Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatustöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvandik, kasvatustöö, kasvatamine, vastuvõtja, iseseisvas, vajalikus, loengumaterjal, arendaja, efektiivsust, kasvatusest, edastaja, buber, huvitu, interaktsioon, hirsjärvi, huttunen, täiustatud, soovitusi, andes, toobki, andam, panused, riietumine, temalt, koolieelne, kasvatajad, meiega, arendamiseks, alustala, arvutama, uurimeSeda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast. Kui tänapäeval räägitakse hariduse mõjust või hariduse efektiivsusest, ollakse huvitatud just nimelt sellest, mis haridus maksma läheb ja mida haridusse suunatud vahenditega on saavutatud. Kasvatust puudutavad põhimõisted Kasvatus Kasvatus on praktiline tegevus. Kasvatamine on tavaline igapäevane tegevus ja igal täiskasvanul on selle kohta oma kogemuse põhjal palju öelda. Kasvatusega oleme kokku puutunud kahel viisil: oleme ise olnud nii kasvatuse objektid, kui ka kasvatajad. Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame. 7 Tänapäeval on siiski paljud täiskasvanud adunud ja avalikult tunnistanud, et laps on ka neid
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine. Nime arvati olevat isiklik ja seepärast kõige tugevam loits. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mälu treenimine. Sel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Midagi ei tohtinud lisada ja ära unustada. Sündides sai lapsest sugukonna lastegrupi liige ja tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas. Isa-ema olid huvitatud, et nende lapsed oleksid terved ning suudaksid võimalikult hästi omandada sugukonna liikmele kohase mõtlemise ja käitumise. Toimus looduslik valik: ellu jäid vaid kõige tugevamad ja tervemad lapsed. Eluiga oli lühike, õppida tuli kiiresti ja suuri vigu ei tohtinud teha. Lastelt ei nõutud mitte ainult sõnakuulelikkust, vaid nõuti ka vanemate austamist. Isa tuli austada kõrgemal tasemel kui ema
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab
tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekskulsioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab indiviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika on integreeritud vaade lapsele kui tervikule. See tähendab hoolitsemist, kaasamist, sotsialiseerimist, akadeemilist toetamist. MÄRKSÕNAD: kasvatamine, sotsialiseerimine, hoolitsemine. Oluline töövahend on suhe lapsega. 9.09 loeng Sotsiaalpedagoogika areng läbi ajaloo: sotsiaalpedagoogika arengut mõjutanud sündmused ja isikud. Ühiskond või indiviid? Karl Mager uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale. Erinevad lähenemised:
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l
Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava materiaalse ja vaimse toetuseta. Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. Kasvamine on mitmetahuline füüsiline, vaimne jne. Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. Millal on inimene kasvatatav? Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis peaks kasvatusega olema teatud kasvatusiga täiskasvanud küpsuseni jõudmine iseseiva toimetuleku saavutamine oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi.
Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema
oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku). Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks. Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani
oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku). Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks. Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist?
Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
nägu, sümmeetriline nägu. Paljude inimeste näopiltide alusel sünteesiti n-ö keskmine nägu, mis sai kõrgemaid meeldivushinnanguid kui enamik algsetest nägudest. Lapselike tunnustega naise nägu tajutakse atraktiivsemana. Lapselikud tunnused on suuremad silmad, kõrgem laup, ümarad põsed, väike lõug, kõrgemal asetsevad kulmud. Naise atraktiivsus mõjutab sperma kiirust Hiljuti tehtud uurimus väidab, et mehed võivad sperma kiirust ja efektiivsust muuta, lisades rohkem või vähem seemnevedelikku purskesse. Oluline faktor selleks on fakt, kas naine tundub mehele olevat atraktiivne. Maitse üle ei vaielda Toredad ning kenad tunduvad paljud, kuid mitte igaüht ei taheta kaaslaseks. Välimusel on sellistes suhetes tähtis koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel.
sümmeetriline nägu. Paljude inimeste näopiltide alusel sünteesiti nö keskmine nägu, mis sai kõrgemaid meeldivushinnanguid kui enamik algsetest nägudest. Lapselike tunnustega naise nägu tajutakse atraktiivsemana. Lapselikud tunnused on suuremad silmad, kõrgem laup, ümarad põsed, väike lõug, kõrgemal asetsevad kulmud. Naise atraktiivsus mõjutab sperma kiirust Hiljuti tehtud uurimus väidab, et mehed võivad sperma kiirust ja efektiivsust muuta, lisades rohkem või vähem seemnevedelikku purskesse. Oluline faktor selleks on fakt, kas naine tundub mehele olevat atraktiivne. Maitse üle ei vaielda Toredad ning kenad tunduvad paljud, kuid mitte igaüht ei taheta kaaslaseks. Välimusel on sellistes suhetes tähtis koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel.
1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000)
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle hariduses ja väärtuskasvatuse selgema esiletoomise vajaduse üle alguse 1990-ndatel aastatel. Sealt alates rõhutab ka riiklik õppekava väärtuskasvatust ja eetika küsimuste arutamist kõigis õppeainetes. Lisaks läbivale teemale on väärtuskasvatus selgemalt esil ka omaette valdkonnana, millele on eraldatud märkimisväärne tunniressurss. Jaapanis on 1980-ndatest aastatest alates kõlbelisest kasvatusest saanud mõõdik kõigele koolis toimuvale. Seda on iseloomustatud kui pööret akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile. Taustaks on tõdemus, et kiirelt arenevas maailmas muutuvad ja vananevad teadmised väga kiiresti. Milline roll on väärtuskasvatuse teemal Eestis? Eestis on eetika ja väärtuskasvatuse teemaga tegelemiseks loodud vastav Riiklik väärtusprogramm.
3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista. Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild, mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe. Hea suhtlemine on organisatsioonile sama tähtis kui inimestele vereringe. Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist.
Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
rahvastikutihedus. · Kellade täpsus- seda mõõdetakse pankades, kui täpne kell on. See on juba kõnekas faks ühe või teise riigi asjade ajamise kohta · Käimiskiirus teatud kirjeldusele vastav tänav (reeglina peatänav) ja võtakse stopperiga aega. Saadakse käimistempo. · Postkonbtorite toimingu kiirus inimesel on paberil, palun üks mark ja konkreetne rahatäht (rahatähe suhe marki). Et ei tekkiks diskussiooni. Näitab teatud efektiivsust. Organistasioonilultuuri kaks põhiküsimust 1. Kellel on õigus otsustad kui tugev tsentraliseeritus 2. Kui palju reegleid kui tugev formaliseeritus 3. Loeng Planeerimine Juhtimise põhitegevuste esimene etapp. Mõiste: keskkonnamääramatusega toimetulekuprotsess = planeerimine Me üritame oma peas läbi käija kõik selle, mis hakkab toimuma. Mida täpsemalt suudame tulevikku ette ennustada, seda paremini meil läheb. Peame võiamlikult täpselt ette nägema, mis tuleb
Nii lapsed, vanemad kui vanavanemad on nendega kontaktis igapäevaselt ning suhted on tugevad. (Vecchi 2010, 17, 71). Reggio Emilia hariduslikus lähenemises on oluline jagatud nägemus lapsest, koostöö ja suhete väärtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nõupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lähedaloleva kogukonnaga. Õueala peetakse oluliseks, et arendada laste erinevaid meeli. Õpikeskkond on õpetaja ja laste loovuse arendaja. Õpetajat nähakse, kui õppijat. Tavaliselt ei järgita õppeprogrammi, vaid lähtutakse laste küsimustest. Lapsed ja täiskasvanud uurivad erinevaid küsimusi koos, õppides teineteiselt ning luues oma arusaamised maailma asjadest koos. (Thornton, Brunton 2007, 14, 69). Reggio Emilias on eesmärk olnud luua õpikeskkondi, kus lapsed saavad väljendada oma potentsiaali; näha end projektide ülesehitajana ning kogu kooli ettevõtmise osalistena;
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. 4.Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid. Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom. Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku
Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust, ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. Seda tüüpi juhid loodavad, et ka nende alluvad on samasugused. 2. Sotsiaalsus- Tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. Selline inimene töötab motiveeritumalt, kui teda kiita hea suhtumise ja koostöö eest. Sotsiaalsustungiga juhid püüavad end ümbritseda sõpradega, mis võib aga takistada töö efektiivsust. Positiivne õhkkond muudab töö alluvatele meeldivaks. Töö saab tehtud tänu kindlaksmääratud ülesannetele, tegevuse suunamisele ja järelvalvele. 3. Kompetentsus- Soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. Nad on uhked oma probleemide lahendamise võime üle ja püüavad esile kerkinud takistusi loominguliselt lahendada. Nad püüavad kõike teha võimetekohaselt väga hästi, millest nad tunnevad sisemist rahuldust
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Meeleiste opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores/keedetud; niiske/kuiv. Mittesemeelelistena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi/tubakas. eurooplane - "insener" pärismaalane - "brikolöör" teadus müüt globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused kultuur loodus mõiste -- üheselt mõistetavus ning ei märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja eelda adressaati sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul mäng -- tugineb võrdsusel ja rituaal -- väljendub ühe osapoole sümmeetrial headuses kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja struktuuri sündmuse Neoevlolutsionism Leslie White - neoeolutsionism algas 30ndatel, tähtsaimaks teoreetikuks White. Püüd
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
annaabi.ee 
