Kasvajavastased raviained (0)

KORDAMINE KASVAJAVASTASED RAVIAINED
1. Mida nimetatakse meditsiinis „vähiks“? Mis täpsemalt määrab ära raviviisi vähi esinemisel?
„ Vähk “ –soliidse või hematoloogilise taustaga pahaloomuline kasvaja . Raviviisi määrab pahaloomulise kasvaja liik ja staadium.
2. Millised on vähiravi erinevad eesmärgid ja peamised ravivõimalused? Kirjelda täpsemalt. Millised on lokaalsed ja süsteemsed ravivõimalused?
Kuratiivneravi – kõikide kasvajarakkude hävitamine ja haige tervistumine .
Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk.
Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam.
Kirurgiline ravi – pahaloomulise kasvaja eemaldamine kirurgiliselt. Oluline kuratiivne ravivõimalus.
Kiiritusravi – kasutatakse kõrgeid kiiritusdoose, et tappa kasvajarakke ja vähendada kasvaja suurust.
Medikamentoosneravi: tsütostaatilineravi, hormoonravi , sihtmärkravi.
3. Kuidas on võimalik vähivastaseid ravimeid manustada?
Peroraalne, intramuskulaarne , subkutaanne, intravenoosne , intratekaalne, organsisesed loputusveed.
4. Milliste erinevate mehhanismidega toimivad bioloogilised ravimid ?
Sekkuda immuunsüsteemi ja aidata sellel vähirakke hävitada - kasvajarakkude markeerimine ja immuunsüsteemi aktiveerimine.
Peatada kasvajarakkude kasvamine
Takistada signaale, mis aitavad tagada verevarustust
Viia kasvajarakku rakke surmavaid osakesi
Põhjustavad kasvajarakkude surma
Nende ravimite kitsaskohad: kasvajarakud muutuvad resistentseks ja neid ravimeid on keeruline toota.
5. Mis on alopeetsia? Millal see enamasti algab? Kas see kõrvaltoime esineb kõigil patsientidel? Millest esinemine sõltub? Kas on meetodeid kuidas seda kõrvaltoimet limiteerida?
Osaline või täielik karvade kadu piirkonnast , kus peaks loomupäraselt karvakasv esinema. Juuste (karvade) kadu algab enamasti 2-3 nädalat pärast kemoteraapia algust. Võib olla nii järsk kui ka etapiline (ei esine 100% kõigil). Sõltub: ravimist, doosist, manustamisviisist ja intervallist.
Juuksehooldus : õrnatoimelineshampoon– pesemisel mitte hõõruda (kuni 2 korda nädalas); ära kasuta fööni, kuumi tange ega tugevat juukseharja; väldi juuksehooldusvahendeid; korrigeeri olemasolevat juukselõikust; alusta varakult räti, mütsi või paruka kandmist.; kaitse oma peanahka UV-kiirguse eest; emotsionaalselt raske kõrvaltoime.
6. Milliseid võtteid saab kasutada kõhulahtisuse esinemisel? Millised ravimid selle esinemisel kasutusel on ja kuidas neid ravimeid manustatakse? Mida peab kõhulahtisuse tekkel jälgima ja millal peab patsient viivitamatult meditsiinilist abi otsima ja pöörduma?
Süüa kergesti seeditavaid toite ( BRAT ). Väldi värskeid puu-ja köögivilju. Vedelikutarve (sool, suhkur).
Vältida alkoholi ja laktoosi sisaldavaid tooteid.
Ravi: loperamiid(p/o); oktreotiid(s/c, i/v).
Hinnata pöördumise vajadust (kõhukrambid, oksendamine , tegevusvõimekuse langus, palavik , veritsus -vajavad arstlikku läbivaatust ja ravi).
7. Mida tähendab mukosiit ja milles see väljendub? Milliseid sümptome võib mukosiit põhjustada?
Sage kõrvaltoime kemoteraapia (kuni 75%) ja kiiritusravi korral. Nädal peale kemoteraapiat, 2-3 nädalat peale kiiritusravi.
Seedetrakti limaskesta kahjustus. Raskusaste väga erinev (sümptomid kerged kuni ülirasked). Esinemine oleneb ravimist, doosist. Kiiritusravi korral piirkonnast, mida kiiritatakse.
Sümptomid: neelamisraskused; infektsioonirisk; kõrvetised ; valu; kõhulahtisus .
8. Kuidas võiks olla võimalik mukosiiti ennetada ja mida ka patsient ise saab teha?
Kontrollida oma dieeti –vältida vürtsikaid, hapukaid, soolaseid ja struktuurilt kõvasid toite!
Hoiadasuu puhas –loputada suud suuveega!
Hoiadaproteesid puhtad!
Kasutada pehmet hambaharja!
Külastada regulaarselt hambaarsti!
9. Milliseid farmakoloogilisi ravivõtteid mukosiidi esinemisel saab kasutada ja mis on kasu?
Lokaalanesteetikumid ( lidokaiin ).
Süsteemsed valuvaigistid (ka opioidid).
Pralifermiini/v (Kepivance) – saab kasutada tüvirakkude siirdamise korral koos kemoteraapiaga hematoloogiliste kasvajate ravi saavatel patsientidel, kellel on suur risk ägeda mukosiidi tekkeks.
Vajadusel infektsiooni ravi.
10. Millal võib patsiendil tekkida vähivaastase ravi saamisel iiveldus ja oksendamine ning kumb nendest patsiendile ebameeldivam on? Millest iivelduse ja oksendamise teke sõltub?
Risk sõltub suuresti ravimi emetogeensusest
11. Kuidas on võimalik farmakoloogiliselt ja ka mittefarmakoloogiliselt iiveldus ja oksendamist vältida?
Mittefarmakoloogiline:
võtta iiveldus-ja oksendamisevastaseid ravimeid nii, nagu need määratud on;
vältida dehüdratatsiooni;
süüa 5-6 väiksemat einet päevas 3 suure eine asemel;
vältida vürtsikaid ja rasvaseid toite. Kuivikuid, riis , röstsai, banaan, tee, puljong , kana, jogurt (vanilje, maitsestamata), kaerahelbed, mahlapulk;
mitte süüa vähemalt tunni jooksul peale keemiaravi saamist;
süüa ja juua aeglaselt;
lasta toitu endale valmistada.
Farmakoloogiline:
5HT3 antagonistid: ondansetroon, granisetroon
Neurokiniini retseptori antagonistid: fosaprepitant, aprepitant
Glükokortikosteroidid: deksametasoon
Alternatiivid: dopamiiniretseptorite antagonistid (metoklopramiid); bensodiasepiinid ; antipsühhootikumid.
12. Milliseid ravimeid vähivastaste ravimite põhjustatud iivelduse ja oksendamise vastu kasutada saab ja mis on nende puudused ning kõrvaltoimed ? Millal peaks patsient pöörduma õe või arsti poole iivelduse ja oksendamise esinemisel?
5HT3 agonistide kõrvaltoimed: nõrk peavalu, väsimus , kõhukinnisus .
Neurokiniini retseptori antagonistid kõrvaltoimed: nõrk peavalu, väsimus, kõhukinnisus, düspepsia, maksa transaminaaside tõus.
Dopamiini retseptorite agonistide kõrvaltoimed: ekstrapürimidaalsete häirete tekke oht, rütmihäired , hüpotensioon .
Inver , lõõgastavad tegevused, tähelepanu suunamine mujale ravi ajal.
13. Milliseid nahka ja küüsi haaravaid kõrvaltoimeid vähivastased ravimid põhjustada võivad?
Infusiooniga kaasnevad reaktsioonid – võivad olla antigeen - antikeha reaktsioonid. Raskusaste võib olla erinev. Rohkem seotud tsisplatiini, karboplatiiniga.
Muutused pigmentatsioonis – nahk, juuksed, küüned, limaskestad .
Fluorouratsiil – erineva lokalisatsiooni ja levikuga pigmentatsioonimuutused. Enamasti pöörduv.
Mõned ravimid annavad fototoksilist reaktsiooni (fluorouratsiil, metotreksaat).
Onühholüüs, nahakuivus ja akne.
14. Milliseid toimeid põhjustavad vähivastased ravimid luuüdile ja mis selle tagajärjel juhtuda võib?
Erütrotsüütide, tromotsüütide ja leukotsüütide arvu langus.
Erütrotsüütide arvu langus: väsimus; nõrkus; kahvatus; +õhupuudus, südamepekslemine.
Trombotsüütidearvu langus: veritusused; verevalumid; veri uriinis ja väljaheites.