· Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · Kanti musta rüüd · Jutlustasid õige usu kaitseks · Seetõttu teati neid jutlustajavendadena · Suurt rõhku pöörati haridusele
Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus ka Sparta sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Ateenas oli samal ajal olukord aga hoopis teistsugune
umbes 6. sajandil e.m.a. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm.
Abielu ja lahutus Abielu oli eraasi Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites
nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk väga tähtis. See oli paik, kus sai ennast jumalale pühendada ja tegeleda usuga seonduvada. Seal tehti ka tööd omandati haridus ja seal oli ka elada rahulik ja katus oli peakohal.
See hõlmab meie käitumist ühiskonnas. See tähendab, et hoiduda tuleb vägivallast - ahimsa ning varastamisest asteya, samuti ka ahnusest aparigraha. Lisaks sellele kuulub siia tõearmastus satya ja mõõdukus suguelus ning kõiges muus brahmakarya. · Tuleb hoiduda nii füüsilisest kui ka vaimsest vägivallast. Vaimseks vägivallaks on näiteks õpetaja ning kaasõpilaste segamine tunnis, kaaslaste alandamine jne. 2) Niyama: On individuaalne käitumine hõlmates kasinust või puhtust sauca, rahulolu santosa, enesedistsipliini tapas, tekstide uurimist svadhyaya ning teadlikku pühendumist jumalikule väele Isvarapranidhana. · Igapäeva elus rakendame seda näiteks enda eest hoolt kandes ning puhtust hoides. Enesedistsipliini abil hoiame end aga näiteks vormis, treenides regulaarselt oma keha. 3) Asana: Tõlkes tähendab see asendit. See on ettevalmistav etapp meditatsioonile ja vaimsele avastusretkele
oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu,
mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse.
Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Üks tuntumaid kerjusmungaordusid on Frantsisklaste ordu, mille rajas rikka kaupmehe poeg Franciscus Assisist. Ta loobus varast vaesuse ja jutlustamise kasuks ilma, et tal oleks olnud plaani asutada uus ordu. Kuid ta kogus palju pooldajaid ja kirik soovis liikumise ametlikult vormistada. Uus ordu pooldas kasinust ja jumalasõna kuulutamist lihtrahva seas, just nagu seda oli teinud Kristus. Nad on tuntud ka kui hallid vennad, oma kuue, või kui väiksemad vennad, oma alandlikkuse tõttu. Aja jooksul hakkasid nad rõhku pöörama haridusele ja tekkisid ka nende ordud. Keskajal oli klooster paljudele ainus valik rüütliks olemise kõrval, tihti panid vanemad oma lapsed varakult kloostrisse ja klooster usuti olema kindel pääs paradiisi. Isiklikust vaatepunktist
kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid. Nad Dominicius, neid nim jumala reeglitest, nõudis luksusest idealiseerisid kasinust, ustavateks koerteks, peamine loobumist, karme kombeid ja tahtsid levitada jumalasõna. ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid
· Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele. · Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux'st (1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Frantsisklased: · Ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaaliast loobudes isa pärandusest. · 1223 a. kirjutas ta koos abilisega ordu reeglid. · Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Nad olid tuntud ka kui hallid vennad. · Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklased: · Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216. aastal. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena
palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena. Musta kuue järgi mustad vennad. Panid rõhku haridusele. Kõrgelt hinnatud kloostrikoolid.
nimetatud ka mustadeks munkadeks. Tsistertslased: Ordu rajas 1098 Prantsusmaal Cîteaux's rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist; Tahtsid elatuda ainult oma kätetööst, keeldusid muudest sissetulekutest (rendid, maksud, intressid) ordul on valge rüü. Kerjusmungad: Tegutsesid peamiselt linnades, elatusid kerjates. Frantsisklaste ordu: asutaja Franciscus. Eesmärk propageerida kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus.Peamine ülessanne oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutustajavendadena. Kandsid musta kuube. Pühakud: Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Pühakute kultus seisnes selles, et nendes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises kui ka pärast
hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule. 5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti, et tekiks ülemaailmne paavstiriik ning idaja läänekristlus tegutseks koos. 6.Hospitalide ordu,Templiordu ning Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, mis tegutsesid IEuroopas. 7.Franksisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast PItaalias:*kirjutas abilistega 1223.a ordu reeglid*idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas*tuntud kui hallid vennad *hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt
kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine. Eriti olulisteks vaadeteks pidas Villem Reiman kõlblust, kohusetäitmist, õigust ja seadust, inimese käitumise eetilist motivatsiooni, seotust maaga, rahvusliku eluruumi kaitsmist võõraste eest. Koos J. Tõnissoniga, kellele ta oli suureks autoriteediks, püüdis ta sõnastada eestlaste elu reguleerivaid norme ja reegleid, nõudis karskust ja sugulist kasinust. Eestlaste tuleviku suhtes oli Villem Reiman optimist . Tal oli vääramatu usk sellesse, et Jumala abiga liigub eesti rahvas iseseisvuse poole, "valgusele ja vabadusele vastu" . Viited: http://www.hot.ee/villemreiman/elulugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Reiman http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=259 http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=10358
Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus. Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus. Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud
toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi. 2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants)
· Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist. · Selle osa lisas utilitarism · USA majandusliku õitsengu põhjuseks on olnud kahe vastandliku idee utilitarismi ja puritaanluse omapärane kombinatsioon rahva teadvuses. · Kapitalistliku süsteemi edukaks toimimiseks on vaja kolme tingimust. eraomandit eraomandi austamise põhimõte tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital
Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest.Buddha ja selline õpetus, mida on hakatud hiljem, tegelikult alles üsna hiljuti, nimetama budismiks. Buddha-aegne India kultuur oli kujunenud kahe tsivilisatsiooni kokkusulamise teel. Nendeks olid Induse kultuur ja indoaarjalaste kultuur. Esimene oli arvatavasti India pinnal tekkinud iidne linnakultuur, teine mujalt tulnud karjapidaja rändrahva kultuur
heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. Tsistertslaste ordu tekkis XI saj. lõpul ja lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu(tuntud ka hallid vennad) rajaja Franciscus kirjutas abilistega 1223. a ordu reeglid. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu( tuntud ka Jumala ustavad koerad või mustad vennad) peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks(neid teati jutlustajavendadena). Nad panid suurt rõhku haridusele. Katarite usuvool ei kiidetud heaks katoliku kiriku poolt. Nad arvasid, et see on ketserlik väärõpetus, mille kohaselt uskusid katarid, et katoliku kirik on otseselt saatana kätetöö ja, et
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist
· Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist. · Selle osa lisas utilitarism · USA majandusliku õitsengu põhjuseks on olnud kahe vastandliku idee utilitarismi ja puritaanluse omapärane kombinatsioon rahva teadvuses. · Kapitalistliku süsteemi edukaks toimimiseks on vaja kolme tingimust. eraomandit eraomandi austamise põhimõte tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital
kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil pidi olema hea põhjus, miks seda teha. Ehk siis tootmine/tarbimine vastandus on siiani kaldu olnud tootmise poole, kuid võiks vaadata ka tarbimist ehk hankimist ja kasutust. Ilmselt tuleb välja (arvestades loengu alguses räägitud
traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused. b) Frantsisklaste ordu idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski kloostrid, hakati tähelepanu pöörama haridusele. c) Dominikaanlaste ordu peamine ülesanne jutustada õige usu kaitseks. Must kuub. · Aquino Thomas keskaja tuntuim teoloog, dominikaani ordu liige; "Summa Theologiae" - usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos.
kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval. 2.2 Vaimuliku naise kasvatus Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka terve hulk naisi. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaeteabi, suremise õpetuse ja toe. Igapäevast kasvatustööd viisid läbi nunnad. Nad õpetasid ümberkaudsetele ilmalikele tütarlastele karskust ja kasinust, töökust ja kuulekust. Kloostritest tulid käsitöövõtted, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus, aiapidamine, kokkuhoiuõpetus ja peamise väärtusena halastuse vajaduse meenutamine. Nunnad olid inimestele abiks haiguste ja surma korral, nemad lohutasid ja jagasid almust, toetasid ja õpetasid. 6 3. Rüütli seisus 3.1 Rüütli kasvatus Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli.
Bernard Clairvaux(1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Ta edendas tsistertslase kloostrielu, õhutas ristiretki Pühale Maale. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja kirik soovis anda tekkinud liikumisele ametliku vormi. Seetõttu kirjutas ta abilistega 1223, a ordu reeglid. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva ees. Oma jämedakoelise pruunika või hallika kuue järgi olid nad tuntud kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu aga ka kui väiksemad vennad. Vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks. Aja jooksul tekkisid ka nende kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus, kellelt ordu sai nime
c. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): · Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. · Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). · Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. · Valge mungarüü kui puhtuse märk. d. Frantsisklaste ordu: · Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. · Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. · Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. · Pruunikas või hallikas kuub. e. Dominiiklaste ordu: · Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. · Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. · Must kuub. · Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. 2. Pühakute kultus a. Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: · Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed.
Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad. P-Saksamaa protestantlik, L-Saksamaa katoliiklik. Kalvinism Sveitsis, Sotimaal ja Prantsusmaal hakkas kehtima kalvinism(ka Madalmaad, Poola, Leedu, Inglismaa). Prantsusmaal oli nimetus hugenotid. Rõhutati kasinust, töökust, lihtsat eluviisi. Kogudused valisid ise oma juhid. Loobuti pidustustest ja rõõmsast meelelahutusest. Hiljem muutus see vaenulikuks, mittekalviniste hakati kiusama. Kalvinismi eestvedajaks oli Johann Calvin. Tema teos "Ristiusu õpetus" sisaldab kalvinismi põhilisi seisukohti. Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne
järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisust munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas Revolutsiooni tulemused(valitsemine, majandus, elu-olu, kultuur) Napoleoni sõdade tähtsus
väljajagamine kogukonna liikmete vahel. - kogukond/koostöö - tööjaotus ja selle juurde käivast kollektiivsest omandist. Siit saab tõmmata osalise võrdusmärgi konservatismile. Mõlemad suruvad alla indiviidi tähtsust, ja et on olemas jõud, kes teevad tema eest ära selle otsustamise. - võrdsus, - vajadused - arutelu selle suhtes. Varane sotsialism (eriti utoopiline) kasinusekesksed. Selles kajastub ka ajastu vaim religioossetes arengutes. Protestantismi aladel levivad kasinust silmas pidavad lahkusundid. Igale kogukonnaliikmele peavad olema tagatud mingisugused minimaalsemad eluks vajalikud tingimused. See jääb sotsialismi saatma pikaks ajaks. Euroopat tabab suur majanduskast ja vajaduse temaatika hakkab elama oma elu. - kollektiivne omand. o Inglismaal ja Skandinaavias rõhutatakse väga tugevat parlamentaarset traditsiooni. Sotsialistlikud parteid on edukas parlamentaarsetes riikides ja on võimeliselt võimu endale haarama
Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel. Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa, Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia.
Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada.(pole minu tekst) 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on harjumuspärane käitumise viis. Halbadeks pahedeks peetakse kasinust ja selle äärmust liialdust. Heaks loomuseks peetakse kuldset keskteed ehk mõõdukus. Et olla seega õnnelik ei tasu langeda äärmustesse vaid tuleb püsida kuldsel keskteel. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. 9 Religioosne eetika kohaselt tuleb õnn usust lootusest ja armastusest. Paljude religioossete
Reformatsiooni ajal protsestantlikus kirikus abielu ei kuulu enam sakramenti, aga muutub tungivalt soovitatavaks. Katolik kirik ei tunnistanud abielu lahutusi ning protestantlikus kirikus esines neid haruharva. Katolikus kirikus askees ülimalt soovitatav. Luterlikus maailmas 1530 aastat vanusevahet ei tohi olla ja kaks korda nädalas luterlik norm, katoliiklikus maailmas on tavaline, et mees on 20 30. aastat vanem. Kirik äärmuslikku kasinust ei toeta. 18. sajandi teisel poolel katoliku kiriku lahutavus satub pilkude alla, sest tekib arusaam, et see on kokkulepe, mida võib tühistada. Arusaama erinevus vallalise ja abielunaise seksuaalsusest: Naisi on ühiskonnas rohkem ning tänu sellele palju vallalisi. Abielus on naisel passiivne ja häbelik roll, luterlik arusaam seksuaalsuse lämmatamisest. 18. sajandi lõpuks kaotab naine igasuguse seksuaalsuse
25 Saint-Just [sä(n)´züst], Louis Antoine Léon, de (1767-1794) noorim Konvendi saadik; sai kuulsaks oma ägeda kõnega hetkel, kui arutati Louis XVI saatust; nõudis kuningale surmanuhtlust; tema hüüdnimi "Surmaingel" vastaski tema osalusele Üldise Julgeolekukomitee töös; tema liialt lähedane sõprus Robespierre'iga sai viimasele hukatuslikuks, sest nüüdsest oli välistatud kõik teised sõbrad "suure juhi" kõrval; propageeris spartalikku kasinust, mis oli vastuolus tema hoolitsetud välimuse ning dändiliku käitumisega; kui Camille Desmoulins talle kord istungi vaheajal naljaviluks ütles, et ta hoiab oma ilusat pead nagu püha sakramenti, räuskas noormees vastu: "Sa kannad seda varsti nagu Saint-Denis!" (legendi kohaselt raiuti Pariisi esimesel piiskopil pea otsast ja ta kõndinud edasi pea käte vahel.); giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval koos teiste tähtsamate jakobiinidega 26
Vaimulike abielukeeld. Vastasseis kirikuametite müümisele. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
Vaimulike abielukeeld. Vastasseis kirikuametite müümisele. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
Vaimulike abielukeeld. Vastasseis kirikuametite müümisele. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
odratõmmisest. Soengud: Enamikul Rooma kodanikel olid laubale kammitud lühikesed juuksed. Keigarid lasksid juukseid kähardada ning soengut kullatolmu või värvilise puudriga tolmutada. Kiilaspäisusele vaadati kui mingile kõrvalekaldele, mille varjamiseks kanti parukat või kllebiti peanahale võltsjuukseid, tuli ette ka peanaha värvimist. Naised püüdsid oma riietuse üksluisust ja kasinust korvata uhkete soengutega. Algusaegade soeng oli olnud väga lihtne: keskelt lahku kammitud juuksed tõmmati kuklasse ja keerati seal krunni või seoti hobusesabaks. Impeeriumi ajal muutusid soengud dekoratiivsemateks. Kuigi ikka keskelt lahku kammitud, võisid juuksed nüüd olla lokitud ja lainetesse seatud või keeratud madalale kuklasse lõtva paksu rulli. Väga levinud oli tihe krussis tukk.
odratõmmisest. Soengud: Enamikul Rooma kodanikel olid laubale kammitud lühikesed juuksed. Keigarid lasksid juukseid kähardada ning soengut kullatolmu või värvilise puudriga tolmutada. Kiilaspäisusele vaadati kui mingile kõrvalekaldele, mille varjamiseks kanti parukat või kllebiti peanahale võltsjuukseid, tuli ette ka peanaha värvimist. Naised püüdsid oma riietuse üksluisust ja kasinust korvata uhkete soengutega. Algusaegade soeng oli olnud väga lihtne: keskelt lahku kammitud juuksed tõmmati kuklasse ja keerati seal krunni või seoti hobusesabaks. Impeeriumi ajal muutusid soengud dekoratiivsemateks. Kuigi ikka keskelt lahku kammitud, võisid juuksed nüüd olla lokitud ja lainetesse seatud või keeratud madalale kuklasse lõtva paksu rulli. Väga levinud oli tihe krussis tukk.
25 Saint-Just [sä(n)´žüst], Louis Antoine Léon, de (1767-1794) – noorim Konvendi saadik; sai kuulsaks oma ägeda kõnega hetkel, kui arutati Louis XVI saatust; nõudis kuningale surmanuhtlust; tema hüüdnimi “Surmaingel” vastaski tema osalusele Üldise Julgeolekukomitee töös; tema liialt lähedane sõprus Robespierre’iga sai viimasele hukatuslikuks, sest nüüdsest oli välistatud kõik teised sõbrad “suure juhi” kõrval; propageeris spartalikku kasinust, mis oli vastuolus tema hoolitsetud välimuse ning dändiliku käitumisega; kui Camille Desmoulins talle kord istungi vaheajal naljaviluks ütles, et ta hoiab oma ilusat pead nagu püha sakramenti, räuskas noormees vastu: “Sa kannad seda varsti nagu Saint-Denis!” (legendi kohaselt raiuti Pariisi esimesel piiskopil pea otsast ja ta kõndinud edasi pea käte vahel.); giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval koos teiste tähtsamate jakobiinidega 26
Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil pidi olema hea põhjus, miks seda teha. Ehk siis tootmine/tarbimine vastandus on siiani kaldu olnud tootmise poole, kuid võiks vaadata ka tarbimist ehk hankimist ja kasutust. Ilmselt tuleb välja (arvestades loengu
Tundelüürika, armastuslüürika. Autori enda tunded, läbielamused Noored luuletasid, kuna neil on veel värsked tunded. Kuidas noormees võistleb, otsib tähelepanu, on ka rõõmsamaid kokkusaamisi, aga siis jälle kurvastus. Luule on raske ja kurblik, kannatav. OVIDIUS – Rooma eleegia silmapaistvaim esindaja. Ovidiust peeti tundelüürika meistriks ja teda ei ületanud Roomas enam keegi. Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast. Armastatu truudusetuse pärast kurtmist. Rooma eleegia kangelannad, kellele luuletused olid pühendatud, olid enamasti välja mõeldud, neid ei eksisteerinud. Nii Vergilius kui Horatius olid majanduslikult kindlustamata. Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta
(bütsantslikud sibulkuplid). Õelad kriitikud väidavad aga, et puhta luterluse asemel on Eestis hoopis mingi segu paganlikest, luterlikest ja bütsantsi eluväärtustest, millele on andnud värvingu jesuiitide poolt üles ehitatud Eesti haridussüsteem. Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97 kriiside” jms) puhul on torganudki Eestis silma pigem bütsantslik intriigitsemine kui luterlik korraarmastus. 1.5. Majanduspoliitika kandjad 1.5.1. Majanduspoliitika kandjate üldiseloomustus Põhimõtteliselt võib majanduspoliitika kandjaid (majanduspoliitilised institutsioonid) jagada ka- heks (Raudjärv, 1995, lk 44–53).
südametunnistuselt vargsi aru olen pärinud neil öö vaiksetel tundidel, mil ümber nii pime 1 8 4 on, et paistab, nagu ei näeks jumalgi meid enam. Kuula siis! Enne kui ma sind, tütarlaps, nägin, olin ma õnnelik.» «Ka mina!» ohkas Esmeralda tasa. «Ära katkesta mind! Jah, ma olin õnnelik, arvasin vähemalt, et ma seda olen. Ma olin puhas, mu hing oli täis kristalset selgust. Polnud uhkemat ja lootusrikkamat pead kui minu oma. Preestrid õppisid mult kasinust, teadlased teadust. Jah, teadus oli mulle kõik: ta oli mulle õeks ja õe armastusest jätkus. Alles vanadusega tulid ka teised mõtted. Nii mõnigi kord hakkas mu veri naise kuju nähes keema. Mehe sugutung ja vere võim, mille ma, rumal noormees, arvasin terveks eluajaks eneses lämmatatud olevat, raputasid nii mõnigi kord raudse tõotuse ahelaid, mis mind õnnetut altari külmadel kividel kinni hoidsid. Kuid
annaabi.ee 
