1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist
Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises?
ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal
Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete
kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli
läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld. RISTISÕJAD
Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid
lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. Säärane lõpp on klassikaline deus ex machina Molière'i kummardus armuliku kuninga ees. ,,Tartuffe" paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ise ilmub lavale alles 3. vaatuse alguses, mil tema olemus on publikule juba ammu selge. See võte võimendab veelgi Tartuffe'i teeseldud vagatsemise, näilise kasinuse ja alandlikkuse ning tema saamahimu kontrastist tekkivat koomilist efekti. Samuti viib absurdini Orgoni silmade avanemisega viivitamine. Siiski erines ,,Tartuffe" oma nalja laadilt Molière'i eelnenud teostest: selle koomikas polnud enam varasemat rõõmsameelsust. Sügav elutruudus lähendas näidendit satiirile. Ja kuigi teos naeruvääristas otseselt ainult võltsusklikke ja silmakirjateenreid, hakati autorit süüdistama usule endale kallaletungimises
jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus
otsustasid 1409 kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lõpetama lahkhelid ning valima uue, üheainsa paavsti. VAIMULIKUD ORDUD kindlate reeglite järgi toimivad ühendused(mungad, nunnad, preestrid piiskopid jne). Saanud nime rajaja järgi, või koha järgi, kuhu rajati ordu esimene klooster. Kloostrit juhtis abt või prior. Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne (kehtis ka teiste ordude puhul). Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged
3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4. Kloostrite reeglid. * Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. * Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani. * Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda. Kloostrisse mineku põhjused. * Mindi otsima patukahetsust. * Oli lapsest saati kasvatatud kloostrielanikuks, ehk vanemad panid. * Oli äärmiselt usklik. * Õnnetu armastus. * Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises. 5
Avignosis oma kirjutiste eest vastust andma. Tegelikult ei mõistetud teda hukka, sest uurimine jäi pooleli. Ta sai liitlaseks Cesena Michaeliga ja nad põgenesid 1328.aastal koos. Nagu ka Duns Scotusel, on Ockhami peatööks tema kommentaarium Petrus Lombarduse ,,Sententsidele". Sellest on mitmeid erinevaid versioone. Ta kirjutas ka Aristotelesest ja Porphyriosest, füüsikast ja loogikast. William Ockham'i suurimaks teeneks teaduses on kasinuse põhimõtte tunnustamine, mida on hiljem hakatud kutsuma ka Ockhami habemenoaks. Ockhami habemenuga tähendab, et kui nähtuse selgitamisel ei tohi lähtuda enamatest teguritest, kui on vajalik. Seda on tõlgendatud ka viisil kui on kaks võrdse usaldusväärsusega põhjendust, tuleb eelistada lihtsamat. Oma poliitilistes seisukohtades võib Ockhami pidada varajaseks konstitutsionalistiks. Ta pooldas riigi ja kiriku lahutamist, omandiõiguse väljakujundamist ning absoluutse monarhia
4 1. TEENINDUS EESTIS 1.1. Probleemid Eesti teeninduses Iga tarbija ootab klienditeenindajalt meeldivat suhtumist ja asjatundlikku nõud, kuid paraku tegelikkuses kliendid selle osaliseks alati ei saa. On kindel see, et Eesti teeninduskultuur jätab soovida. Alati on võimalik aga olukorda parandada ja tuua sisse erinevaid muutusi ja täiustusi. Selge on see, et üks teeninduskultuuri kasinuse põhjus, võib olla meie kultuuriline pärand - eestlane pole harjunud teenindama ega lihtsalt soovi seda teha. (Jääb mulje... 2011) Leidub mitmeid üldlevinud teenindusprobleeme: · kontakti alustamine ja loomine on puudulik; · teenindaja suhtlusoskused ei ole piisavalt head; · kontakti lõpetamisele ei pöörata tähelepanu; · teenindajad ei ole piisavalt motiveeritud (Teeninduskultuur...2011); · teeninduskvaliteedi kõikumine.
Samas mulle tundub, et ühiskond kus me elame, peabki seda normaalseks, et iga indiviid saab rahus omi asju vihata. Olles nüüd 100% aus siis ma pean inimesi, kes räägivad vihavabast maailmast ja igavesest rahust ja valgustatusest ja harmooniast natukese rohkem kui hulludeks, nende jutt ja mõtted tunduvad mulle haige sonimisena. Minu isiklik suhtumine on neisse, et tehku mis tahavad, peaasi, et nad mind oma hullusesse ei nakata. Mõnikord olen ma ka põgusalt mõtisklenud, et sellised kasinuse ja harmoonia, rahu juttu ja intensiivset mitte vihkamist propageerivad inimesed, kas elavad äärmises vaesuses või on nad sellega suure raha kokku ajanud. Esimesed on minu jaoks tõeliselt õnnetud hinged - nad on leppinud selle kesise olukorraga ning neil puudub ambitsioon midagi paremaks muuta. Nad nagu peituks ,,oleme head" sildi taha, et nad ei peaks tulema välja oma headuse mugavustsoonist välja, et saada midagi maisemat ja rikkalikumat ja nad lepivad selle vaesusega. Ma ei
saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt Frantsisklaste ordu a Dominiiklaste ordu * Ordud , mis loodi ristisõdadega vallutatud aladele, et kaitsta uusi valdusi. Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa Ordu. Ristisõjad * 8 tükki vist * Lääne Euroopale ebaõnnestumine UUSAEG Algas 1492 mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika
vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 6. MOSEE Saabudes Jathribi oli saadik Muhamedil esmane ettevõtmine ehitada lihtne mosee (pilt 5). See oli lihtne ehitus, mis väljendas varase islami kasinuse ideaali. Katus toetus puutüvedele, kivi tähistas palve suunda ja prohvet seisis jutlust pidades puutüvel. Kõik hilisemad moseed lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes
vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 6. MOSEE Saabudes Jathribi oli saadik Muhamedil esmane ettevõtmine ehitada lihtne mosee (pilt 5). See oli lihtne ehitus, mis väljendas varase islami kasinuse ideaali. Katus toetus puutüvedele, kivi tähistas palve suunda ja prohvet seisis jutlust pidades puutüvel. Kõik hilisemad moseed lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes
· Elati ühiselt · Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti 4. Kloostrid: kloostrireeglid; miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elavate inimeste elueast; kloostrisse mineku põhjused; kloostrite tähtsus. Kõik kloostrid järgisid järgmisi reegleid: 1) Uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. 2) Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. 3) Ei tohi olla omandit. 4) Tuli paastuda. 5) Tuli järgida päevaplaani. 6) Ei tohtinud reeglina kloostrist lahkuda. Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused: 1) Isoleeritud ja haigused ei pääsenud ligi. 2) Sõjad läksid neist mööda. 3) Tervislik ja tagasihoidlik toitumine. (1 kord päevas soe toit, liha keelatud) 4) Paastusid.
toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased 520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine.
Peatükk 15 Suur skisma katoliku kiriku lõhenemine. Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Vaimulik ordu kindlate reeglite järgi toimivad ühendused. Benediktlased aluse pani Benedictus. Benediktlaste reeglid ei ole nii karmid kui Ida omad, selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks või nunnaks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Üks kuulsamaid benediktlaste kloostreid on Cluny. Tsistertslased Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud
Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,
Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu- ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas
jüngrite misjonit Iirimaale (V saj. II p.) Püha Benedictus Nursiast andis oma Monte Casino munkade reegli (u. 525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks saamisele eelnes noviitsi aeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediktlane on ka jumala sõdur, keda juhatab kloostri abt. Kloostrit juhtis abt või prior (nunnakloostrit abtiss või prioriss). 11. saj. lõpul tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu – Tsistertslaste ordu (ühe kloostri rajajaks ja juhiks oli Burgundia aadlik Bernard, kes oli tuntud ketseritevastaste ja Teist ristisõda õhutavate jutlustega). Tsistertslased kandsid valget
Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid
Marxi idee oli lõpetada võõrandumine. Venemaal võõrandamine jätkus. Bataille etteheide nõukogude korrale – ühiskond oskab maailma def ainult töö kaudu. Töö järgi fikseeritakse ühiskonna suhted. Nõukogude inimestel tuli puudust leivast ja hakkasid saama aristroktaatide kaupa nagu šokolaad ja muu selline. Püüti tagada aristrokraatlikud naudingu sümbolid. Neid oli aga leiba polnud. See oli märk sellest, et rasked päevad on ületatud. Kasinuse loogika, mida majanduses räägitakse. Kuidas president kaitseb kasinuse ideed. Mässaja ei taha muuta maailma. Mässaja on võimeline suveräänsuseks. Välja astumiseks ringist. Kulutamise akt on puhas luksus, inimesed kulutavad midagi, mida nad pole ise teeninud – aristrokraadi loogika. Pole ise ära teeninud. Käitud mõistuse vastaselt, austus pole tähtis, välja teenimine pole tähtis. Kulutuse loogika on teistsugune
nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid.
võistlema- kiu laps on laisk, ei tule temaga riielda, vaid otsida ergutamise võimalusi- tuleb 11 jälgida et laps ei tüdineks õppimast, sest siis tekib vastikus, mis võib jääda kogu eluks. Väga oluliseks peeti kloostris kasvatada poisse. Kasvatus oli karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm ja askeetlik. Kasvatus sai võimalikuks väljaspool perekonnaelu (kasinuse nõue), isiklikku omandit (vaesuse nõue) ja isiklikku tahet ning isetegevust (kuulekuse nõue). Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopkoolid. KRISTLANE. RÜÜTEL Rüütlikultuur oli isesugune nähtus sisu ja vormi ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitumisvormide kogum.
AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg põhjused: 1. Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna 2. Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist. 3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7. Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel. 1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojad Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Iirimaal luiged; rongad, varesed. Haigur ja sookurg kuni 3000 a e.m.a (Caesar on kirjutanud: britid arvavad, et eelmises elus on kured olnud inimesed; keldid ei söönud kure liha). Teel lahingusse ehmusid sõjamehed kurge nähes, sest muiste uskumuse kohaselt olid kured õnnetusetoojad, sest need kured, kes polnud enne inimesed olnud, olid halvad. Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud. Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus. Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad ja maod
paar soomekeelset luuletajat. J. Jutein (Jakob Juden, 1781 1855) - Turu romantikute kaasaegne, kuid tegeles neist lahus (Viiburis), vaimselt kuulus Porthani valgustusaega. Kirjutas esimesed soomekeelsed näidendi ja novellikatsetused (nt näidend ,,Perekond"). Kirjutas sageli oma luuletusi ümber nii, et neil oli mitu versiooni. Oli tugevalt valgustusajavaimuline kirjanik, rõhutas mitmes seoses sallivuse ja kasinuse ideaale, pooldas usuvabadust. Kiriku õpetus => ,,Ülesmärgitud mõtteid mitmel teemal", mis konfiskeeriti ja põletati. Leebe ja leplik luuletaja on jäänud soome kirjanduse ajaraamatutesse kui varaseim mõttevabaduse märter. Kallio on soomekeelse luule ajalukku pääsenud tänu kuuele luuletusele. Sõnastab soome keeles Aisopose ja La Fontaine'i valmi rohutirtsust ja sipelgast kuid jätab moraliseeriva puändi ära
Sul on, mida teha: võitle tublilt haigusega. Kui miski sind ei ahista ja sinult midagi ei saavuta, siis esitad sa oivalise näite. Oo, milline alus kuulsuseks, kui meid haigetena jälgitakse! Jälgi end ise, kiida end ise. (22) Pealegi on kaht liiki naudinguid. Neist kehalisi haigus takistab, kuid jäägitult siiski ära ei võta. Jah, ta isegi suurendab, kui õigesti hinnata. Januneja joob suurema rahuldustundega, nälgijale maitseb toit paremini. Mis meile kasinuse järel osaks saab, võetakse aplamalt vastu. Kuid noid vaimu rõõme, mis on suuremad ja kindlamad, ei keela haigele ükski arst. Kes neid järgib ja nautida oskab, see põlgab kõiki meelte peibutisi. (23) "Oo õnnetut haigust!" Mispärast? Kuna ta veinis lund ei sulata? Kuna ta oma joogi külmust, mis mahukas peekris segatud, jäätükkidega ei uuenda? Kuna talle Lucrina austreid otse lauas karbist ei vabastata? Kuna tema söögisaalis ei tungle kokad, kes koos suupistetega toovad kohale ka
nende võimu ja olevat samuti ka vastuolus katoliiklusega. Katoliku kirik pidi ainsana omama õigust vaimulike asjadega tegeleda. See andis igasugustele ketserlusvastastele kampaaniatele õigusliku aluse. Kiriku vaesuse ja preestrite väärikuse küsimus 12.-13. Sajandi Lõuna-Euroopas - Üldiselt usuti, et kirikud peaksid vaesed olema, aga alati kogunes kirikutele varandust taheti seda või mitte. Katarite ja valdeslaste liikumine sai hoo sisse just kasinuse ideedel, millest kirikud enam kinni ei pidanud. Rahvakeelne piibli tõlgendamine levis kiiresti. Katarid - mõnevõrra erandlik, organiseeritud sekt, lõi omad piiskopid, sinodid jne, täiesti vastu kirikule. Katari nimi tuleb kreeka keelest (Katharos-puhas), sealt edasi saksa keelde ja sealt eesti keelde. Katarite ajalugu ulatub tagasi dualistlike ja manihelistlike vooludeni. (Nad õpetasid, et heal Jumalal oli mässumeelne poeg, nimelt saatan
Neid maid, mida läänistada esialgu ei olnud. Ainuke mida läänistada olid oli kirikukümnis. Kanoonilise õiguse järgi kuulub kümnis kirikule, see oli see, mida kirik välja läänistas, et omale poliitilist jõudu hankida. Et seda teha, tuli kõige pealt kedagi alistama. Kolmas võimalus see, mida Liivimaal ka tehti - rajati kohalik vaimulik rüütliordu, sisuliselt tegu rüütlite vennaskonnaga, mille liikmed elasid ordu reegli järgi, nad olid andnud kasinuse ja kuulekuse tõotuse, pm nad olid kui mungad, kui munkade töö on jumalateenistusi pidada, siis rüütliordu liikmete töö oli kaitsta ristirahvast relvaga. Baltisaksa historigraafias on ordut ülistatud - pigem juhtpositsioonil olid vaimulikud ja see, mida mõõgavendade ordu tegi, vastavalt oma võimu kasvule sai endale suurema võimu kui Mõõgavendade Ordu rajaja seda ette nägi. Et selline konflikt oli, saame teada säilinud paavstlikest kirjadest - konflikt Alberti ja Deodrichi vahel
Hiljem võtab Aristoteles selle maailmapildi omaks - Ptolemaiose maailmapilt. Päikese, kuu ja tähtede liikumine - sfääride harmoonia. Pythagoras otsis maailma ainet ürgseadustest (muutumatutest arvulistest suhetest). Arvud olid omakorda seotud müstilise ideega - vist pärit Idast (hingede rändamine, reinkarnatsioon). Inimene võis taassündida loomana - looma ei tohi ohverdada ega süüa. Inimese eesmärgiks oli sellest ahelast vabaneda (kasinuse, askeetlusega). EELEA KOOLKOND XENOPHANES (u. 570-?): asub elama Eelasse. Temast säilinud luulelõigud. Mänginud suurt rolli Parmenidese kujunemisel. "Kõigi nähtuste mitmekesisuse taga asub muutumatu (=liikumatu) olemine." PARMENIDES (525-480): sünnib Eeleas. Üks Eelea väljapaistvaim kodanik. Tähtis filosoof antiikajal (vaimu sügavus). Jätnud jälje Platoni filosoofiasse. Kirjutanud poeemi heksameetris (pikkus 150 rida). Poeem kirjeldab reisi tõejumalanna juurde
ja pedofiilia on vaid levinumad neist. Igaühel meist on mingi fetis, kuid kuna nad pole teadlikud, et selline suundumus on tegelikult valitsev, tunnevad nad end seetõttu väärastunutena. Isegi aseksuaalsetel on oma kalduvus aseksuaalsus. Parem olgu inimesel seksuaaliha langus (välja arvatud haiguse või eakuse tõttu), kui seksuaalne disorientatsioon. Ent kui satanist valib seksuaalse värvikuse asemel seksuaalse kasinuse, on see puhtalt tema oma teha. Paljudel kõrge seksuaalsuse juhtudel võib iga katse seksuaalselt vabaneda osutuda pöördeks aseksuaalsusele. Aseksuaalsed inimesed pühenduvad rohkem tööle või hobile. Kogu energia ja huvi, mis normaalselt suunatakse seksile, kulutatakse neil juhtudel muudele ajaviidetele või tööle. Kui inimene eelistab seksile midagi muud on see arusaadav, ning keegi ei tohiks neid seepärast hukka mõista
graatsiline teravik Nesle'i torni kõrval Pariisi selle osa läänepoolses küljes teise kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel, olid midagi losside ja kloostrite vahepealset, olles oma ranguses elegantsed, oma skulptuurides mitte nii kerged ja õhulised kui lossid ja oma ehituslaadis mitte nii tõsised kui 6 7 kloostrid. Neist muistseist mälestistest, milles gooti stiil nii hästi oskab mõõtu pidada külluse ja kasinuse vahel, pole paraku peaaegu midagi säilinud. Ka ülikoolilinnas oli palju uhkeid kirikuid kõigis arhitektuuristiilides, alates Saint-Julieni ümarkaartest kuni Saint-Severini teravkaarteni. Nad valitsesid kõige üle. Lisaakordidena teiste akordide hulgas läbistasid nad alatasa mitmelõi-kelisi katuseharju oma tornitippudega, õhuliste kellatornidega, teravikkudega, mille jooned suurepäraselt ja liialdatult katuste teravaid nurki kordasid. Ülikoolilinna pinnas oli künklik
annaabi.ee 
