PESAPALL Kehaline kasvatus Sissejuhatus pesapalli Kuigi pesapalli ajalugu on võreldes mõne teise spordialaga suhteliselt lühike, ei ole tema täpses päritolus täitselgust. Pesapall on gridironi järel kõigepopulaarsem spordiala.See on väga põnev pealtvaatvaatajatele, kohalikul tasemel mängitakse seda kõikjal üle maa. Igal aastal peetakse suured pesapalliliigavõistlused. Samuti on pesapall üks populaarsemaid sportimänge bmujal maailmas. Tänapäeval mängitakse seda enam kui 60 maal igas ilmakaares. Pesapall tõennäoliselt arenes see välja 19. sajandi algul Inglismaa ühest kuriga mängitud pallimängust. Ent väidetakseka, et pesapalli leiudas üks New Yorgi kadett 1830. aastal. Kindel on see, et mäng sai hoo sisse Ameerika Ühendriikides ja esimesed ametlikud reeglid pandi kirja 1845. aastal. Mängu põhimõte Mängijaid on kaks üheksaliikmelist võistkonda. Vanusest mängivad lapsed ja täiskasvanud. Pesapalli varustuse kuulub: pesapallikurikas...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks
Janika Mölder tiitelleht täida ise :) Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 9 võitu NSVL naiskonnas.....................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 Elulugu Janika Mölder on sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus. Juba noorena hakkas Janika sporti tegema. Sellele on kaasa aidanud tema ema, Evi Mölder, kes on endine sportvõimleja ja praegu kehalise kasvatuse õpetaja. Kuna väiksena oli Janika lahtise kondiga ja hästipainduv, viis ema ta 6-aastaselt Vanemuise balletistuudiosse. Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spord...
Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms.); kasvu toetamine 4.lapse isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine selle täitmisel ja vajadusel abistamine; 5
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene
Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on
vormis hoida, siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha. Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasvatus. See on loodud, et lapsed ainult ei istuks. Kuigi paljud lapsed käivad trennis, siis osad ei käi ja koolides on üldlevinud normid, mida peaks täitma iga laps teatud vanuses. Selle eest saadakse ka kehalises kasvatuses hindeid. Lastele meeldib palju mänge mängida ja seda just kehalises kasvatuses-kuid miks meeldib näiteks poistele rohkem korvpalli mängida, kui teha iluvõimlemist. Kuid vastus on lihtne-see on raske nende jaoks. Tüdrukutele meeldib just võimelda, sest nad ka painduvad paremini, kuid kui sa paindud hästi ja sul on lihased kehas hästi vabad, siis see annab sulle juurde palju plusse. Ja see ei takista kuidagi lapse
Kas su elu oleks siis selline nagu täna? Minu lapsepõlv oli just selline- pannkoogilõhnaline. Lapsepõlves olid mulle loodud tingimused eneseteostuseks ja enesekasvatuseks ning minu vanemate huviks oli oma laste mitmekülgne arendamine. Mul oli võimalus tegleda iluvõimlemise, suusatamise, kergejõustikuga, samuti õppida klaverimängu. Mulle anti vabadus otsustada ja samas ka vastutada tehtud otsustega kaasnevate tagajärgede eest. Seega võiks väita, et minu koduses kasvatuses peegeldus humanistlik elukäsitlus. Kasvatus oli pigem abistamis- toiming kui inimese mõjutamine. Pedagoogilise protsessi humaniseerimine tähendab õppurite ja pedagoogide vastastikust austamist, areneva isiksuse asetamist pedagoogilise protsessi keskmesse (Haridusplatvorm, 1989, lk 13). 2 Nii ühiskonnas kui hariduses on humanistlik lähenemine seotud eelkõige inimesega, tema
Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989) uutel rõhuasetustel. Alternatiivpedagoogid, nagu montessori-, steiner-, freinet pedagoogika ja Reggio Emilia töökogemused on lähima ajaloo peamised mõjutajad. Reggio Emilia töökogemus ja selle põhimõtted, tema uuenenud kasvatuspsühholoogiline mõtteviis, lapsepõlve sotsioloogia ja
Uusaeg Üldiseloomustus * Uusajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. * Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis. * Martin Lutheri õpetuse järgi oli abielu jumala kingitus. *Vallalisust peeti vääraks. *Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Emile Durkheim, Prantsuse sotsioloog on väitnud, et perekonna
kooliga. Õppekavast lähtudes loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda, mis on kõikide koolide sarnane eesmärk. Waldorf kooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ning omavahel põimunud. Waldorfpedagoogika õppekava põhimõtted: 1. TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES Tahtejõu tugevdamine, kujutlusvõime arendamine, eakohase intellektuaalse võime arvestamine, tegelikkusega suhtestatud mõtlemine ja harjumuste kujundamine. 2. KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES Tundeelu areng, intellektuaalne areng, analüüsivõime, kvaliteeditunnetus, meelte arendamine, sotsiaalsed tunded, moraalsed tunded ja kunstilised projektid. 3. INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES
Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kevadisel lillepeenral võib imetleda nii mulda, tõukusid, kui idusid, nii okkaid kui varsi. Võib öelda lihtsalt roheline või lill. Niiviisi toimub bioloogia alaste teadmiste kogumisele lisaks nii looduse visuaalse poole nägemise ja selle piltliku väljenduse, kui emakeele areng. Kasvatusmeetodina osutuvad matkad loodusesse loodusliku keskkonnaga tutvumisel peaaegu kõige olulisemateks
Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu. Lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006). Pedagoogiline lähenemisviis- pedagoogiliste veendumuste defineeritud süsteem. Terviklik kontseptsioon, mis sisaldab arusaama lapse arengust, ühiskonna rollist kasvatuses, õpetaja rollist kasvatusest ja lapse metoodilist tegevuse alust. Laps ise avastab- õpetaja on selle juures tugi. Montessori pedagoogika- loodud Maria Montessori (esimene naine, kes sai ülikooli õppima minna) poolt. JUHTLAUSE: “Aita mind, et saaksin seda ise teha!” Lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, ei ole mõttekas eristada intellektuaalset, füüsilist, sotsiaalset külge. Tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu ning lapse
Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei olegi piiride panekus põhiküsimus mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuna kõigis emotsionaalsetes olukordades, kus osalised on laps ja täiskasvanu, on vastutus täiskasvanul, siis on täiskasvanu asi märgata lapse käitumise taga olevaid katmata vajadusi. Eetikas tegeletakse hea ja halva kasvatuse eristamist. Eetikal on kasvatuses ja õpetamises keskne koht. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb õpilasi mõtlema , et kõneldud ja elatud väärtused on pahatihti erinevad. Head kasvatus suhet võib iseloomustada enne kõige vastastikuse usalduse ja austusega. Heal suhtel peab kahe inimese vahel olema kannatlikus, õigustunne ja tagasihoidlikus.
Koolikiusamine oleneb tutvusringkonnast Kõik ebanormaalsed tegevused- kiusamine, narrimine, nõmetsemine saab ikkagi alguse tutvusringkonnast. See oleneb sellest, et kellega sa suhtled ja kas nad on varem midagi veel korda saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad jääda eluks ajaks armid. Kiusajate vastu midagi teha ei anna, tuleb olla lihtsalt ise tugev ja vastu hakata. Kui oled ühe korra narritud või kiusatud jäädakse
1. kasvatamine on praktiline tegevus, inimeste tegevus(toimingud, tähelepanekud, mõtted, kujutlused) 2. kasvatus on interaktsioon- vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatuse on inimene, nii kasvataja kui kasvatatav,subjekt, kes seab endale eesmärke ja juhib oma tegevust ning mõtestab elu. Interaktsioon toetub kommunikatsioonile. 3. Kasvatamisel on alati mingi eesmärk. Kasvatamine on eesmärgipärane, intentsionaalne tegevus. Kasvatuses peetakse silmis inimest ennast. Eesmärgiks on inimlikkuse võimalikult täiuslik teostamine. Kasvatuse ja koolituse erinevused : Kasvatuses · pikaealine, eluaegne · inimese pidev mõjutamine · terviklik, inimest mitmekülgselt mõjutav · taustaks vastava kultuuri ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine Koolitus · organiseeritud,süstemaatiline · teatud eesmärkidele suunatud · perioodiline, koolitusel on algus ja lõpp
olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning
kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last
alust, millega nad pärast lähevad iseseisvasse ellu. Hiljuti teadlastega oli esitatud üles selline erisuund pedagoogikas nagu etnopedagoogika. Rahvatraditsioonid on oluline eeskuju, millesse on koondatud parimad pärasused, iseloomumadused ja moraalsed etalonid. Üks ekspert pedagoogikas K. Usinski märkis ,,Kasvatus peab olema rahvalik ja pühendatud rahvaväärtustele, kui vanemad ei taha, et nende lapsed oleksid nõrgad ja rumalad". Kõige tähtsam kasvatuses on hoolas suhe väärtuste vastu, mis oli loodud inimtööga ja loodusega. Varajasest lapsepõlvest õpetavad suuremad lapsed väiksemat sotsiaalset arengut ja headust erinevate mängude kaudu. Just selle pärast traditsioonid, tavad, sotsiaaletnilised normid mängivad suurt rolli kasvatuses ja tugevalt mõjuvad isikut, mis vormib lapses. Igas riigis on oma traditsioonid ja ei saa öelda, et kuskil neid pole, aga juhtub, et ühel riigil tavad on väga tugevad ja teisel see ei ole nii
Isa pidas oma auasjaks kasvatada poeg isiklikult heaks kodanikuks ja sõduriks. Poiss sai isa kõrval praktilist õpetust. Praktilise õpetuse kõrval oli poiss pidevalt isa kontrolli all olevas kõlbelises keskkonnas. Säärane kasvatus kujundas vastupidava keha, kindla iseloomu, distsiplineeritud seadustele kuulekalt alluva hinge. Plutarchos (50.- 120. a eKr) peab kasvatuse peaeesmärgiks laste kasvatamist kõige ilusa suunas. Ta väärtustab ühiskondlikku aktiivsust ja isamaa teenimist. Kasvatuses tuleb toetuda kolmele alusele- looduslikud eeldused, õpetamine ja harjutamine. Hea kasvatus on eeskuju ja head nõuanded. Lapsi tuleb harjutada lihtsa eluga, kuid ei tohi hellitada. Kuid õpetaja peab alati alla suruma viha , käituma rahulikult ja tasakaalukalt, ta ei või kunagi anda voli oma keelele ega kätele. Lapsi tuleb õpetada tõtt armastama. Kuid lapsi ei tohi vaimse tegevusega liialt koormata. Ta eelistab nelja liike kunste: igapäevased, laste, vabad kunstid ja meelelahutuslikud.
enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin 1998:13) Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal jälle didaktikasse tööga "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses". Selleks ajendi sai ta aga eelnevalt uuritud raskestikasvatatavuse uurimusest. Kuna Liimets ja Ta õpilased olid jõudnud arusaamani, et raskestikasvatatavuse üheks põhjuseks on häiritud suhtlemine, s.o nihestatud suhted perekonnas, klassikollektiivis, õpetajatega. Seega ongi uurimusele "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses" omane püüe käsitleda kasvatus- ning õppeprotsessi vastastikuses seoses, st. õpilase isiksuse areng on käsitatav tervikliku süsteemi protsessina. (R
kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus. Muusikaõpetaja peab olema pädev muusika põhiõpetuses, repertuaari tundmises, pillimängu oskuses. Et ajaga kaasas käia, peab ennast pidevalt täiendama. Selleks on muusikaõpetajatel
M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 3 esimest põhimõtet: 1.Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud. 2.Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud. 3.Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud.
Riistvõimlemine Karl Mändla 10.e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab
Nauding 4. Sooidentiteet. Perekonna arenguperioodid: 1. Noor perekond- uute rollide õppimine, peretraditsioonid, suhted päritoluperekonnaga.2. Lapse sünd ja kasvatamine- esimene suurem muudatus, selginevad paljud loomuomadused. Suhtekolmnurk 2.1Kui kauaks jääb naine koju 2.2 Kas muretseda mitu last järjest või pikemate vahedega 2.3 Kuidas toime tulla majanduslikult2.4 Kui palju oslaeb mees lapse kasvetamises 2.5Kasvatuspõhimõtete ühtlustamine 2.6 Vanavanemate kaasamine lapse kasvatuses. 3. Keskea abielu lapsed lahkuvad kodust, keskea kriis. 4. Vanadus ja pensionile jäämine, aktivse kohutusrikka pereelu lõppemine. Tervise probleemid, väga tähtsad on suhted laste ja lastelastega.Avatud elustiiliga perekonnas rollisuhted paindlikud, pereliikmed võrdsed ja oskavad arvestada üksteise vajadusi, Suhted on demokraatlikud. Suletud elustiiliga perekonnas on mehe, naise ema ja isa ja lapseroll jäigalt paigas. Perekonda iseloomustavad ranged normid ja piirid.
................................................................................................................ ...................... MK - PROTESTANTLIK KIRIKUMUUSIKA Tuleta meelde: - millal oli Saksamaal reformatsioon? Kes oli eestvedaja? - Millised muudatused tõi reformatsioon kaasa? Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali!
Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat- inimene on valge leht, kasvatus määrab kõik. Biheiviorismi eetilised tagajärjed on suurepärased. Inimene on vabastatud vastutusest oma tegude ees, vabadusest , väärikusest ja on vähendatud vaid bioloogiliseks olevuseks, keda saab "vormida" nende poolt, kes on võimelised kasutama biheiviorismi vahendeid effektiivselt. Isiklikult ei usu ma biheiviorismi, sest see võtab inimest(või ükskõik millist teist olendit)
Mis asi siis see väärtushinnang on? See peegeldab arusaamu heast ja halvast. Väärtused on need asjad, mille poole püüeldakse, peetakse oluliseks ja tähtsaks. Ei eitagi, loomulikult on ka materiaalsed asjad tähtsad, kuid kas mitte ei väärtustata neid üle? Vaimsed väärtushinnangud jäävad varju.... Palju algab kodust....mida väärtustatakse seal. On ka minu tutvusringkonnas (ja see pole just väike) toredaid inimesi, kes kahjuks väärtustavad vaid kallist autot, firmamärgiga riideid sest muu lihtsalt ei sobi, alandab kandjat..... Vaimseid väärtuseid peetakse ebaoluliseks, kuna hea elu aluseks on "raha". Ja nad on õnnelikud ja rahul. Lapsed saavad kõike mida nende süda ihkab -- raha on, pole probleemi. Kahjuks olen täheldanud, et kõike arvestatakse ümber rahasse. Ka sõpru. "Mina teda küll oma sünnipäevale ei kutsu, ta on vaene, " lausus peretütar koosviibimisel. Olen kuulnud paarilt healt tuttavalt (psühholoogid), et pöördutakse abi saamiseks ...
Siis see on vale, väga vale. Ühesõnaga kasutage vahetusjalanõusid ja kool säilib värskemana meile ja ka tulevatele põlvedele. Vahetusjalanõud see on üks näide. Neid probleeme on mitmeid, ntks veel laudadele sodimine või tunnis rääkimine. neil kõigil on midagi ühist: sina üksinda muudad väga vähe ja suur tõenäosus on et sa isegi ei jää vahele. Aga kui me kõik niimoodi mõtleksime, siis tulemus ei oleks just parimate killast. Nagu ma ennem mainisin siis koolil on meie kasvatuses väga tähtis roll, seega hoidke neid tingimusi mis teile õppimiseks ja arendamiseks antud on, sest me kõik tahame õppida heades tingimutes. Ning loodame et meie kohta ei öelda tulevikus eesti huumoriklassikasse kuuluvat lauset: Kodust kasvatust ei mingisugust ja koolist pole ka kasu olnud :D:D aitäh. : )
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr)
Siis see on vale, väga vale. Ühesõnaga kasutage vahetusjalanõusid ja kool säilib värskemana meile ja ka tulevatele põlvedele. Vahetusjalanõud see on üks näide. Neid probleeme on mitmeid, ntks veel laudadele sodimine või tunnis rääkimine. neil kõigil on midagi ühist: sina üksinda muudad väga vähe ja suur tõenäosus on et sa isegi ei jää vahele. Aga kui me kõik niimoodi mõtleksime, siis tulemus ei oleks just parimate killast. Nagu ma ennem mainisin siis koolil on meie kasvatuses väga tähtis roll, seega hoidke neid tingimusi mis teile õppimiseks ja arendamiseks antud on, sest me kõik tahame õppida heades tingimutes. Ning loodame et meie kohta ei öelda tulevikus eesti huumoriklassikasse kuuluvat lauset: Kodust kasvatust ei mingisugust ja koolist pole ka kasu olnud.iaitäh. i
Neid on neli: Super ema,Peaaegu ema,Äravaevatud ema ja Pedant-ema.Just nende 4 prototüübi alusel proovin mõtiskleda,milline ema võib minust kunagi saada. SUPER EMA: Tema otsib kõiges tasakaalu. Lapsega tegelemine toimub kas tema initsiatiivil või lapse palvel. Kui too ilmutab iseseisvust ning ütleb emale: "ma ise", siis ema kannab kannatlikult maha kõik lapse ebaõnnestumised, parandades ning seletades põhjusi. Superema armastab last sellisena, nagu too on, ning väldib kasvatuses alati äärmuslikkust. Ta ei lase käest õpetuse momenti. Näiteks, mängides lapsega palli, küsib ta kindlasti, mis värvi see on, kaupluses sisseoste tehes peab aga väikesega alati nõu. Keeldu "ei tohi" püüab ta asendada alternatiiviga. Kui laps tahab astuda sügavasse loiku, seletab ema, et sellega lõpeb ka jalutuskäik. Kompensatsiooniks lubab ta aga lapsel valida väiksemaid ja ohutumaid loike. Laps tahab lund süüa. Ema seletab, et lund võib süüa vaid puhtana metsas
9.klass esitas mitmest laulust kokku mixsitud kava.Õpetajad tegid HUd ehk HannaLiisa Uusmaa laulu absoluutselt. Kui õpsid om kavaga lavale tulid jäi kõigil suu lahti. Igaltpoolt oli kuulda naerukihinat ja sõnu ,, SEE EI OLE VÕIMALIK´´ aga oli, see oli nii naljakas , et seda pole võimalik kirjeldada. SUSSI JA PIDZAAMAPÄEV (neljapäev) Enamusel oli seljas pidzaama ja jalas sussid, kaasa pidi võtma ka kaisuka.Kõige ägedam oli see , et käidi ka kehalises kasvatuses pidzaama ja sussidega ja õpetaja polnud sugugi pahane vaid oli rõõmus. KOSTÜÜMIPÄEV (reede) Peaaegu kõigil oli seljas mingi kostüüm ja see päev oli tore. Küll oli hiiri ,jäneseid , kasse jne...Hästi jäi silma 5. klass roki stiil . Ühel tüdrukul (Kätlin Lepp) oli eriti äge kostüüm ja soeng, pea oli värvitud kohe kahe värviga, sinise ja punasega. Koolinädal oli tore ja mitmekesine tavalisse ja igavasse kooliellu.
eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus). Täiskasvanueas 20-40 aastaselt, on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmises täiskasvanueas hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas sagenevad kroonilised haigused.
sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk üliemotsionaalset isikut. Emo stereotüüpi võib kõrvutada selliste traditsiooniliste iseloomutüüpidega nagu romantik, melanhoolik, flegmaatik, mille teatud tänapäevaseks ja noorukite seas laialt levinud kombinatsiooniks seda pidada võib. Emo-stereotüüpi on selle enesehävitusliku külje tõttu peetud aktsepteerimatuks ka täiskasvanud üldsuse poolt. On avaldatud arvamust, et emo olemine väljendab probleeme kasvatuses, perekonnas jne. Emodele omistatakse tihti teatud suitsidaalsust. Kuigi emod ei hinda paljusid moodsa ühiskonna hüvesid ja väärtusi, pole nad selle suhtes aktiivselt kriitilised nagu nt punkarid. Nii ei lähe tänapäevane emoröögatus mööda ka Kuressaarest. Emolapsi võib kohata näiteks Rae keskuses kurikuulsa pingi ümbruses. Siiski ei saa öelda, et Kuressaare oleks emodest üleküllastanud. Pigem on tegu enamasti põhikooliealiste noortega, kes oma suurtes
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja
See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada. Tõestus: Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub, et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima. Järeldus: Kooli õppeprogramm on piisavalt mitmekülgne selleks, et teada saada, millised on minu
Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma
samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma-kasvatuses, keskkonnakaitses jne. Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see
Loodusõpetuse võimalused lapse väärtushinnangute ja maailmapildi kujundamiseks ja selle tähtsus Loodusõpetuse roll koolieelses kasvatuses on väga suur. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad väga edukalt kujundada lapse maailmapilti ja väärtushinnanguid. Kuidas seda aga edukalt teha? Minu arvates on lastele kõige tähtsam positiivne eeskuju. Õpetaja või lapsevanem võib ju lapsele rääkida, et näiteks prügi pole ilus maha visata, kuid kui ta seejuures ise seda teeb, ei võta laps täiskasvanu juttu nii tõsiselt ja hakkab ka ise suure tõenäosusega prahti maha loopima
maailma tajumine ja saadud informatsiooni läbielamine ongi eksisteerimine ise. See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui põliseurooplasel. Kõige suurem erinevus esineb mentaliteedis ja kasvatuses. Ei saa nõuda aborigeenilt lauakombeid, kui too on päevad läbi banaane korjanud, kiviga hirve järel keksinud ja alasti koduküla tänavail jalutanud. See oleks absurd. Ühiskond peab alati arvestama, et maailm varieerub vaataja silmades. Ja see pole mitte paha, sest nii tekivad põnevad arvamused, mida on huvitav jagada-kuulata, nt ilukirjanduse kaudu. See avardab vaateringi ja ühendab inimsugu. Maailma lahtiseletamine pole nii kerge, kuis alguses tunduda võiks. Liiga palju on
Mõned peavad rikkuseks oma perekonda, sõpru ja vaimseid väärtusi. Majanduslikust vaatepunktist lähtudes leitakse aga, et rikkus käib kaasas hariduse ja tööga ning sissetulekuga. Me puutume üha rohkem kokku situatsioonidega, mil inimeste majanduslikku olukorda seostatakse vanematega omaga. Kuid kas tõepoolest on meil alust väita, et vaesus ja rikkus on päritavad? Arvan, et eelkõige on küsimus kasvatuses ning sellega kaasnevas mõttemaailmas. Keegi ei saa eeldada, et vaese vanema lapsed on automaatselt kesise sissetulekuga lihttöölised. Enamik meist alustab oma elutööd siiski nullist ning vanemate roll jääb tihti pealiskaudseks. Nad õpetavad meid maailmas hakkama saama, tööd tegema ning hoiatavad riskantsete tegude eest, kuid lõpuks astume sellesse maailma siiski me ise. Seega on vaesust tunduvalt raskem pärida, kui rikkust
• oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda • last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada • vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised („Sul ei ole praegu hea tuju?”) • alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate LASTEAIA EETILINE KESKKOND Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi
Peaks olema salliv inimeste suhtes, sõltumata nende nahavärvist, rahvusest, soost, maailmavaadetest ning elulaadist. Kuid ei tasuks ära unustada, et tohiks sallida kuritegelikkust, teisi inimesi kahjustuvaid ning ümbrust kahjustavaid käitumisviise, sest see näitaks pigem juba ükskõiksust tema ümber toimuvale. Kuna kodust saab alguse suures osas inimese enesehinnang, mis lubaks tal sallida iseenda nõrkusi ning vigu ning olla sallivam ka teiste suhtes, siis võiks olla juba koduses kasvatuses selgitav töö vanematel oma lastele. Austada ennast ning teist inimest.Austada teise inimese soove, unistusi, maailmavaateid ning nende tööd ning tegemisi. Samuti tuleks olla kannatlikum kui teine inimene räägib, kiputakse ju hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu ilma, et teine saaks oma lauset lõpetadagi. Rohkem võiks olla ka verbaalset austuse näitamist, selle all pean silmas kiitmist ning julgust väljendada tänulikkust teise inimese vastu
2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil: kasvatuspsühholoogiline, kasvatusfilosoofiline või kasvatussotsioloogiline. Kasvatuspsühholoogiline lapsekasvamine, areng, isikupära arvestamine, eneseteostus ja indiviidi eelduste maksimaalne areng. Kasvatusfilosoofiline sotsiaalne interaktsioon, õpetaja aktiivne tegutseja, lapse sõltumatus.
mõne lapsevanema käest, miks ta oma last just nii kasvatab, siis vastab ta loomulikult, et muuta oma laps paremaks ning ühiskonna normidele vastavaks inimeseks. Kasvatusega on tugevalt seotud ka sotsialiseerumine. Igapäevaselt toimub inimeste vaheline suhtlus ning ka see on üks kasvatamiseks võimalike viise. Suhtluse teel õpime me uusi käitumisnorme ehk laiemalt võttes mõjutame me üksteist tegema õigeid ning vahel ka valesid valikuid. Just see vastastikku mõjutamine on kasvatuses väga oluline. Laps „kujundab vanemaid“ täpselt samal määral kui vanemad last (Hirsjärvi & Huttunen, 2005). Inimesed kasvavad ning õpivad terve elu. Ei ole nii, et kui laps on suureks saanud, siis lõppeb kasvatamine ära. See kestab elu lõpuni. Kasvatused seotud põhimõisted on kasvatus, koolitus ja õpetus. Tegelikult kuuluvad need mõisted ühte mõistetevaldkonda. Traditsiooniliselt on kasvatust peetud mainitud kolmest mõistest kõige laiemaks. Koolitus on kitsam mõiste
ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav. Abielunaist õpetasid ema ja ka abikaasa. Sparta naine Naistel oli oma varanduse üle suurem võim kui mujal Kreekas. Tüdrukute kasvatuses pöörati tähelepanu sportlikkusele, julgusele ja jõulisusele. Naistel oli võimu kultuurivallas. Olid poliitiliselt tähtsad, aga ei osalenud poliitikas. Sparta naine sai sama kasvatuse nagu vend. Naised ja religioon Usk võimaldas naistel arendada oma rituaale ja rahuldada võimuambitsioone vastukaaluks meeste maailmale. Riitused jaotati vastavalt soole : tütarlaste riitused keskendusid emaduseks ja koduhoidmiseks valmistumisele
annaabi.ee 
