Kasvatus ja vanemlus (0)

Kasvatus ja vanemlus ülesanne 1

1.  Autoriteetne  ehk  suunav   kasvatusstiil  - laps võtab vanema endale 

autoriteediks, keda ta siis  austab  ning kellele ta tahab  sarnaneda . 
Lapselt eeldatakse eakohast käitumist, kohusetunnet, nõutakse 
sõnakuulelikkust. Vanemad on järjekindlad ja seavad  selged  piirid, 
kuid arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Autoritaarne kasvatusstiil - lapse vajadusi ei panda tähele, teda ei 
tunnustata, vanemad on väga kontrollivad ning lapse  sõltumatus  ja 
võimalus end väljendada on alla surutud,  temalt  ei oodata mõistmist 
vaid käskudele allumist. Vanemad kamandavad ja kritiseerivad last, 
mistõttu  langeb ka tema usk  enesesse .  Vabakasvatuslik ehk kõike  lubav  kasvatusstiil - lapsed on vabad, neil
on vanematega võrdsed õigused ja kokkulepped, kuid nad ei ole 
üksinda jäetud. Puuduvad igasugused  käsud ,  keelud  ja karistused, 
mille järel laps hakkab ise  vaikselt  neid  piire   tunnetama . Vanemad ei
suru oma tahtmisi ega tõekspidamisi peale vaid just jagatakse oma 
elutarkusi ja mõtteid ning proovitakse ikka toetada ja mõista oma 
last. Mittesekkuv ehk hooletussejättev kasvatusstiil - laps saab enamasti 
vanematelt vähe tähelepanu, hoolt ja armastust, mis võib lapse viia 
agressiivse käitumiseni. Vanemad, kes on  ükskõiksed  on enamasti 
kõikelubavad, neil puuduvad reeglid ja kontroll oma lapse elu ja 
tegemiste üle ning nad ei  pööra  tähelepanu lapse vajadustele.

2. Peamiselt võivad vanemate  kasvatusstiilid  mõjutada lapse 

enesehinnangut ning enesekindlust. Samuti võib see mõjutada ka 
lapse edaspidist käitumist ja mõtlemist.

3. Vabakasvatatud lapsed ei pruugi  suurena  aru saada, et igal pool päris

oma tahtmist siiski ei saa. Lapsel võib kadududa  süütunne , võib 
muutuda ülbemaks. Puudub  enesedistsipliin .

4. a)  Agressiivsus . b) Raskused suhete loomisel.
c) Valedesse seltskondadesse  sattumine

5. Positiivne kasvatus - kasvatus, kus austatakse lapse õigusi  mitmekülgsele arengule ja kaitsusele vägivalla eest tema 
kasvatamisel  ja õpetamisel. Lapsele  seatakse  pikaajalised eesmärgid,
et vältida konflikti teket.

6. Turvaline  kiindumussuhe  - vanemate ja laste vahel on  usaldusväärne  

suhe ehk kui vanemad leiavad lapse jaoks piisavalt aega, et tegeleda 
nende probleemidega ehk vastavad lapse ärevusele, hirmule või 
haiget saamisele lohutavalt ja  kindlust  pakkuvalt. Ebaturvaline kiindumussuhe - vanemate ja laste vahel on ebakindel 
ja ebausaldusväärne suhe ehk vanemad ei oska lapse sõnumeid 
lugeda ning nii ei teki lapsel ka  kindlus - ja turvatunnet. Vältiv  kiindumussuhe - vanem on lapse raskuste ja vajaduste suhtes 
tõrjuv või ignoreeriv. Vanemad on  ärritunud  ja emotsionaalselt 
kättesaamatud, sellises olukorras tõmbub laps tihti endasse ja väldib 
abi küsimist. Ärev  kiindumussuhe - vanemad reageerivad lapse raskustele ja 
vajadustele ebapüsivalt, kord ollakse  toetavad  ning teisel hetkel 
tundetud ja eemalolevad. Selline käitumine ajab lapsed  segadusse  
ning muudab nad ebakindlaks. Lastel võib esile tekkida probleem 
emotsioonide kontrollimisega. Desorganiseeritud kiindumussuhe - tekib lastel, kes kannatavad 
kodus füüsilise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise all 
ning kelle vanemad kannatavad mõne  sõltuvus - või psühhiaatriliste 
häirete all. Lapse jaoks lohutuse allikas on samal ajal ka talle ohu 
allikaks. Nad on pidevas  hirmus  ja  stressis  ning hoiduvad oma 
vanematest , see kõik annab neile sellise tunde, et maailm on nende 
jaoks ebaturvaline paik.

7. 1)  Karistamine  ilma selgituseta. 

2)  Vägivald
3) Erinev  kasvatussüsteem
4) Puudub  järjepidevus

8. Füüsiline karistamine pigem ei ole hea laste kasvatamise juures. 

Kõige efektiivsem variant on siiski lapsele suuliselt selgeks teha, 
mida tohib teha, mida ei tohi teha. Füüsiline karistamine tegelikult ei
aita midagi ning sellest võib lapsel tekkida arusaam, et negatiivseid 
emotsioone väljendataksegi füüsiliselt.