Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas vanemad ei mõista lapsi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanem, lapsevanemad, kange, otsima, noores, vanust, lastevanemate, hella, isad, avastada, küsimusi, malli, najal, sarnaneda, riides, kuuluda, kuhugi, populaarne, alkoholism, uimastava, tablette, sugugi, tarvitama, muutuma, noorukid, tehnoloogia, nägemist, kahjulikke, kiirgusi, moodus, kannatama, millestki, annet, anded, varajases, nooremasmäng mõista sotsiaalseid rolle ning luua sotsiaalset tunnetust, mis omakorda aitab lapsel mõista, et lubatud on tegutsemine, väljendamine ning meeleavaldus. (Smart, 2012, lk 241) Enesekontrolli osaks on impulsside kontrollimine, eesmärgistatud tegutsemine, emotsioonide avastamine ja väljendamine, käitumise kontrollimine, ja ahvatlustega hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241) Ajutraumad Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja
Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
mänguasju, tuba ja palju muudki. Õed ja vennad pääesevad üksteisele nii lähedale, kui üldse on võimalik pääseda. Geneetiliselt ollakse oma õele või vennale lähemal, kui ema või isa. Iseennast nähakse läbi õdede-vendade 3 suhtumise. See on sama, kui näha oma peegelpilti. Tänu lähedusele on õdede-vendade peegeldus oluline. Õiget vanust õe või venna saamiseks ei ole olemas, sest see, mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul
koguni haigus. Kuigi ta pole veel mõistma diabeeti sellisena nagu täiskasvanud, peab talle tema haigusest põhjalikumalt ja rohkem rääkima. Ta saab aru, mis põhjustab hüpoglükeemiat ja kuidas seda vältida, aga ta ei saa aru diabeedi hilistüsistustest ja nende vältimise vajadusest. Lapsed on erinevas eas, kui nad on valmis võtma enda peale vastutuse diabeedi kontrollimiseks (süstid, vereproovid), kuid nad ei saa hakkama ilma toeta. Üks lapsevanem kirjutab: ,,Mul poiss haigestus lasteaia lõpul, 6-aastaselt. Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab
Merilin Viigimäe ARVUTI OHUTUS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD ARVUTI OHUTUSED 1. Lapsevanemad ja hooldajad.................................................................................................. 2. Eale vastav ohutu kasutus..................................................................................................... 2.1 Nooremad kui 7-aastased.............................................................................................. 2.2 7-9-aastased..................................................................................................
hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta. Ma ei kiidagi seda heaks, et lapsed peaksid koos oma vanematega nüüd alkoholi pruukima, kuid oma järeltulijatele ei tohiks seda ka täielikult keelata, sest siis nad lähevadki just kuhugi linnapeale ja joovad ennast seal purju, kuna pole seda kunagi varem proovinud ja ei tea, kuidas alkohol nende organismile mõjub
aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
teispoolsusest, tähtedest, millelt nad Maale on tulnud. Mille järgi indigolapsi ära tunda? Neid iseloomustab: · Väga tugev ja järjepidev tahe, nad ei unusta oma soovi või küsimust. · Võrdsustunne täiskasvanutega. · Ülitundlikkus: nad usuvad ainult seda, mida ütleja ise usub ning mille järgi elab. Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. · Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. · Uus sotsiaalne käitumine, leppimatus etteantud reeglitega. Soov ise endale reeglid valida või kehtestada. · Nõrk analüüsivõime, kuid tugev süntees. Haarates hästi tervikut, ei tarvitse nad suuta eristada detaile. Indigolastele sobib kool, kus lähtutakse tervikust ning kogetakse otseselt õpitavat. Analüütiline kool neile ei sobi. Praegu olemasolevaist vastab nende vajadustele kõige
(Tappe.N.A. 1999: 9-10) Veel mõned omapärad indigolaste kohta: 1. Väga tugev ja järjepidev tahe, nad ei unusta oma soovi või küsimust. 2. Võrdsustunne täiskasvanutega. 3. Ülitundlikkus: nad usuvad ainult seda, mida ütleja ise usub ning mille järgi elab. Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. 4. Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. 5. Uus sotsiaalne käitumine, etteantud reeglitega mitteleppimine. Soov iseendale reeglid valida või kehtestada. 6. Nõrk analüüsimisvõime. Kuid väga tugev süntees. Haarates hästi tervikut, ei tarvitse nad suuta eristada detaile. (http://www.hot.ee/lastetuba/artikkel2.html) Veel täheldab Tappe.N.A. et indigod on tehnika ajastu lapsed lapsed, kes on sündinud eesmärgiga tehnoloogiat edasi arendada
tavalasteaedades. Seega on oluline uurida, kuidas erivajadustega lapsi lõimida tavarühma keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest
ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid..........................................................................11 8
LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
..................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4
Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
juba alla kolme aastastel lastel. Näiteks teab laps juba üsna varakult, et valetamine on halb omamata ise teetkujutust, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Mida vanemaks laps saab, seda universaalsemaks reeglid muutuvad. Vanemad kontrollivad suurt osa lapse suhtluskeskkonnast ja määravd, milliseid suhtluskogemusi laps saab. Mida väiksem laps, seda rohkem on tema kogemused vanema kontrolli all. Samas on lapsevanemad ka need, kes aitavad lapsel luua pilti iseendast-kes ta on, milleks ta suuteline on, milliseid omadusi temas leidub. Just sellise esmase ettekujutusega iseendast, suhetest ja sobilikust käitumisest läheb laps täiesti uude keskkonda-lasteaeda. 3. Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud. Lasteaeda tulles seisab lapsel ees keeruline ülesanne. Vaja on kohaneda uue olukorraga
............................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad...................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased...............................................................................
See nõuab küll palju tööd, aga tähtis on jääda endale kindlaks, olla kannatlik, tunda oma lapse arengust rõõmu ja järgida õigeid nõuandeid. Laste planeerimisel peaksid tulevased vanemad selgeks tegema kooselu reeglid, lapse arengut soodustavad vahendid ja võimalused ja lapsele esitatavad piirangud, et hiljem ei tekiks lahkarvamusi. Laste sündides tuleks juba väikesest peale õpetada lastele kooselu reegleid ja nendest kinni pidamist. Arvestada tuleks muidugi laste vanust ning seda, et reeglid oleksid õiglased. Piiramatus vabaduses kasvavad lapsed ei ole võimelised suuremaks saades kooseksisteerimisreegleid omandama. Neil pole eeskuju. Laps peab õppima piire järgides teiste inimeste õigusi ja neid austama. Last tuleb suunata heatahtlikult ja kindlameelselt. Liialt piiramine ja keelamine võib arengut pidurdada. „Kasvatus peaks olema last julgustav ning edendav, lapsele vabadust jättev, ent samas vajalikke piire seadev.“ (Rüdiger Penthin,
treeningprogrammi, milles esimesel kursusel osales ainult 17 vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme. Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET. Selle programmiga on tõestatud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt. Nad võivad õppida oskusi, mis aitavad laste ja vanemate vahelisi suhtlemiskanaleid mõlemat pidi avatuna hoida. 1.1. Vanemad on inimesed, mitte jumalad Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad mängima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise pühasse maailma, tunnevad nad, et peavad üle võtma ka Vanema rolli ja kohustsued. Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne
Iga laps vajab kodu ja perekonda, selleks, et end turvaliselt tunda. Laste turvalisus aga sõltub sellest, millise maailma täiskasvanud on nende jaoks loonud, seega kodu ja turvaisikute olemasolust.. Vanemate kasvatusstiilil ja käitumisel on väga oluline mõju lapse arengule. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning omab kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või lapsed, kes satuvad suurde õnnetusse või katstroofi, reageerivad nendele sündmustele jõulisemalt ja kauem kui lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud oskavad arvata. Tihti ei mõisteta laste valu sügavust ja lapsed ei räägi oma kogemustest täiskasvanutele. Raamat «Kaevame vanaema üles» (ilmunud 2000. aastal - toim) annab ülevaate sellest, millises võtmes lapsed lähedase inimese surma ja sellega seotud täiskasvanute muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võimalik, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt
Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum
Gil rõhutas vägivalla rolli ühiskonnas ja kultuurilisi väärtusi ning uskumusi, mis mõjutavad vanemate kasvatuspõhimõtteid; Gelles ja Cornell leidsid, et kui indiviid aktsepteerib vägivalda kui normi, käitub ta sagedamini vägivaldselt või tema vägivalla valulävi on kõrgem. Gelles'i teooria väidab, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. Mida suurem on mingi keskkonna privaatsus, seda raskem on laste väärkohtlemist avastada ja kergem toime panna. Spetsiaalse ohvri mudel. Vastandina eelpool toodud käsitlustele väidab spetsiaalse ohvri mudel, et lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile. Gil oletas, et väärkohtlemise ohvriks langenud lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
Oma raamatus „The Commodification of Childhood“ toob ta näite kuidas laste rõivatööstus on kujundanud lapsepõlve, eriti tüdrukute oma. 1920 aastal oli ainult kolm suurust tüdrukute rõivaid – vastsündinust kuni1,5 aastani; 1,5- 6 aastani ja 6-14 aastani. 1950 aastal oli seitse erinevat suurust imikutest kuni 16 aastani. Neidude kasvav eristumine tulenes osaliselt ka haridussüsteemi vanuseastmetest. Täpsem eristumine riiete suurustes ja stiilis aitab eristada tüdrukute vanust ja sotsiaalset kuuluvust. 6 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG Võrreldes imiku, mudilase ja eelkooli iga on varajane kooliiga füüsilise arengu seisukohalt kõige aeglasem. Kuue aastaselt kaalub keskmine laps 20,4kg ja on 107,95cm pikk. 6-12 eluaastani laps kasvab keskmiselt 5,08-7,62 cm pikkust ja võtab kaalus juurde 2,27 kg igal aastal. Keskmine 12-aastane laps kaalub umbes 40 kg
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
sekundi jooksul punaseid välgunooli. Multifilmis vaatamisest kõige enam kannatada saanud lapsed olid transilaadses seisundis, nad ei suutnud korralikult hingata ning kurtsid, et silme ees virvendab pidevalt too tegelane. Mõnel lapsel ilmnesid haigusnähud siis, kui juhtunut näidati taas teleuudistes. Meedikute hinnangul oli tegemist fotosensitiivse epilepsiaga, millel on ka grupihüsteeria tunnused. Tavaliselt mööduvad taolised haigusnähud kiiresti, kuid asjatundjad hoiatavad, et lapsevanemad ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE? Perefoorumeid lugedes riivab üsna tihti silma teema vägivaldsetest multifilmidest või fantaasiafilmidest, millesse laps siis ,,upub". Drastilisemad on näited, kus kuue-
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on 10 otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad
annaabi.ee 
