Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatus ja vanemlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvatusstiil, kiindumussuhe, kindlus, karistamine, lubav, usaldusväärne, kindlust, ärev, vanemlus, autoriteetne, suunav, austab, sarnaneda, selged, sõltumatus, temalt, mistõttu, enesesse, käsud, keelud, vaikselt, piire, tunnetama, ükskõiksed, pööra, kasvatusstiilid, suurena, süütunne, enesedistsipliin, agressiivsus, sattumine, kasvatamiselVanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel
kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine.
vanematepoolses ükskõiksuses või isegi tõrjuvuses laste suhtes kui järjekindlas kasvatuslikus suundumuses. Laps jäetakse omapead, kuni ta ei häiri vanemate ettevõtmisi. Sellise kohtlemise tulemusena muutuvad lapsed sageli vaenulikuks ja pahatahtlikuks teiste vastu. Samuti kaldub nende eneseaustus olema madal ja selle defitsiiti püütakse kompenseerida agressiivse käitumisega nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149)
· ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei piirata, korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav kasvtusstiil- lastelt eeldatakse sõnakuulelikkust, kohusetunnet, eakohast käitumist. Vanemad on armastavad, julgustavad, juhendavad last ja selgitavad oma käitumist, lapsi nii kiidetakse kui
vanematepoolses ükskõiksuses või isegi tõrjuvuses laste suhtes kui järjekindlas kasvatuslikus suundumuses. Laps jäetakse omapead, kuni ta ei häiri vanemate ettevõtmisi. Sellise kohtlemise tulemusena muutuvad lapsed sageli vaenulikuks ja pahatahtlikuks teiste vastu. Samuti kaldub nende eneseaustus olema madal ja selle defitsiiti püütakse kompenseerida agressiivse käitumisega nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149)
vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud kõigile, kes kuuluvad antud ühiskonda või teatud gruppi. Näiteks kui me lasemeloomaaias kasvanud looma vabasse loodusesse öeldes oled vaba, siis ta
õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel BIHVEIVIORISM- J. B. Watson, E. C. Tolman, B. F. Skinner Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas. Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine. Lapse õppimise jaoks on kõige tähtsam õpetaja aktiivsus ja on oluline, et õpetaja valiks õige „stiimuli“. Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine. Lapse arvamused pole olulised. KONSTRUKTIVISM(vastand biheviorismile) Õppimise tulemuslikkuse osas efektiivseim. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
purustada ka ebaõnnestumistel ja raskustes (Põldkivi 1997). Lapsepõlves peaks antud täiskasvanuks lastel olema vanemad või üks vanematest. Soonetsi (1997) sõnul vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusega kohtleb tulevikus ka oma lapsi sarnast käitumusmustrit järgides. Seega on ülioluline, et last ümbritseks varases eas perekond, kes pakub talle turvalist keskkonda. Esimene kiindumussuhe oma vanemasse on aluseks hilisematele suhetele teiste inimestega, andes lapsele mudeli, kuidas suhteid luua, hoida ja tõlgendada. Peale hooletussejätmise takistavad kiindumusvõime arengut ka pidevad eraldumised vanematest. Lapse ja vanemate vahelise kiindumuse olemasolu on nurgakiviks lapse isiksuse arengule, andes lapsele kinnituse, et ta on soovitud ja väärt saama armastust ning ta saab loota oma vanematele kui hoolivatele ja tema vajadusi arvestatavatele inimestele. Usaldamatus on üks
inimestega seotud uurimisi, on teadlik nõusolek, laste puhul vanemate kirjalik nõusolek, saadud informatsiooni konfidentsiaalsus ja osalejate mitte kahjustamine. On uurimisi, mis võivad kaasa tuua endaga privaatsuse häirimist, ebamugavustunnet osalejate jaoks või uurimise eesmärgi ajutist varjamist. Uurimise tulemused tuleb avaldada õigel ja erapooletul kujul. Lk 18 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND Sünd on ärev olukord nii ilmale tulevale lapsele kui ka sünnitavale emale. Sünnitusel toimuv võib olla sügav mõju väikelapse arengule ja ema ning lapse suhtele. Punane inglisekeelne raamat lk 183. 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng Viljastumisest sünnini on üheksa kuud ning see on inimarengu esimest etappi tähistav aeg, mis jaguneb kolmeks. Eostusperioodil laps viljastatakse, kui isa seemnerakk ühineb ema munarakuga. Munarakk, mis viljastatakse, nimetatakse sügoodiks
novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse.
laste kognitiivne võimekus piiratud - oluline tema jaoks sünnipärane uudishimu - kui elus edasiviiv jõud - seda saab pidurdada teiste poolt. Tõi sisse mõttearenduse, et kuidas ikkagi õpitakse - reeglitega peab olema ettevaatlik. Õpetamise viisid: Läbi eeskujude ja mudelite, mitte kehtestamise Suuliste korralduste asemel tuleb teha praktilise harjutusi Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal. Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali. Tema arvab, et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur; 30.aastaselt abiellus ja
ümbritsevate inimeste ja keskkonna vastu. Seda tekivad kiindumussuhted ka teiste lähedaste väljendab ta läbi erinevate tegevuste (nt inimeste ( isa, vanaema, - isa ja õed-vennad) ja ka sotsiaalne naer) võõrastega (nt. mängukaaslased). Ehkki võõristamine väheneb, jääb tugevaimaks ikkagi kiindumussuhe emaga. 2 19.10.2017 Kiindumusteooria Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada: • Autorid: J. Bowlby, M. S
2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama. Kui oluline on ühe väikese lapse jaoks vanemate hoolitsus ja armastus, et tal oleks turvaline keskkond ja kiindumussuhe. 1. TÕDE JA OLETUSED Jumal lõi inimese. Lähedasi suhteid eriti perekonnasuhteid käsitledes kasutame sõna armastus. Armastus kas on-või on see nii peidus, et seda pole näha-või pole seda üldse. Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad
· Turvaline seotus (2/3 lastest) aasta vanune laps uudistab ema juuresolekul ümbrust reageerib võõra ilmumisele positiivselt ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust 2/3 kõigist uurimuses osalenud lastest · Ärev-vältiv seotus ei otsi lähedust emaga last ei häiri võõraga üksi jäämine · Ärev-resistentne seotus hoidub ema lähedusse ja on ärev laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada · Ebakindel desorganiseeritud seotus laps on emaga uuesti kohtudes segaduses võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi väga väike osa katses osalenud lastest Seotuse tüübi olulisus
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Tavaliselt on oluline abielluda endogaamselt ehk ühiskonna poolt aktsepteeritud inimesega. Monogaamsetes ühiskondades on lahutuste tolereerimine varieeruv. Esineb ka jadamonogaamiat üks abikaasa hüljatakse, et abielluda teisega. Polügaamiast eristub see sellepoolest, et uue abikaasa võtmine toob tavaliselt kaasa probleeme eelmisega. Vabaabielu alternatiiv abielule, tavaliselt on peres vähem lapsi, laste õigused nõrgalt kaitstud Üksikvanemaga perekonnad väiksem majanduslik kindlus, ühiskondlik hukkamõist Üksinda elavad inimesed seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud Uuspered teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond:
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine,
· küllastumine negatiivne korduv praktika. · üleparandamine meetod jaguneb kaheks: (1) taastamine ja parandamine; (2) positiivseks praktikaks (kohase käitumise kordamine. Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. · süstemaatiline desenisbiliseerimine - · karistamine karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, 14
Esimeks riskiteguriks võib olla vanematepoolne vägivald. Lapse esimeseks ja kõige olulisemaks eeskujuks on reeglina tema vanemad, vanavanemad või teised lähedased inimesed. Kui nimetatud isikud käituvad ise vägivaldselt, on nad lastele negatiivseks eeskujuks, lapsed näevad agressiivset käitumist ja matkivad seda. Nende enda kallal tarvitatud vägivalda elavad lapsed aga läbi hoopis vahetumalt. Igasugune kehaline karistamine lapse löömine, peksmine või muu sarnane tegevus on lapse vastu suunatud raske vägivallaakt. Pidevalt rasket kehalist karistust taluma pidanud lapsed käituvad ka oma igapäevaelus sellele vastavalt, kasutades vägivalda endast nõrgemate vastu. Teiseks riskiteguriks on verbaalne vägivald. Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS.......................................................................................... 4 2.AGRESSIIVSUSE LIIGID.............................................................................. 5 3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad.................................................6 4.RAVI..........................................................
4 seotuse tüüpi: 1. Turvaline seotus (2/3 lastest) * Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust * Reageerib võõra ilmumisele positiivselt * Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) * Taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust 2. Ärev-vältiv seotus (~1/6) * Ei otsi lähedust emaga * Last ei häiri võõraga üksi jäämine 3. Ärev-resistentne seotus (~1/6) * Hoidub ema lähedusse ja on ärev * Laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada * taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada 4. Ebakindel desorganiseeritud seotus (ei ole päris normaalne) * Laps on emaga uuesti kohtudes segaduses * Võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi (ea tagumine vastu põrandat ,,Katsumus" -Kristof) * Väga väike osa katses osalenud lastest
Neil on eriti hea anda edasi suguvõsa ajalugu ja möödunud aegade teadmisi. Patterson jõudis järeldusele, et homodest või lesbidest vanemate laste soo identiteet, soole omane käitumine ja seksuaalsed eelistused olid normaalse variatsiooni piires. Suhted eakaaslastega rahuldavad. Vanemlusetüübid – 1. Autoritaarne – vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. 2. Autoriteetne – vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta oma põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja mida nad on valmis lastele selgitama ning aeg-ajalt muutma. 3. Salliv – vanemad, kelle põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud. Teadlased leidsid, et abieluprobleemide tõttu stressis paaridel oli rohkem stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad.
Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne,
nõustuks iial autoritaarsete kasvatusviisidega. Kui vanema ja lapse vajaduste vahel tekib konflikt, siis võidab sageli laps ja kaotab vanem, sest sellised vanemad usuvad, et on kahjulik lapse vajadustele mitte vastu tulla. Kõige suurem rühm vanemaid on aga selliseid, kes ei suuda kumbagi lähenemist pidevalt järgida. Püüdes saavutada kuldset keskteed, pendeldavad nad edasi-tagasi, olles kord karm, kord leebe, kord keelav, siis lubav, kord võitja, siis aga kaotaja. Selle kohta ütles üks ema nii: ,,Püüan oma lastega leebe olla, kuni nad muutuvad nii vastikuks, et ma ei suuda neid enam taluda. Siis tunnen, et pean ennast muutma ja hakkan oma võimu kasutama, kuni muutun nii karmiks, et ma ei suuda iseennast välja kannatada." Tänapäeva vanemate peamine probleem on see, et nad suudavad näha vaid kahte viisi, kuidas koduste konfliktidega toime tulla. Vanema ja lapse vahel tekib paratamatult arusaamatusi ja
kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud
remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv
• rühma päevakavast oleks mõistlik kinni pidada, kuid sundida last õppetegevuses osalema n-ö iga hinnaga on lubamatu (sunniküsimused kasvatuses) • iga last tuleb võtta kui indiviidi ja valitud õppe- ning kasvatusmeetodid ei tohi mitte mingil juhul alla suruda lapse õigusi ja vabadust (vabadust ja õigust otsustada, valida) • eetiline keskkond on iga indiviidi õigusi ja vabadusi austav ning tolerantsil püsiv keskkond; lubamatu on lapse karistamine ja teiste lastega võrdlemine – õpetaja käitub eetiliselt, kui ta on lapsele piinlikkust tekitavates olukordades empaatiline ja taktitundeline LASTEAIA FÜÜSILINE KESKKOND Füüsilise keskkonna kriteeriumid on määratletud siseriiklikult sotsiaalministri määrustega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (näiteks tervisekaitse ja -edendamise nõuded) ning
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
annaabi.ee 
