toitainete rikkal mullal n pappel, harilik jugapuu, harilik kuusk, nulg
mõjutavad ka üksteist ja tugevdavad või nõrgendavad sellega oma mõju organismidele. Eriti oluline on selliste tegurite nagu vee ja soojuse, vee ja mineraaltoitainete, valguse ja süsihappegaasi koosmõju. Keskkonnategurite koosmõju üldisi seaduspärasusi on vaja tunda selleks, et mõista organismide leviku seaduspärasusi ning osata reguleerida kasvukohategureid kasulike taimede kasvutingimuste parandamiseks ning ebasoodsate mõjutuste vältimiseks. Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile. Selle seaduspärasuse kohaselt piirab taimede kasvu eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon on keskkonnas vajadusega võrreldes väikseim. Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks ehk miinimumreegeliks Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid
seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Suurkiskjad ja suured rohusööjad. Bioinvasioon - inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid* paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Introduktsioon – sissetoomine (tahtlik või tahtmatu) „Vaenlasest vabanemise“ hüpotees (Enemy Release Hypothesis) – võõrliigil on uues kasvukohas vähem vaenlasi võrreldes keskkonnaga, kust liik pärineb Kui invasiivsel liigil uues kasvukohas vaenlasi ei ole, siis ta ei pea kulutama nii palju ressurssi kaitsemehhanismidesse ja saab toimuda areng selles suunas, et rohkem ressursse pannakse kasvu ja suureneb konkurentsivõime looduslik kooslus pool-looduslik kooslus häiring - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus
-vaid vähesed eosed hakkavad idanema -eosed on näiteks vetikatel eosla -seal valmivad eosed eelleht -temast kasvab uus taim vegetatiivne paljunemine -paljunemis viis kus uued taimed arenevad juures, varrest või lehest -iseloomulik paljunemine mitmeaastastele taimedele elukooslus -kujuneb taimekoosluse baasil -moodustavad kõik ühesuguste kekkonna tingimustega alal elavad organismid st. taimed ja loomad taimekooslus -kõik ühes kasvukohas kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse -saab eristada liigirikkuse, kasvuvormide rohkuse poolest
o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks. o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased. o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju, aga pole söödavad. Püsivad puudel kuni jõuludeni Red Sentinel Professor August Vaga o Õied: valged kuni tumeroosad o Rahvapärimus: Õunapuu lehti, õisi, koort kasutasid vanad eestlased erinevate haiguste korral nagu põletikud,
Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et leevendada nukrust, mida varjuaias tihti võib kohata Enamik varjupüsikuid on pärit põhjapoolkera erinevatest varjulistest lehtpuumetsadest ja need kasvavad sarnases kasvukohas aias meelsasti. Metsaaias on kerge kasvatada püsililli. Suurte puude varju ei tule ka põlluumbrohud, välja arvatud varjus hästi kasvav harilik naat, mis tuleb enne varjutaimede istutamist hävitada ja levik varjuaias takistada. Varje on mitmesuguseid: suurte puude, maja, heki või tara vari. Neis piirkondades on kõige õigem kasvatada varjutaimi. Kahtlemata on tõeline varjuaed suurte puude all. Valgus, vari, linnud, putukad ja lõhnad loovad varjuaias erilise meeleolu
See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui
osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal, kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas ja soodsamas kasvukohas on ka mändi. 4 Trollide mets Norras Norras eristatakse nelja regiooni: 1. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad 2. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad 3. Sarmaatia segametsad 4. Skandinaavia ja Vene taiga Igaüks neist esindab Norrale omapärast floorat ja faunat. Maakasutus asulate all 0,7% siseveekogude all 6,0% liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2%
Syringa patula `Miss Kim`SAMETJA SIRELI ´ SORT asvukuju kompaktse kujuga ning aeglasekasvuline Lehestik Lehtede värvus heledam roheline sügisvärvideks purpurpunased toonid. Õied Õiterohke, lõhnavad Muld õied helepurpurroosat värvi Rikkalikumalt õitseb täispäikeselises · kasvukohas ning viljakamal pinnasel. SIRELI LIIGID · Syringa amurensis amuuri ligu afghanica afgaani sirel ehk amuuri sirel · Syringa emodi himaalaja sirel · Syringa fauriei Faurie' · sirel · · · · Syringa julianae Juliana · Syringa komarowii Komarowi
metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuusk on mäda või mitte. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed
paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks
· Kõrgus 5-10 cm. · Kollased õied. Õitseb juuni kuni juuli. · Kuivem aiamuld või liivmuld. · Ei talu liigniiskust ja varju! Sobib haljastuseks liivastele aladele ja katuseaedadele. Harilik kukesaba Lythrum salicaria Harilik kukesaba Lythrum salicaria · Kõrgus 30-60 cm. · Õitseb juulis ja augustis. Püstised punakas- roosad õisikud. · Varred ja lehed karvased. · Niiskem muld. Ei talu põuda, kuid võib kasvada liigniiskes kasvukohas. · Sobib kaldataimeks. Peale õitsemist lõika taim tagasi, kuu aja pärast õitseb taim uuesti. Harilik leviisia Lewisia cotyledon Harilik leviisia Lewisia cotyledon · Kasvab madala rosetina. Kõrgus 10-20cm. · Roosad, valged, kollased, punased, oranzid, lillad või veel mitut vahepealset tooni. · Happeline, toitaineterikas kergem muld. · Niiskuse kartlik, lihakas sammasjuur ümbritsetakse kruusaga, kui taim pole
vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumireegel 5. Kas väide on tõene või väär? "Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige vähem ökoloogilisele amplituudile." Vastus: Väär 6
Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks.
märkimisväärne hulk käbisid. Käbisid on kõige rohkem 200300-aastastel puudel. Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad. Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel. Soodsas kasvukohas võivad tõusmed esimesel aastal kasvada 69 cm. Vanemad seemikud eelistavad kasvuks täisvalgust ning nende kasvukiirus suureneb märkimisväärselt, kui nad on 8 kuni 10-aastased, aastane juurdekasv võib siis ulatuda kuni ühe meetrini.
Tark mees ütles: taimede lokaalse adaptasiooniskaala võib olla väga kitsas. Seda näitab kõige selgemini katse, kus uuriti taimede tolerantsust raskemetallide juuresoleku juures. Tolerantsus sallivus, harjumus. GENEETILINE POLÜMORFISM = paljukujulisus See on vormide olemasolemine liigis või liikide rohkus perekonnas. Geneetiline polümorfism - on mingi liigi kahe või enama katkeliselt esineva vormi kooseksisteerimine, ühes ja samas kasvukohas, niisugustes proportsioonides, et nendest harvemini esineva vormi püsimajäämiseks, ei piisa üksnes korduvast mutatsioonist või püsima(sisse)jäämisest. Sobimatus võib tekkida sel juhul, kui ühes kasvukohas on tingimused muutunud sellisel määral, et üks vorm hakkab asenduma teise vormiga, mis nendesse muutunud tingimustesse paremini sobib. Niisugusel juhul bioloogid ja geneetikud räägivad, et tegemist on transiitpolümorfismiga. polümorfims säilib just loodusliku valiku teel
tööstuses, bioloogilise mitmekesisuse säilivuse, metsa produktsiooni kasvu, maaastiku stabiilsuse, keskkondliku kvaliteedi võimaluse loomaks ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed funktsioonid teisi ökosüsteeme kahjustamata (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest 2.2.1. Mets ja metsamaa Leedu metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, 6 kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets.
Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure. Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks
Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila- Paldiski_rdt_%C3%A4%C3%A4res.jpg Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. 1.1.2Tüve koor Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning
Kui taimed on korralikult juurdunud, neid pintseeritakse, et soodustada harunemist ning taimele anda põõsasjas kuju. Korralikult juurdunud taime võib ümber istutada juba veidi suuremasse potti ja toitainerikkamasse mulda. Kannike Säntpoolia Säntpoolia Säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike on üks vähestest toataimedest, mis õitseb mitu korda aastas isegi siis, kui valgust on vähe või see on kunstlik (luminofoorlambid). Liiga valgusküllases kasvukohas võivad säntpoolia lehed kahvatuda või kollakasroheliseks minna. Neid on erinevat värvi õitega ja isegi miniatuurses vormis. Aafrika kannikesi tuleb kasta siis, kui potis olev muld tundub katsudes kuiv. Parim moodus nende kastmiseks on lillepott osaliselt veega täidetud kaussi panna. Peale minev vesi teeb kannikese lehed pruuniks. Säntpoolia eelistab madalamaid temperatuure (15-21 kraadi) ning ei talu tuuletõmbusi. Jõulukaktus
- Lai ühe teguri suhtes, kitsas teise - Lai paljude tegurite suhtes, lai levik - Üks faktor mõjutab teist - Looduses levimine ei ole seotud ptimaalsete aladega - Paljunemisperioodid on tavaliselt organimidele kriitilised Aineringe Alkimatisatsioon ja naturalisatsioon Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline Adaptsioon evolutsioonilises ajas Piir ökoloogilises skaalas toimuvate kohanemiste ja evolutsioonilises ajas
HÕLMIKPUU Ginko biloba Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- valguslembene, põhjatuulte eest varjatud Haljastusväärtus- haruldane ja dekoratiivne Puu võra- munajas Lehed- lehtpuule sarnased. Leheroots sama pikk kui lehelaba Õied- urvataolised, rippuvad EBAKÜPRESS Chamaecyparis Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjus, poolvarjus Haljastusväärtus- muidu head haljastuses, aga et seda hoida tuleks haiguste vastu pritsida profülaktilise tõrjega. Puu võra- koonusjas, avatud kasvukohas maapinnalt algav. Okkad- noortel taimedel soomused nõeljad ja laialihoidvad Käbid- külgokste tipul. Kerajadd Sisemaal vajavad sooja, külmade tuulte eest varjatud kohta. Mägiebaküpress talub -25..-30 C külma. LEHTPUUD MAGNOOLIA Magnolia Mullastik- ei talu lubjarikast mulda; vajavad viljakat mulda Niiskus- Eelistavad väga sooja kasvukohta Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- terava tipuga
Suured valged , roosad , lõheroosad , punased , vaarikapunased või purpursed täidis- või pooltäidisõied võivad katta üleni kogu põõsa . Vajab kasvamiseks hajusvalgust kuni varjukat ning vältida tuleks otsest päikesevalgust . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe , lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Sügisel vajab jahedamat kasvukohta . Kasta tuleb pehme veega korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullal pisut läbi kuivada . Jahedas kasvukohas kasta harvem . Väetada tuleb happelise väetisega õitsemise ajal ning sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud aja mitte väetada . Soetada tuleks paljude õiepungadega ning väheste avanenud õitega taim , et õitsemisaega pikendada . Istuta umber pärast õitsemist , kasutades happelist substraati , kuigi taasõitsemist on raske saavutada . Mai ja juunikuus hoia õiepungade tekke soodustamiseks soojas paigas . Juunist augustini istuta aeda varjulisse paika
külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja
Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega; · Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel; · Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad
annaabi.ee 
