(Koik) Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik) Praegu on geneetiliselt muundatud toidu puhul tegemist enamasti taimse toiduga, eelkõige maisi ja soja saadustega. Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps
1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. (Homutov 2011) Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal. 1980. aastal leidsid OECD liikmesmaad, et biotehnoloogia ja geneetiline muundamine pakuvad uuenenud võimalusi inimkonna majandusele. Esimene aruanne selle kasust tuli 1982. aastal. Tehnoloogia arenedes tuli muidugi kehtestada ohutusreziim. (Homutov 2011) 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. Sellele järgnes suurel hulgal muid põllukultuure: raps, mais, sojauba, puuvill, hetkel tegeletakse juba riisiga. Kuid tõsisasi on see, et nende taimede nimekiri, millega tegeletakse aga mis pole veel turule jõudnud, on pikk. (Homutov 2011) 1996. aasta tutvustati meile lammast nimega Dolly
(teisene töötlemine, turundus, kaubastamine); regionaalpoliitika (riikide eri meetmete rakendamine keskmisest madalama tasemega regioonide suhtes: tööhõive, vanuseline struktuur); maaelu (sotsiaalne keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondade koosmõju ja eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud
...........................................................5 Looduslikud tegurid............................................................................................................... 5 Agrokliima vöötmete mõju põllumajandusele.......................................................................6 Majanduslikud tegurid............................................................................................................7 Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele........................................................ 7 Põllumajanduspoliitika...............................................................................................................8 Põllumajandusliku toomise vormid maailmas........................................................................... 8 Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia.........................................9 Taimekasvatuse geograafia.................
suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 2004(miljonit hektarit) (Ehrlich jt 2006: 8) Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3
küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektoris
ning see on tingitud sellest, et lisades uut pärilikku infot mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid.(Eestimaa Looduse Fond 2006.) 2. GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE ARENG Lähtuvalt muundamisel kasutatavast tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse GM kultuurid kolme põlvkonda. Esimese põlvkonna kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Nende kultuuride hulka kuuluvad herbitsiidtolerantsed kultuurid (mais, soja, raps jne), parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Teise põlvkonna väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa nendest toodetest on juba turule jõudnud. Selle põlvkonna kõige ilmekamaks näiteks on terminaatorgeeni leiutamine. See muudab põllult koristatud saagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja
rapsiõli geneetiliselt muundatud rapsist ning kas see võiks minu tervisele kahjulikult mõjuda. Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud arutelude arv on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomise idee väljatöötamisega hakati tegelema juba 1950.aastatel ning esimene geneetiliselt muundatud taim loodi 1983.aastal ning selleks oli transgeenne tubakas. Nüüdseks on GMO-dega seonduv tehnoloogia arenenud mitmeid aastaid ning paralleelselt GMO-de kasvu levikuga on kasvanud ka GMO-dega seonduvad probleemid. Mitmed teadlased väidavad, et GM põllukultuurid on nii inimese tervisele, tekitades vähkkasvajaid, kui ka looduskeskkonnale kahjulik, kahjustades bioloogilist mitmekesisust. Käesolevas referaadis käsitlen GM põllukultuuride, eriti GM rapsi mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele ning võimalikke kooseksisteerimise variante mitte-GM rapsiga. 1
7) Ekvatoriaalne kliimavööde murenemine ja mulla teke on intensiivne, kuid tugevad vihmad uhuvad toitained mullast minema. Vähene põllumaa on peamiselt kakao-, kautsuki- ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all. Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid on geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef. Majanduslikud tegurid on nõudlus ja riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms. Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad.Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul
Bioloogiline mitmekesisus Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas. Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu. ÜRO määrab bioloogiline mitmekesisus "elusorganismide kõikidest allikatest, muu hulgas ka (muu hulgas), mai
LG GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD Referaat Maris Kuusk 11.klass Loksa 2018 SISUKORD 1. MIS ON GMO?..................................................................................................... 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS........................................................................................ 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK...................................................................................... 5 4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID...........................................................................6 4.1. GMO pooldajad............................................................................................. 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused......................................................................................
samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised. Kõige levinum on siiski alljärgnev toitainete jaotus. Makrotoitained, mida vajatakse päevas kas kümnetes või sadades grammides ja siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitained, mida vahel nimetatakse ka põhitoitaineteks, on meile vajalikud peamiselt järgmistel põhjustel. Esiteks, energia tootmiseks. Põhiliselt saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess
kasutatud ka relvana: sõdurid hävitavad tahtlikult vastaspoole toiduvarud ja kariloomad, 4 samuti mineerivad ning saastavad põllud ja kaevud. Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed Kuigi tundub, et Maailmas on keskmiselt piisavalt toiduvarusid, tegelikkus pole nii hea. Näljahädast kannatab umbes 40 riiki. 20 nendest on Aafrika riigid Sahhara lähistel, eriti Etioopia ja Somaalia. Teine suur hulk on Aasia piirkonnas, täpsemalt – India ja Indoneesia. Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna-Aasias. Kolmas piirkond on Ladina- Ameerika ja Kariibi meri. Millised on näljähäda tagajärjed organismile ja ökoloogiale? Nälgimise korral vältavad kõik kehatalitused edasi; aine- ja energiavahetus, mis kahaneb võrdlemisi piiratud määral, toimub organismi enda ainete arvel. Selle tagajärjel väheneb kehakaal, kuid mitte ühesuguselt kõigis elundeis
haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral, imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. varu säilib rasvkoes, maksas kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks Avitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid kollased ja oranzid puu ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia) C vesilahustuv; rasvhapete ja A, D, E, B1, B2vitamiinide oksüdatsiooni
Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad. Nisu wheat paras- ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates. Suurimad tootjad Hiina, India, USA joon: Nisukasvatuspiirkonnad Riis (rice istutatakse vette) Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima. 2-3 saaki aastas. Aasia annab 90 % maailma riisitoodangust. Suurimad tootjad Hiina, India. Suurimad eksportijad Tai (Hiina polegi, sööb ilmselt ise ära), India, USA joon: Riis (rohelise täpi juures kasvatatakse kõige rohkem) 8 Mais corn Põhil. USA-s Suurimad tootjad USA, Hiina Suurimad eksportijad USA Mais Puuvill cotton Aasia, Ameerika Suurimad tootjad Hiina, India, USA, Pakistan Puuvill
MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
hoovuste nihkumist, mis omakorda mõjutab kohaliku klimat (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Amasoonia vihmametsad kuivavad täiesti. Liustikud Alpides sulavad ära. Kuumus Vahemere piirkonnas. 4 kraadi Lääne antarktika liustik variseb maha. Ookeani tase tõuseb ja rannikualadele, kus elab liigikaudu miljard inimest, ähvardavad üleujutused. Bangladesh, Egiptus ja Veneetsia üleujutatud. Vaesus ja kõrge üleujutuste oht teevad Bangladeshist kõige ohustatuma riigi maailmas. Teine kliimamuutusest ohustatud riik India on aga ülerahvastatud ning 1,1 miljardi suurune rahvaarv üha kasvab. Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest. 5 kraadi Asustamad alad Põhja ja Lõuna poolkeral mõõduka temperatuurude aladel. Kuivavad põhjaveekihid. Kliima põgenike arv ulatub miljoneid
Esineb kahel kujul: vitamiin A- retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A - karotiin (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini - nägemispurpuri komponent); · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus; · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks; antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk ksefoftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. Vitamiin D (kaltsiferoolid) - antirahhiitiline vitamiin Päikesepaiste vitamiin. Inimorganismis toimib hormoonina. D2 - ergokaltsiferool, D3 - kolekaltsiferool.
Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes.
1 Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus Peivi Assafrei Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses. Referaat Juhendaja: Irene Janter Pärnu 2013 Toidusektori tähtsus Eesti majanduses 2 Toiduainetööstus on üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid Eestis nii tootmise kui ekspordi seisukohalt. Tegemist on spetsiifilise majandusharuga, kuna igas riigis eksisteerib vaid sellele omane toidukultuur ning vastavad rahvuslikud või iseloomulikud toidud. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ning propageerimist nii kodu- kui välismaal. Tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku efekti igale riigile, kuna konkur
puuvilju) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse saamiseks peetakse rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, taimekaitse jne). Kasuatatakse odavat tööjõudu. Istandused on eelkõige arengumaades. Infoajastu põllumajandus Infoajastu moodne põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Ühes piirkonnas võivad asuda näiteks köögivilja-, teravilja-, veise-, lille- või seenekasvatustalud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste kasutuse tõttu väga kõrge. Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd ja veterinaarteenused, äri- ja teadusnõuanne, saaduste kokkuost, säilitamine, turustamine, reklaam, laenutus jne.. Moodne suund on ka ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang.
mainet. Keskkonnateadlikud tarbijad on sageli lojaalsed ökomärgisega toodetele. 4. Ökomärgis eristab toote teistest samaväärsetest ning annab turueelise. 5. Ökomärgise kriteeriume võidakse kasutada (riigi)hangete dokumentides, seega on lihtne tõestada ökomärgisega toote keskkonnanäitajaid. 6. Toote keskkonnamõju hindamine ökomärgise taotlemise protsessis toob esile parendamise võimalused (nt tehnoloogia muutmine) ning üldjuhul tõhustab ka ressursikasutust (s.t hoiab kokku raha). 7. Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive. 6 Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke Euroopa Ühenduse lilleke võeti kasutusele 1992. aastal. Praegu on jõus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1980/2000. Lillekese andmist koordineerib
Tooge näited. Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte ratsionaalselt), lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Nt tursa ülepüük Atlandi ookeani põhjaosas 1960-ndel; avaliku ranniku kasutamine; võimsa autoga sõitmine 15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina? Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale osta minimaalset ostukorvi ega lubada baastenuseid, nagu eluruum, transport ja arstiabi. 16. Kyoto protokolli põhimõte. Miks sel protokollil ei õnnestunud
See võimaldab 4 lahendada majanduse võtmeprobleeme ning jaotada ümber ressursse ja tulusid. VARJATUD E. ALLASURUTUD INFLATSIOONI alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Lähtudes põhjustest ja ulatustest võib inflatsiooni liigitada veel: NÕUDLUSINFLATSIOON väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Näiteks üleminekul plaanimajanduselt turumajandusele: paberraha satub ringlusse rohkem kui hetkel on käibel kaubavarusid. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka alapakkumine. Tegeliku ja potentsiaalse tootmise taseme vahel on tekkinud nii suur lõhe, et olemasolevaid ressursse ei suudeta efektiivselt kasutada. Tootmine väheneb ja turul tekib kaupade puudus.
Toiduainete sobivuse tabel. Alltoodud tabelis on kategooriate alusel liigitatud toiduained see on teile abiks toiduainete õigel liigitamisel ja tervisliku dieedi järgimisel. Mõned teised nõuanded, mis sisaldavad erinevaid kategooriaid, on välja toodud peatükis ,,Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg." Valgud (proteiinid) pähklid ja seemned arahhis muna soja kuivatatud oad kuivatatud herned piim* juust* läätsed päevalille võrsed põisherne võrsed läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed
Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, LAafrikas. I standus tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Levinud arngumaades. 2. Tuleb teada oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvupiirkondi ja eksportijaid! Nisu peamised kasvupiirkonnad on Aasia, Euroopa, üle poole nisust saadakse Hiinast, Indiast USAst, Prantsusmaalt ja Venemaalt Mais kasvatakse kõige rohkem USAs ja Hiinas Riis suurim osa riisist saadakse Hiinast ja Indiast kuid seda kasvatatakse ka Egiptuses, indoneesias, Jaapanis jm. Suhkruroog suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias Puuvill suurimad puuvilla tootjad on Hiina, USA, India ja Pakistan Kohvi ekspordib ligi 50 riiki suurim osa neist on lõuna riigid 3
JAAPAN 1.Jaapanist Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
