PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming PaulEerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ajal, kui ta töötas Vanemuine teatris oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. ,,Ankruhiivaja" (1962) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) Looming PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. Looming Aastal 1966 määrati Paul Eerik Rummole Juhan Liivi preemia. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus...
Ülikooli 1995. aastal eesti filoloogina · Ta on töötanud ka Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana · Oli Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaiige ja esimees · 1992 aasta septembrist 1994. aasta juunini oli Eesti kultuuri- ja haridusminister · On abielus kirjaniku ja näitleja Viiu Härmiga Loomingust 1960. aastal oli suurimaks sündmuseks kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul- Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Lisaks luulele on ta kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, laulusõnu ja dramatiseeringuid Tema neljast draamast kõige olulisem
kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 -1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro.
Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees ja ka Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimees. Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Eredaimaks pöördepunktiks tolleaegses kultuurielus oli kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul-Eerik Rummo. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. 1972
failid, protsessi käik. · CTP meetodil plaadi tegemiseks on vaja plaadiprinterit, poognamontaazi programmi, plaadiprinteri haldusprogrammi ning programmi plaadifailide vahendamiseks CTP.-sse ning ilmutusseadet. · Plaadifailiks on nn 1bit Tiff. · Plaadiprinteri haldusprogrammi abil kalibreeritakse printerit, hallatakse kasutatavaid plaadiformaate. Plaadikassetide olemasolul määratakse plaatide arv kassetid ning plaat, mis on kassetis. Jälgitakse kogu CTP tegevust. · Programm, mis vahendab plaadifaile printerisse võimaldab määrata plaatide suurusi ning plaatide tegemise järjekorda. · Ilmutuseade on sarnane traditsioonilisel meetodil kasutatavale seadmele. CTP puhul võib aga ilmutusseadme integreegrida CTP külge nii, et plaat suunatakse peale valgustamist kohe ilmutusmasinasse 5. Ilmutusseadmed Ülevaade ehitusest, milliseid parameetreid seadistatakse, kuidas seade töötab?
Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme kirjandusliigiga, milleks osutusid proosa, luule ja essee. Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavooluga. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi. Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (1989), ,,Kust tuli öö"(1990) , ,,Jää ja Titanic"(1995). Esseed
on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp-Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu Ülikoolis lingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist, ürgkodu
Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää tartu kiilde pakku Debüütraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kondiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20. sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim. poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik
1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja vaatamata ühe põlvkonna kesksusele meeldivad need samaealistele noortele praegugi. Aidi Vallik astus 1991. aastal Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialale, siis plaanis tulevane kirjanik magistrantuurigi, aga 1992. aastal sõlmitud abielu lõppes ja ta oli sunnitud olema oma 1993. aastal sündinud tütre ainsaks toitjaks ja kasvatajaks, nii et haridustee lõppes 1996. a. bakalaureusekraadiga. Sama aasta suvel ilmus veel
Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut: * iseloomustab otsingujulgus * Tule ikka mu rõõmude juurde 1960 Tln uus laululava (optimism taandub masenduse ees, tekivad hamletlikud probleemid); 1961 Tln Riikliku Konserv 1
Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumi lõpetamata. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 "Loomingus". Esimene kogu "Maa lapsed" ilmus 1965 kassetis "Noored autorid". Teine kogu "Laulud tüdrukuga" järgnes 1967. Veel Hando Runneli loomingut: "Mõru ning mööduja" ( 1976 ) "Kodu-käija" ( 1978 ) "Punaste õhtute purpur" ( 1982 ) "Laulud eestiaegsetele meestele" ( 1988 ) "Kiikajon ja kaalepuu" ( 1991 ) "Üle Alpide" ( 1997 ) "Mere ääres, metsa taga" ( 1977 ) "Taadi tütar" ( 1989 ) "Ei hõbedat, kulda" ( 1984 ) "Isamaavajadus" ( 1991 ) "Mõõk ja peegel" ( 1988 )
aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu ''Maa lapsed'' (1965) ilmus kassetis ''Noored autorid'' III, teine kogu ''Laulud tüdrukuga'' (1967). Mõlemates teostes on räägitud maaelust, mis on ka mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus ''Avalikud laulud'' (1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runnel on veel kirjutanud väga palju teoseid. 2009. Aastal andis ta välja ''Videviku'', mis on väga kuulus noorte seas.
Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust.
Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992–1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski esimesed lasteluuletused ilmusid aja kirjas Täheke. Aastal 1975 jõudis lugejate kätte koos Tiia Toometiga kirjutatud raamat,,Kuhuneed värvid jäävad``.Kõige õnnestunumaks lasteraamatuks peab J.Kaplinski ,,Jalgrataste talveund``, mis ilmus 1987. aastal. Kaplinski esimene luulekogu „Jäljed allikal” ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse näiteks „Poliitika ja antipoliitika” (1992), „See ja teine” (1996) ja „Võimaluste võimalikkus” .Kirjanik on pidanud oma loomingus oluliseks elada sisse laste maailma ning mõista nende huvisid ja mõttekäike 2 Luuletuste analüüs
kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Ajakirjanik Rein Veidemann loomingust: "Paistab kohe kätte, et ilmamaa on Runnelile midagi enamat kui maa ja ilm kokku. ." Poeet Ivar Sild Runneli luulest: "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel, milles süvenes võitlev hoiak ja rahvalikkus muutus rahvusluseks. See kogu, nagu samuti ,,Laulud eestiaegsetele meestele" ,on eestlaste vabadusrüseluse ja üldiselt raske aja üldistus.
2. LOOMING 2.1 Ülevaade loomingust Jaan Kaplinski on rahvusvaheliselt tunnustatuim ning enim võõrkeeltesse tõlgitud elusolev kirjanik Eestis. Jaanil on välja tulnud rohkem kui 40 raamatut, nende hulgas nii romaane, eluloolist proosat, luuletusi, esseistikat, näidendeid, kui lasteraamatuid. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Kuulsaks sai Kaplinski luuletajana. Tema esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia. Nüüdseks on kirjaniku metafoorirohke ja vormiliste piirideta luule muutunud voolavast minimalistlikumaks. 2.2 Luule Kaplinski üks parimaid luulekogusi oli aastal 1967 ilmunud ,,Tolmust ja värvidest".Luulekogus paistab silma tema loodustaju, kuid suhe ajalooga on tal pigem tõrjuv.
t. ka mõningasele rahvalikkusele). Oluline osa tundelises luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv. Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“ Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja
Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat. Selles referaadis tutvustan ma Jaan Kaplinski lapsepõlve, elu ja loomingut. Ma tutvustan kolme luulekogu. "Õhtu toob tagasi kõik", "Vaikus saab värvideks" ja "Teiselpool järve" Ma analüüsin ka igast luulekogust enda lemmikluuletust ja luuletust, mis pani
hommikul, et öhtusk ära kuivaks. Hea taim eelviljaks teistele.Kasvatada kattelooriga või katteloor+mults- umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja haiguste tõrje. 10)Söögisibul talub öökülma. Eelistatud päikesepaistelisi kohti. Kerge lõimisega mullad. Võimalikult umbrohu vaba muld. Mulla pH 6,5...7 vahel. Saagikus sõltub istutus tihedusest. 11) Porrulauk Sobib huumusrikas parasniisek muld. Mulla pH 6,5..7,5. Lämmastiku vajadus suur. Istutatakse kassetis. Umbrohutõrje, kastmine ja muldamine 2..3 korda. 12)Küüslauk kümakindel. Huumusrikkad parasniisekd mullad eelistatud. pH 6...7. istutusaeg taliküüslaugul septembri lõpp- oktoober. Istutus sügavus 5-6 cm. Suviküüslaugul aprilll- mai. Istutusspgavus 2-3 cm. Kevadel kindlasti umbrohutõrje. Saagikus 80-100 t/ha
" "Tammiku talu Pindis oli aga üpris eriline paik ja temal on mu elus suur tähendus.[...] Tammiku pööning, ait ja raamatukapp avasid minule päris ukse teistsugusesse, alernatiivsesse maailma, kuhu ma kadusin päevadeks ja nädalateks, terveks suveks. [...] Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkisin peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sain." Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on
nagu enamik tänapäeva õpilasi. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eestis. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi Vallik vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja vaatamata ühe põlvkonna kesksusele meeldivad need samaealistele noortele praegugi. 4 Aastal 1991. astus ta Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Tema 1992. aastal sõlmitud abielu lagunes ja ta pidi kasvatama oma tütart Marit üksi. Sellepärast lõppes haridustee 1996.a. bakalaureusekraadiga. Alates 1996.a
Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid
versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. (2) 5 Looming Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik
Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet. Tema lapsed on Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg 4 Looming Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik
Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga
Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. Noorus 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana. 1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. 4 Töökohad Ruila 8-kl
24.08 1922 linndudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu. Viivi Luik Luuletaja ja lastekirjanik. Vabakutseline kirjanik alates 1970 aastast ka 1946 - Kirjanike Liidu liige. Leelo Tungal Eesti kirjanik,luuletaja. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loominut avaldati 1947 - neljandas kassetis. Luuletaja,lastekirjanik,tõlk, Tegutses vaba kutselise kirjanikuna.Ta debüteeris 1950-2004 helilooja,kirjutas tekste tele ja 1973 aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "kodanik teatrilavastustele. arved asi juhtum" Hando Runnel luuletaja ja kirjanik Töötas "Loomingu"toimetuses aastal 1992, asutas 1938- kirjastuse "Ilmamaa"
Runneli luule lokaalne, Eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule. Paljud tema luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: ,, Kui luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära". Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. "Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid
..................................23 Sissejuhatus 2 Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat 3 Jaan Kaplinski eelkäijad Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai
,,Öötüdruk", ,,Pihlakamajarist". Jaan Kaplinski Kirjanik ja tõlkija. 1968. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Tegutseb vabakutselisena ja elab oma talus Põlvamaal. Ta on tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke, kelle teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Loomingu moodustavad luule, proosa, näitekirjandus, lasteraamatud, artiklid ja esseed. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal"ilmus 1965 kassetis, milles on äratunda temale ainuomane hoiak. Mõjukas ja läbimurdeline oli luulekogu ,,Tolmust ja värvidest". Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti objekti piiri kustutamise poole. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. 70ndate aastate algul muutub väljenduslaad napiks. Luulekogud: ,,Jäljed allikal", ,,Tolmust ja värvidest", ,,Valge joon Võrumaa kohale", ,,Uute kivide kasvamine", ,,Õhtu toob tagasi kõik", ,,Mitu suve ja kevadet", ,,Öölinnud. Öömõtted".
Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1] Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1] Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1] Aastatel 1965 - 1966 töötas Leelo Tungal Ruila 8
Lõpetas 1974 Tapa MK klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis/ Berklee College Of Music, kompositsiooni ja dzässklaveri erialal. Urmas Lattikas 13 Leelo Tungal Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal. Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal 14 Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel
Ellen Niit avaldas ajakirjanduses oma luulet juba 1945. aastast alates, aga et ta oli pinnuks silmas neile, kes valvasid, et kirjandus oleks ikka ideoloogiliselt õige, siis sai Ja siis sähvatasid esile noored vihased mehed, "kassetipõlvkond" - nende luulevihikud ilmusid 11,5 x 17,5 sentimeetri suurustes pappkassettides, millesse kogutud luuletused sat- tusid sageli vastuollu ametivõimude ettekirjutustega. Esimeses kassetis esinesid Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa. Põlvkonna poeesia sümboliks tõusnud Paul-Eerik Rummo avaldas 1960. aastatel mitu luulekogu, nagu suurt tähelepanu pälvinud "Lumevalgus...lumepimedus" (1966), millest sai kümnendi luule
ja lõpetas õhtukooli. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus ta palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. 3 Tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus ilmusid pseudonüümi ATS all, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja on paljuski kantud teismelise protestivaimust, aga ka noorusele omasest maailmavalust. 1991. aastal astus ta Tartu Ülikooli kaugõppesse eesti keele ja kirjanduse erialale ja abiellus. Ülikooli teisel kursusel sai Aidi emaks, aga pärast õnnetut kukkumist jääl sündis laps enneaegsena ja 10 päeva kõikus Mari elu ja surma vahel. Tal diagnoositi ajuhalvatus ja arstid kartsid, et ta ei hakka kunagi käima ja rääkima. Tänu Aidi
hakkab keema ioonide lähedal. Vedeliku tihedus mullikambris on tunduvalt suurem gaasi tihedusest ilsoni kambris. Seepärast saab mullikambriga efektiivsemalt uurida kiirete laetud osakeste vastasmõju aatomituumadega. Mullikambri täidisvedelikuna on hea kasutada vesinikku, kuna seal tekivad eriti teravad ja selged jäljed (veel propaan, ksenoon vedelikega). 4. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine- H. A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma kiirgusega kassetis oleva fotopildi. Uraanimaagi kiirgus on pidev ning muud välismõjud ei mõjuta seda kiirgust. Uraani kiirgust hakati nimetama radioaktiivsuseks. 1919 paigutas radioaktiivsuse kiirguse magnetvälja.(joonis). Gammakiirgus lähtub aatomituumast nii nagu aatomid paiknevad(prootonid ja neutronid) tuumas kihtidena. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetilline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest
esikteos värsikogu ,,Häälemurre". 1965-69 töötas ETV vanemtoimetajana ning kirjandus-ja kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor, optimism ja intellektuaalsus. Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse said lühiromaanid ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967) ja ,,Väike reekviem suupillile" (1968)
söömisega vanniskäiku, sõelaga jõe peal ujumist ning loob luulepildi kodus pliidi peal elavast linnust. Raamatus on huvitavaid keelemängulisi leide, mis pakuvad väikesele lugejale palju avastamisrõõmu. 2004. aastal ilmunud lasteraamat ,,Vannituba" sisaldab endas kaunite värviliste piltidega illustreeritud luuletust lõbusast vanniskäigust. 3.KOGUD JA LUULENÄITED 3.1 Ankruhiivaja Esikkogu ,,Ankruhiivaja" ilmus 1962 ,,Noorte autorite" I kassetis. Raamatut läbib optimistlik ja nooruslik meeleolu. Jooksev arvustus hindas Paul-Eerik Rummo esikkogu üldiselt kõrgesti, kuid luuletaja hilisemat loomingut silmas pidades jääb see ometi harjutustööks. ,,Ankruhiivajat" ilmestab sümboolse rakendusega teeleminekumeeleolu, valjustikuulutatav optimism ja elurõõm, mille üheks inspireerijaks on maailmakirjandusest tuntud Colas Breugnon. Seda rõõmsust ja lapsemeelsust on näha Rummo teosest ,,Esimene vasikas":
Tol hetkel oli ta väga kinni oma uskumustes ning tundis, et peab oma sõbra eest kätte maksma, kuigi ka ta ise oli mitu grusiini maha lasknud. Ta oli väga kättemaksuhimuline ning kuigi ta kuuletus Ivo manitsustele, ei lahtunud tema viha nii lihtsalt. Filmi lõpus oli aga näha, kuidas ta Nikaga koostööd tegi, et kõrvaldada koduõuele saabunud oht teiste sõdurite näol ning kui grusiin suri, oli tunda nendevahelist sõprust. See väljendus ka Nika kassetis, mida Ahmed koju sõites autos mängis. 1.5. Hälbekäitumine Hälbekäitumine on filmis oma piiri tugevalt ähmastanud kriminaalse ja deviantse vahel. Põhuseks regioonis kehtiv sõjaseisukord. Aset leidnud surmad oleks tavaolukorras äärmiselt kriminaalsed, kuid sõja faktor muudab tapmised olukorra osaks ning peaaegu annulleerib deviantse nurga. Parem näide hälbekäitumisest on majas aset leidvad vastasseisud kahe sõduri vahel,
villimine toimub steriilses atmosfääris. 198. 199. 200. Pure Pak, Elopak villimise seadmed, ehitus, tööpõhimõte 201. 202. TETRA REX RC-3 automaadis paiknevad kokkumurtud pakendid vastavas kassetis. Karbid murtakse lahti ja söödetakse vertikaalsele pöördtähikuga maatriksile. Tähiku astmelise pöörlemise käigus sooritatakse karbi moodustamine ja põhja kinnikeevitamise operatsioonid
1960ndate aastate luuleuuendused Vabavärss Romanss, haiku Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus Murdeluule Optimistlik eluvaade Kassetipõlvkonna põhimõtted Elujaatav hoiak Maailma avastamine Uuendused Raske mineviku tõrjumine FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa) Kasseti mõte tuli Leedust Autoritel, kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat kokkupuudet ARVAMUSED: Tekkinud mitte tekitatud Postmodernism Teadsin Sain uut teada Huvitav/üllatav Sarnasus Erinevused varem fakt modernismiga modernismist Kirjandus, Tekkis 1870-80 Enda Suures osas Idndiviidi
Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, 1923- 1924). Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule. Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal. Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. 22 Tunnustused Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 1993 ("Ainus kangelastegu on naeratus") Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005
Kivisildnik on samuti unistanud tehnoloogilise kirjutamise printsiibist, kirjutamise masinast. See on seotud ka pop-kunsti ja Andy Warholiga. Viimasele kuulub lause, et ta oleks pigem koopiamasin kui kunstnik. Kunsti tootmise idee on Kivisildniku puhul oluline. Vastandina sotsart'ile on ka kapart, mis lõppkokkuvõttes on kapitalistliku ühiskonna suhtes irooniline. Kivisildnik mängib väga osavalt tarbimisühiskonna märkidega. Ka tema andis välja luulekasseti, aga see oli parodiseeriv. Kassetis oli küll neli raamatut, aga kõigis neis oli tegelikult üks tekst, mis kandis erinevaid pealkirju ja mille ,,autorid" erinesid. Sellega oli tegu kirjanduse tollal väga olulise formaadi dekonstruktsiooniga. Kivisildniku jaoks on oluline kirjutamise tehnoloogia. Selle sama kasseti tekst põhineb Marie Underi tekstil, millele ta on omalt poolt midagi lisanud. Läbi terve kogu kasutab ta samu sõnu, millele lisab keelelisi vormeleid või kliseesid. Ehk siis: paneb kokku kõrgluulet ja keelelisi
peenra keskele, arvestades ruutmeetrile kuni 20 lisamiseks(salatid, taime. Suvel kasta, talveks katta kuuseokstega magustoidud jne) Tuleb teha istutusauk mõõtudes 1x1 meetrit ja sügavus 30 või enam cm. Kasvupinnaseks sobib hästi ilma väetisteta kuivalt helepruun rabaturvas. Selle võib 1:1 puhta liivaga segada, aga ei pea. Kui auk on niisket turvast tihedalt täis , on paras taimed sisse istutada. Istutama peaks põõsa 3-5 cm sügavamale, kui ta kassetis või potis oli.Kasseti või potitaimi võib istutada millal tahes( maa võiks ikka sula olla) ainult juulist sügise poole ei tohi enam lämmastikku sisaldavaid väetisi anda. Väetistena on julge kasutada rodo ja mustikaväetisi vastavalt õpetusele- see tuleb küll kallim kätte, aga on riskivaba.. Teisel sügisel tuleb istutusauk multsiga katta-5-10 cm männikoore puru, turvast, okaspuu vana saepuru... magustoitudes Märkused soovitatav kasvatada
ulatuses. Hautamisel tarvitatav vee läbivool on 1-5 l/min. Korduvkasutussüsteemi oleks hea paigutada UV lamp ja/või akvaariumifilter vähendamaks bakteriaal- ja seenhaigusi. Hautamismenetluste iseloomustus Hautamine kassettides Bassein Tegevus Aeg Suguvähi tiigid (100 m2), Hoidmine, paaritamine Augustnovember 150 isast ja 450 emast Hautamisbassein, kus on Hautamine Juunijuuli kassetis 120250 emast Poegade bassein (1030 Poegade kasvatamine Juuliseptember m2), 100 poega/m2 Jõgi, järv, tiik Edasikasvatus september Eraldihautamine Bassein Tegevus Aeg Suguvähkide basseinid ja Emaste valik August veed Sisebasseinid, emased ja Paaritamine Septemberoktoober isased
Kui varem looduskeskne, siis tuleb 70ndateks linnakeskkond. Rõhutatumalt urbaniseeruv keskkond. Kirjutab rangevormilist luulet, aga kirjutab uuest keskkonnast ja uue nurga alt. Nurka iseloomustades kaks asja: 1. korjab üles keskkonna detaile ja paneb end sinna (vorstivõilevad, kraanid) 2. sajandilõpu põnev-õõvastav meeleolu süveneb. Sajandilõpu temaatika tuleb otsesemalt välja "Aastasaja lõpp on öö" meeleolu apokalüptiline. Kassetis ilmub esimene raamat 1965 Pilvede püha 1968 Hääl 1978 Maapäälsed asjad - pöördumine lihtsate asjade poole. Vanaaegsuse märkimine. 1982 Rängast rõõmust - jätkab eelmise raamatu hoiakuid. Rõhutatumalt seotud vastupanukirjanduse meeleoludega. Rahvuslik temaatika. Vastupanumotiiv. Tekib põnev põimik. Mõlemad raaamatud annavad seost Viidinguga. Luigest ei saa Viidingu matkijat, vaid liiguvad paralleelselt.
valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949
kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. 19651968 töötas Mats Traat toimetajana "Tallinnfilmi" stuudios. Alates aastast 1970 tegutseb ta kutselise kirjanikuna. Traat alustas luuletajana. Kokku on tema sulest ilmunud 18 luulekogu. Ta pole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja. On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne. Traadi luule on jutustavat laadi. Debüütraamatuks oli "Kandilised laulud", mis ilmus aastal 1962 "Noorte autorite" kassetis ja selles nimetas kirjanik end kandiliseks maameheks. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse, oma aia harimine, äraminemine. Traadi luules on olulisel kohal peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis koosneb epitaafidest. Mats Traat on enamiku oma lühiproosa ja romaanide kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Varasem proosa on
Tungal, Andres Ehin, Jaan Kaplinski jt. Luule oli intelligentne, kõik tahavad ühiskonda muuta. Hando Runnel (1938) sündis Järvamaal talupidaja perekonnas: ema ja neli last. Seetõttu tekkis tal juba väiksena suur lugupidamine naiste ja emade vastu. Õppis mitmetes koolides, sealhulgas ka HTGs. EPAs õppis kaugõppes agronoomiks, aga seda ta ei lõpetanud. Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Noorus, hiljem Loomingus. Esikkogu kassetis ,,Noored autorid" (1965), võetakse Loomingu toimetusse. Elab Tartus, kokku on tal kuus last. On avaldanud kümme luulekogu, nendest tähtsamad: ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Kodu-käija". Lisaks on kirjutanud ka lasteloomingut. Paul-Eerik Rummo (1942) on Eesti kirjanik ja poliitik. Kirjanik Paul Rummo poeg, õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas TÜ eesti filoloogina
annaabi.ee 
