Siin oleme kasvanud (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kõne "siin oleme kasvanud"

siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda protsessi kiirendada oleks vale

Eesti keel

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Ootan küll. Tahaks teada, kuidas vanadel klassikaaslastel läheb ja kui õpetajaid kohal, siis oleks nendega samuti tore rääkida. Lõpetamise tunne- Lõpetamisel ei tahtnud kohale jõuda, et see etapp elus on läbitud. Oli tunne nagu viimased kolm aastat olid möödunud paari nädalaga. Mul ei olnud aimugi, kuhu edasi õppima minna ning sees oli ka väike hirm. Teadsin vaid, et matemaatikast, füüsikast ja geomeetriast hoian kaugele. Siin ma nüüd olen- peaaegu aasta hiljem õppides Tallinna Tehnikakõrgkoolis 12  Tööstustehnoloogia ja turunduse eriala kus on suur rõhk geomeetrial, matemaatikal ja füüsikal. - Pent Uustalu Mina läksin Läänemaa Ühisgümnaasiumisse õppima ainult 12. klassiks. Kuna 12. klassid hakkavad aprillis eksameid tegema, käisin ma ca pool

Ühiskond

29

docx

Sotsiaalpedagoogika

- Sotsiaalprobleemide indentifitseerimine ja parandamine (tänapäeval märkamine ja riskifaktorid) - Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine Sotsiaalpedagoogika on vastand materiaalsele abile, mille eesmärk on parandada keskkonda  Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda ­ st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas Siin ja praegu lähenemine P. Feire 1921-1997 brasiilia kasvatusteadlane Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika Sotsiokultuuriline innustamine ­ jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

19

doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................

Kehaline Kasvatus ja ujumine

5

docx

Essee hariduse kohta

Haridus aitab suurel määral kaasa eneseleidmisele, sest inimene hakkab mõtisklema oma suutmiste ja tahtmiste üle. Läbi oma mõtete hakkab inimene avastama endas midagi uut ning jõuab mingite järeldusteni, mis enne olid tema jaoks võõrad. Hariduse omandamine aitab leida endas mingeid teistsuguseid külgi, millest meil ennem aimugi polnud. Uute külgede avastamisega võib olla seotud kasvõi see, et me avastame, et oleme andekad mingis aines, tahame õppida midagi erilist või siis hoopis see, et meie mõttemaailm on mingite asjade suhtes kõvasti muutunud. Minu arvates on eneseleidmine protsess, mis ei lõpe kunagi ning ei jää ühe koha peale pidama. Peale eneseleidmist hakkab toimuma eneseloomine, sest peale seda, kui oleme mingil määral endast aru saanud peame me midagi ette võtma selleks, et jõuda kuhugi. Eneseloomine võib alata ka täiesti tavalistest

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3

Psühholoogia

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Ideoloogilise surve tugevnedes suureneb säärane "aabitsaterror" veelgi. 1951. aastal asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille, saades selle asemel aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. "Kus me elame" Seda maad, kus me oleme sündinud ja kus me elame, nimetatakse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks- NSV Liiduks. See on meie kodumaa. Siin elasid ja töötasid meie esivanemad. Siin elavad ja töötavad meie vanemad. Nende ühise tööga on üles ehitatud linnad ja külad, tehased ja kolhoosid, koolid, teatrid ja staadionid, nende tööga on loodud kõik, mida me kasutame igapäevases elus. NSV Liidu rahvad on ise oma maa peremehed. Maa, metsad, mered, jõed, vabrikud ja tehased- kõik kuulub meie rahvale.

Ajalugu

22

rtf

Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte

meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus ­ loodus. See ideaal ei ole lihtne mõtete kombinatsioon, mis toetub fantaasiale või lihtsale teoretseerimisele. Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Teoloogiline ­ loodus on inimese loonud õnnelikuks. Õnnetus on midagi, mida ei peaks olema ja mille vältimine ja kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline ­ siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus

Kasvatusteadus

Kommentaarid (0)