Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport-kas soodustav või takistav tegur minu arengus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab?

Lõik failist


Sport -kas soodustav või takistav osa minu arengus
Sport on maailmas laialt levinud üldfüüsline tegevus, mis on
tihtipeale suunatud lihaste treenimiseks. Kuid spordiga on selline
asi, et kui sa oled sellega alustanud ja tahad ennast vormis hoida,
siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja
pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis
takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha.
Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasvatus. See on loodud,
et lapsed ainult ei istuks. Kuigi paljud lapsed käivad trennis, siis
osad ei käi ja koolides on üldlevinud normid, mida peaks täitma
iga laps teatud vanuses. Selle eest saadakse ka kehalises kasvatuses hindeid . Lastele meeldib palju mänge mängida ja seda just kehalises
kasvatuses-kuid miks meeldib näiteks poistele rohkem korvpalli
mängida, kui teha iluvõimlemist. Kuid vastus on lihtne-see on raske
nende jaoks. Tüdrukutele meeldib just võimelda, sest nad ka
Sport-kas soodustav või takistav tegur minu arengus #1 Sport-kas soodustav või takistav tegur minu arengus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alvarsii Õppematerjali autor
Üldiselt räägib spordist ning sellest mis ta annab lapsele ning kas ta soodustab või takistab lapse arengut.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

silmade", mis oli suunatud 7.­ 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. 3 Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal ,,1"­,,5"

Kehaline Kasvatus ja ujumine
thumbnail
13
doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998). Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii koolis kui lasteaias pöörata suurt tähelepanu. Kitsad liikumistingimused ei tohiks olla liikumiskasvatuse läbiviimisele takistuseks ( P. Karvonen, 2003).

Kehalise kasvatuse didaktika
thumbnail
20
odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga. 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse

Uurimistöö
thumbnail
4
rtf

Kirjand - Kehalise kasvatuse vajalikusest koolis.

Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis nõuavad teistega arvestamist. Paaris- ja rühmaharjutustes tuleb arvestada partneri ja grupiga. Seega peavad tugevamad nõrgemaid aitama, samuti on võimalik kasutada igaühe eripära, tõstes esile tugevusi ja peites nõrkusi. Kehalise treeningu vajalikkust on õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatika harjutuste oma. Ühine valmistumine näiteks koolidevaheliseks kergejõustiku- või korvpallivõistlusteks või rühmakavaga esinemiseks üleriigilisel võimlemispeol arendavad kohuse- ja vastutustunnet eriti hästi. Kehalised harjutused aitavad vabaneda pingetest. Sportimine enda rõõmuks on teraapilise efektiga. Kehalise kasvatuse abil saab avastada iseennast, oma keha, selle piire ja võimalusi. Muidugi annab kehaline kasvatus võtme ka emotsioonide juurde, õpetades tajuma ja kasutama seoseid liikumise ja meeleolu vahel. Spordiga tegelev inimene jõuab lähemale oma sisemisele minale.

Kehaline kasvatus
thumbnail
7
docx

Spordi ABC

une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu. Mida rohkem pingutust on jooksuks vaja, seda rohkem ka soojendust.

Kehaline kasvatus ja sport
thumbnail
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
thumbnail
11
docx

Referaat ''Kehaliste võimete arendamine: Aeroobne ja anaeroobne töö''

Kasutatud raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja Rein Jalaki ,,Kehalised võimed ja organism", Riku Aalto eneseabiraamat ,,Liigutaja käsiraamat" ja Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore ­ pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine

Sport
thumbnail
9
docx

Koolistressi lahkamine

..9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus

Organisatsiooniline käitumine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun