Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distsipliin, karistamine, tegude, toimetulek, leebe, koolil, karistamise, algklassid, õpetamine, selged, arvestamine, suhtlemine, perel, kasvatamisel, autoriteetne, nõudmine, kuulun, boss, oman, kasvatamine, vaikselt, istumine, enesekontrolli, turvatunne, positiivset, kontseptsiooni, austus, toetamine, ravimine, kolleegide, lähenemine, tervet, haaravKutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja
80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused
· kaklemine · rahutus · valetamine · popitegemine · suitsetamine · laiskus · hulkumine · varastamine · vasturääkimine · endassetõmbumine ja depressioon · reeglite rikkumine · klassikursuse kordamine · alkoholi kuritarvitamine Kõige enam on antisotsiaalse käitumise liike. 5 Distsipliiliprobleemid Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga, millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab. Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis
· vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub.
Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3. Käitumisjuhtimise keel 65 4. Tõhus õpetamine: peamised arusaamad ja oskused 88 5. Klassiväline juhtimine: käitumise tagajärjed 112 6. Trotslikud ning emotsionaalsete ja käitumisraskustega lapsed 127 7
Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!"
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS..................................
rühmameetodite rakendamisel on kõigi õpilaste tööle pühendumine. Halvasti organiseeritud rühmatöös kalduvad võimekamad õpilased kogu töö ära tegema ja teised kirjutavad nende pealt maha. Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad kooli õpitut, arendavad õpilaste õpioskusi ja ühtlustavad õpilaste õpitempo erinevusi õpitulemustes. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased
Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata teatud ajal). Kui ei jagata?
avaartikkel Thorndike'lt 1913-14 Thorndike'lt 3-köiteline "Educational Psychology" raamat · Võimete testimine. "Whatever exists, exists in some amount. To measure it is simply to know its varying amounts" · http://www.youtube.com/watch?v=fanm--WyQJo · Juhendamine (algebra, aritmeetika, lugemine) "Psychology of Arithmetics" "Psychology of Algebra" · Õppimise ülekanne (raske!) Klassikalised õpetamismeetodid (tasustamine, karistamine, kordamine....) John Dewey (1859-1952) · Filosoof, psühholoog, toetus Jamesi teooriale · Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu · Rõhuasetus intelligentsel probleemide lahendamisel lastele tuleb anda probleeme, mida peavad lahendama ja seeläbi nad õpivad · Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada · Omas ajas võrreldes Thorndike-ga tagaplaanil · Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu
Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud käitumisega lapsed (internaliseeritud probleemid) · Õpiraskustega ja andekad lapsed HEV õpilaste abistamine: hindamine, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit. Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele. Tähelepanu pööramine päevarütmile, tsükliõpetus soodustab kontsentratsiooni (keskendumist); harjutamine, eriti kunstialadel, toetab tahtekasvatust; elav sõna mõjutab tundeelu; unustamine on vajalik, see on teatud mõttes ,,seedimine". Steiner õpetajast: õpetamine on elav kunst õpetaja ja õpilase koosmõju. Teadmiste kontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S.H.Nohl (1879-1960). Oma aja silmapaistvam esindaja. Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohli jaoks oli esmatähtis
eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks
Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna,
tegevust ning kindlasti ei ole ainus eesmärk valvata lapsi, kui lapsevanemad veel tööl või kui koolibuss ei ole veel väljunud. Samuti kuulub mängimine algkoolieas lapse kasvamise juurde, sest õppetunnis areneb ta ühtviisi, mängus teistmoodi. Nii õpib laps suhtlema, kaaslastega arvestama ning arendab oma mõttemaailma. Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides.
I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete
Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti. Inimesele on omane piiratud info alusel ulatuslike järelduste tegemine, kusjuures - teiste tajumisel on suurem rõhk mitteverbaalsel infol - teiste liigitamisel toetutakse kogemustele, stereotüüpidele (tähtkujud) Kausaalne atributsioon e põhjuslikkuse omistamine F.Heideri käitumispõhjuste tasandite klassifikatsioon: - inimest peetakse vastutavaks kõigi tema käitumisega seotud tegude eest. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, milles ta vahetult osales. - vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha. - vastutus tuleb kõnealla vaid sihipäraselt ettekavatsuslike tegude puhul. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, kus väliskeskkonna mõju puudub. Suhtlemistõkked - kommunikaatori loodud barjäärid - ükskõikne, üleolev suhtumine kuulajasse - väsimus
2)Võitlus- põgenemisseisundis rühm. Sellisele rühmale sobib paranoiline või agressiivne juht. 3) ,,Lõburühma" seisundis rühm. Bion nimetab seda ,,paaride moodustamise seisundiks" vihjates seksuaalsusele. Rühmas valitseb flirtiv, meelelahutusele suunatud õhkkond. BIONI 3 PÕHITEES: Selleks et rühm ,,maha ei käiks", tuleb tema tegevust pidevalt uurida tema eesmärkide valguses. GRUPI ARENGUFAASID. 1. Kujunemine. See faas on läbitud, kui grupi liikmetel on reeglid selged, kui üksteist on sel määral tundma õpitud, et esialgne võõristus on kadunud ja grupis on tekkinud teatud suhtlevõrgustik. Ei kritiseerita, ollakse delikaatsed. Liikmed on juhi poolt üsna mõjutatavad, sest uues situatsioonis on raske orienteeruda. 2. Konflikt. Et üksteist on paremini tundma õpitud, on selgunud ka eri vaadete, huvide, seisukohtade vastuolud. Isiklike eesmärkide järgi võivad moodustuda alagrupid, kes vastandavad end kas teistele
Kui töö pakub lastele huvi, siis neid lapsi, kes keelduvad tunniosalemisest on vähe või üldse pole. Selleks, et kaasada last tööle, võib ka minna tunni jooksul korduvalt lapse juurde, kontrollida, kuidas tal töö edeneb, seadma motiveerimiseks sihtmärke ja jagada tunnustust, nimetades last alati nimepidi. 12. Liiga emotsionaalne õpetaja Õpetaja ametis, kus juhtuvad erinevad situatsioonid, mõnikord on raske oma emotsioone kontrollida. Toimetulek oma sisemiste emotsionaalsete reaktsioonidega on osa professionaalina käituma ja reageerima õppimisest. Emotsioone võiks ohjeldada, kui asjad ei võta liiga tõsiselt. See aitab liigset emotsionaalsust vältida. On väga tähtis ka oma töö suhtes perspektiivitunne säilitada. Mõnedes situatsioonides on vaja proovida ehitada enda ja probleemide vahele nähtamatu barjääri. Naer, positiivne suhtumine ja usk paremasse aitab väga hästi stressi vastu.
ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes. See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti stabiilne. See on nii sellepärast, et 1. uude kollektiivi tulles katsetavad agressiivsed lapsedoma käitumist paljude kaaslaste peal, õpivad tundma ohvrite reaktsioone ning valivad selle põhjal ohvri 2. kiusajad ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku
tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse
Tähtis osa sellest on lektoril, kes peaks rääkima rohkem oma isiklikest praktilistest kogemustest ja kuidas on olukorrad lahendanud. Ei tohiks piirduda ainult näidetega mis on kuuldud teistelt kolleegidelt. Noortele õpetajatele valmistab raskusi see, et pannakse liiga suurt vastutust õpetajale. Vanemad ootavad kõiki murede lahendusi õpetajalt. Arvatakse, et kuna õpetaja on seda ülikoolis õppinud, siis on see põhiliselt tema kohustus ja sest ta saab palka, on ta selleks kohustatud. Koolil on raske vägivallaga võidelda, kui seda reklaamitakse lastele ühiskonnas igal moel. Vägivallale peaks reageerima iga kodanik, mitte ainult haridus töötajad. Kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu õpetaja toetamisele ja probleemsete kodudele. Õpetajal on väga suur ülekoormus ja see ei võimalda panna tähele kõikide õpilaste probleeme ja veel tegeleda nende kodudega. Õpetajal on kohustusi väga palju :
Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. 12. Põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja nõuded tööde andmisel Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele.
seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Üldistamise eesmärgiks on kindlustada õpitu rakendamine oludes, mis
(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Isa roll laste kasvatamisel on olulise tähtsusega, kui pöörata tähelepanu laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemise aluseks olevate rolli eeskujude järele. (J.Madisson, 2009). 5
Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on oluline välted. Arendamine Piirake esitatava materjali hulka. Kasutage mitmeid taju liike. Jälgige, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Jälgige, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Lastel taju olemas, aga vastsündinud veel maailma ei taju nagu täiskasvanu. Mälu Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kogemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt (huvid). Mälu funktsioone
sihtrühmaks olid lapsevanemad - 921, 838 - õpilast ja 300 – pedagoogi (Raudsepp...). Järelikult on vanematel muresid, millega nõustamisse pöördutakse ja suurel määral õpilasi, kes nõustamist vajavad. Enamik nõustatavatest individuaalses nõustamises olid poisid. 5 2. KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. (Kutsestandard...) Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda psühholoogi ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist nii koolis kui ka koolist
......................................................................................................65 FAASID.......................................................................................................................65 3 PÕHJUSED.................................................................................................................65 TOIMETULEK............................................................................................................66 LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS.................................................................................66 Eraelus.........................................................................................................................66 Tööelus........................................................................................................................66
Või siis keskendub ta mõnele ülesandele ülemäära ja võtab enda kanda rohkem kui ta saavutada jõuab. Lapse ettejõudnud arusaamisvõime võib panna ta käituma nii, et ta näib ülbe ja väljakutsuv. Kui ta väljendab klassis oma paindlikke mõtteprotsesse, võidakse seda võtta kui vahelesegamist ning taktitut käitumist tavade ja traditsioonide suhtes. Tema võime tulla välja originaalsete ideede ja lahendustega võib sattuda vastuollu range korra ja normidest kinnipidamisega (kaasnev karistamine tekitab vastuhakku). Pole raske näha, kuidas vääritimõistmised tekivad, kui andeka lapse õpetaja pole saanud koolitust andekate õpetamise alal. Enamik neist negatiivsetest käitumisjoontest kaob kui, lapsel avaneb võimalus õppida talle sobiva programmi järgi. Sageli kui niisugune käitumine on kestnud juba liiga kaua ning teie laps on õppimises maha jäänud, tuleb esmalt turgutada lapse minapilti, seejärel aidata
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne k
annaabi.ee 
