Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas tasub uskuda demokraatiasse?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uskuda, valitsusvorm, valitsemisvorm, valitu, nendest, tehta, harjunud, riigiametnikud, kurdab, vabariiklased, rahus, usaldust, valima, teenib, lubadused, poliitikud, parimat, protestid, kaos, lagunemine, islamimaades, samasugune, teebki, demokraatiaga, kodumaale, lahkarvamused, valitsusviisRahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates
presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid: o Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: o Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Riigi valitsemise vormid: o Vabariik - valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees
häälte arvuga (nt saab 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber kogutud häälte järgi. Suletud nimekirja korral pärast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaist nimekirja poolt hääletas. Valituks saavad need, kes on nimekirja eesotsas. Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samal ajal
Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) Demokraatia tähendab huvide,
Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Kelle huvides toimub valitsemine? Rahva huvides (vähe tõenäoline), rahva enamuse huvides (tõenäolisem), erinevate sotsiaalsete gruppide huvides (kõige tõenäolisem). Mis on demokraatlikud väärtused: vabadus, võrdsus, vendlus, õiglus, tolerantsus. Briti entsüklopeedia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (ehk otsene demokraatia); valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad sama õigust nende poolt valitud ja nende eest vastutavate esindajate kaudu (ehk esindus demokraatia); valitsemisvorm, milles enamuse võimu teostatakse põhiseaduslike piirangute raamistikus, mis on loodud kavatsusega tagada kõikide kodanike osalemist ja osasaamist põhiseaduslikult fikseeritud õigustest ja
rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget). 6 Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu
Seega isegi kui eksimatut teadmist pole olemas, ei järeldu sellest, et kõik on kõigis uurimisvaldkondades ühtviisi osavad, või õigemini, ühtviisi saamatud. Püüda oskustöö- analoogiat niimoodi kummutada tähendab väita, et tegelikult pole ühtki oskustööd olemas. See on liiga ebausutav. Kuid kas ei või olla nii, et valitsemisega seotud ekspertteadmist pole olemas, ehkki on olemas ekspertteadmine muudes küsimustes? Ka seda on raske uskuda. Tänapäeval on valitsejatel tarvis üpris peent majanduse, psühholoogia ning inimmotivatsiooni tundmist. Neil on tarvis (ehkki neil seda alati pole) kõrget intelligentsi, tohutut töövõimet, head mälu, võimet tulla suurepäraselt toime detailidega ja oskust teiste inimestega ümber käia. On absurdne arvata, et kõik on potentsiaalselt ühevõrra head valitsejad. Mõte, et valitsemine on vähemasti suurel määral oskustöö, on väga hästi kaitstav.
Kui riigikogu ei muuda seadust, siis saab president nad kaevata riigikohtusse. Riigikogu saab võtta ka presidendi kriminaalvastutusele. Riigiasutuse iseloomulikud jooned: 1) neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia 2) nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel kindlate ülesannete täitmiseks. 3) nad saavad oma tegevuseks raha riigi eelarvest 4) töötajateks on palgalised riigiametnikud ehk avalikud teenistujad (e. bürokraadid) POLIITILISED REZIIMID e. valitsemisviisid Poliitilise valitsemisviisi iseloom sõltsub paljudest teguritest nt sellest kas ja kuidas toimub kontroll valitsuse tegevuse üle, kuidas leiavad arvestamist kodanike sotsiaalpoliitilised huvid, millised on kodanike võimalused mõjutada poliitikat ja kuidas riik kasutab sunnivahendeid oma poliitika elluviimisel. Poliitilise reziimi tüübid:
võtta Valitsuse töö eest vastutab peaminister, kuid president osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon *tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid *nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud *täidab tseremoniaalseid kohustusi Valistus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal Valitsuse koosseis ja eluiga sõltuvad parlamendi toetusest *umbusaldushääletus Valitsuse erruminek annab riigipeale võimaluse saata laiali ka parlament Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab need parlamendile menetlemiseks Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Riigiasutuse töötajad on riigiametnikud. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Imperatiivse meetodi hulka kuulub ka riigiorganite pädevuse määramine, sest enamikul juhtudel on riigiorganid kohustatud oma pädevust täitma (nt. kohtud -- õigusemõistmine, valitsus - täitevvõim). Dispolitiivset meetodit kasutatakse peamiselt isiku õiguste ja vabaduste kehtestamisel. Ebatäpne on väide, et riigiõiguse põhimeetod on imperatiivne meetod -- see väide peab paika peamiselt siis, kui kõneldakse nendest normidest, mis reguleerivad riigiaparaadi tegevust. Seoses isikuõigusi ja vabadusi käsitlevate normide osakaalu suurenemisega peale Teist maailmasõda kasutatakse üha enam dispolitiivset meetodit. Seda meetodit kasutatakse ka osariikide, autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste pädevuse määramiseks. Riigiõ. kui teadusharu uurib neid valdkondi, mis kuuluvad riigiõ-e reguleerimise objekti. Neid
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
Erakond saab parlamendist nii palju kohti kui mitu protsenti valimistel kogub- näiteks 100 kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta. Kandidaadid seataks üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks osutuvad need, kes on nimekirja eesotsas. + kajastab valisjaskonna meeleolu väga hästi võimaldab ligipääsu valitsuse juurde ka pisierakondadel - killustab parlamendi- selline parlament pole töökindel Demokraatlike valimiste tunnused 1) Konkurentsi olemasolu, võistlikkus- kõikidel kandidaatidel peab olema võrdne õigus oma vaateid tutvustada
Nendes süsteemides toodetakse selliseid kaupu ja teenuseid, mida on toodetud juba palju aastaid või isegi terveid põlvkondi vastavalt ammu väljakujunenud tavadele. Tüüpiliselt elavad tavamajandusega maade inimesed maapiirkondades ja tegelevad põhiliselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Sageli jaotatakse toodang kõigi pere või hõimuliikmete vahel võrdselt. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii nagu esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Vaba turu konkurents e turumajandus: Siin toimuvad neoklassikute poolt rõhutatud protsessid inimeste vabatahtlik astumine mitmesugustesse lepingulistesse sidemetesse, protsesse määrab turg ja peamiseks kriteeriumiks on efektiivsus. See
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7
inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS, SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuurid), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale
valimised võitnud parteisse. Hierarhias järgneb enamuse liider, kes aitab koos enamuspartei organisaatoritega spiikril ellu viia partei seadusandliku programmi. Opositsioonipartei eesotsas on vähemuse liider, keda aitavad vastavalt vähemuspartei organisaatorid, olles justkui vahelülid partei juhtkonna ja esindajate vahel. (Gitelson jt, 1996, lk. 215) USA Senati tseremoniaalses presidendirollis on aga riigi asepresident, kes ei ole aga tegelikkuses rahva poolt senaatoriks valitu, ning kes hääletab vaid juhul, kui teiste liikmete hääled jagunevad võrdselt (Gitelson jt, 1996, lk. 215). Seega valib Senati enamuspartei senaatorite seast president pro tempore, kes asendaks asepresidenti tema puudumisel. Tavaliselt saab selleks isikuks partei kõige pikaajalisem senaator ning seega on tegu väga auväärse ametiga. (Wilson, 1998, p. 283) Tähtsamat rolli omavad aga ülemkojas enamuse ja vähemuse liidrid, kelle ülesandeks on tagada, nagu
3. II Vabariik 1848-52. Riigi etteotsa saab Napoleon III. 4. II Keisririik 1852-1870. Napoleon III keisririik. 5. III Vabariik 1870-1940. President, kahekojaline parlament, parlamentarism, valitsuskriisid. 13a kukutati 18 valitsust. Uus põhiseadus 1875-1940. Kõigi nende perioodide puhul on oluline küsimus, kas kuningriik või vabariik. Lõpuks toimub leppimine, et on vabariik. Aga milline on see vabariik on probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine. Oluline on see et nii 19saj kui 20saj algul on riigis tsentralism. Märksõnadeks: revolutsioon mitte evolutsioon, äärmused on lubatud, vabadus. Prantsusmaa on sellel perioodil langev suurriik. Inglismaa 19. sajandil = Suurbritannia impeerium On jätkuvalt maailma juhtiv mereriik
haldusõiguse üldosaga, eriti haldusorganisatsiooniõigusega ja haldusmenetlusõigusega. · omavalitsuskorraldusõigus · munitsipaalõigus · riigiõigus · haldusõigus Munitsipaalõigus laiemas tähenduses - hõlmab nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke õigussuhteid. Harta: Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse - muudatusi KOV-e võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. Munitsipaalõiguse piiritlemine muutub praktiliseks, kui ta puudutab pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 2.4.Munitsipaalõigus ja omavalitsusteadused Munitsipaalõigus on omavalitsusteaduste komponent. Omavalitsusteaduse põhiülesanne seisneb KOV eksisteerimisvormide ja õiguslike vormide, haldustegevuse, institutsioonide ja olukorra laialdases uurimises
funktsioonidega, lülitatakse automaatselt riigi koosseisu. Teiseks: nn ex post lähenemisviis määratleb riiki tema tegevuse tulemuste põhjal, st kui sotsiaalse korra tagajat. Riiki samastatakse nende institutsioonide või käitumisstruktuuridega, millel on stabiliseeriv toime. See määratlus laiendab samuti riigi komponentide ringi ja seda omamoodi äärmuseni: kui näiteks väita, et riigi põhiülesanne on sotsiaalse terviklikkuse kujundamine ning uskuda, et perekond suudab tagada selle eesmärgi saavutamise peaaegu samal määral kui riik, võib järeldada, et perekond kui institutsioon on riigi osa (riigi institutsioon). Mõlema määratluse puhul käsitatakse riiki kui ühtset subjekti, mis välistab igasuguse võimaluse käsitada riiki kui indiviidide kogumit. Mistahes käsitus (doktriin, kontseptsioon) riigist on paratamatult seotud geneesi taustteguritega.
Kontroll valitavate ametnike üle: 1. Enne ametisse asumist uuriti, kas kandidaat sobib ametisse, 2. ametiaja lõpus vaadati (tavaliselt kohtu ees) üle kõik tema sooritatud teod, 3. ametiaja lõpus kontrolliti, kuidas ta rahva raha on kasutanud. Ametnikku tagasi valida ei saanud, teda kontrolliti enne ja pärast ametisoleku aega. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud ja sõjavägi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. Poliitilised ideaalid: 1) Kodakondsus oli ateenlaste kõrgeim au. Perekond, sõbrad ja vara, neid nauditi parimal juhul kui elemente sellest ülimast heast, mis väljendus selles, et inimene omas kohta linnas ja selle tegemistes.
Autor ei usu ka sellesse, arvestades kuidas Euroopa kogukond on Ida-Euroopaga 90ndatel käitunud. *Kolmas vaade on kommunitarism, mis eeldab et me vaatame Euroopa kogukonda kui üksteisega koostööd tegevat sotsiaalset organismi, mis kätkeb endas nii kogukonnavastutust, kohustusi kui ka vabadusi. Seeläbi läheks poliitika rahvuslaste käest üle rahvale mis tagaks kodanlikud voorused, mis moodustaksidki Euroopa ideaalid. Ka sellesse on raske uskuda, kui vaadata sügavalt juurdunud liberaalset eetikat kogu euroopas. Veebel, V. & U. Hurt. 2013. Kas Euroopa integratsiooni areng ja föderaliseerumine on samaaegselt voimalikud? Antud artiklis analüüsitakse, milline on põhjuslik föderaliseerumise, euroopastumise , integratsiooniprotsessi ja majanduskriisi võitmise vahel. Kas föderaliseerumine on liikmesriikide praeguste seisukohtade juures teostatav ning kas see oleks vajalik ja missugused valikud vastaksid Eesti huvidele.
Riik on märkimisväärselt eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum, mis on üle- jäänud ühiskonnast sedavõrd erinev, et kujunevad selgelt välja riigi ja eraelu valdkonnad. Riik on suverään, kõrgeima võimu kandja oma territooriumil ning määratluse järgi omab absoluutset võimu kõikide seaduste elluviimiseks. Selleks on riigil olemas sunnivahendid. Avaliku õiguse loovad riigiametnikud ja selle elluviimise tagab jõu kasutamise formaalne monopol. Riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse (vähemalt teoreetiliselt) võrdselt kõikide suhtes, isegi nende suhtes, kes on parasjagu ametis valitsuses või parlamendis. Seetõttu ei samastu suveräänsus – vähemalt demokraatlikus 11
linna asju kümnendiku aastasest ametiajast. Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks nõukogumees üheksast mitteametisolevast suguharust. See juht omas tegelikku kontrolli ning toimis kogu nõukogu nimel, ta valiti liisuga üheks päevaks ning ateenlane sai seda ametit pidada vaid päev elus. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud, sõjaväegi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. 2 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti 6000 kodanikku, kellest seejärel valiti
nendel aladelt, milles ta tundis end paremini. Suur sulesõda ajalehtede Postimehe ja Teataja vahel. Postimees käsitles Eesti rahvast ühtse termini ta leidis, et kogu Eesti rahvas peab koonduma ühiste rahvaste eesmärkide ümber. Jaan Tõnisson tugines tugevamatele ja jõukamatele kodanikele aga ei pööranud tähelepanu inimestele, kes ei olnud nii aktiivsed. Selle tõttu, et postimees eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam)
1901 Valga linnavalimised, eestlaste ja lätlaste ühisnimekiri sai võidu, baltisakslased ei saanud midagi; Valga sai esimesena eestlasest linnapea (Johannes Märtson) 1904 dets Tallinn otsustati baltisakslastega võitlusse astuda; eestlased sõlmisid liidu venelastega; liidu jõuline propaganda tõi edu; 5 linnajaos kuuest võitis eesti-vene liit. Mitte keegi eestlastest ei olnud siiski nõus linnapea ametikohale astuma. Tallinna linapeaks sai 1 nendest 5 venelasest, kes valitud olid (Erast Hiatsintov) Konstantin Päts ja Jaan Teemant said linnanõunikeks. Mihkel Pung linnasekretäriks. Linnavolikogu koosolekuid hakkas juhatama Jaan Poska. Voldemar Lender vahetas õige pea Jaan Teemanti välja. Teataja ringkonnad olid saavutanud väga silmapaista võidu. 5 20. sajandi alguseks tekkis liberaalsete Postimehe ja Teataja kõrvale sotsialistlik...
paberile. Kõikides olemasolevatest nõukogudest tõrjuti välja enamlaste-vaenulikud jõud. Nõukogudesse tõmmati kaasa täiendavalt enamlasi. Detsembrikuu jooksul hakkasid need ümbermoodustatud nõukogud üle võtma võimu ka maakondades ja linnades. 13. dets võeti üle Rakvere linna ja Virumaa valitsuse ülevõtmine. Alles jaanuaris 1918 algas valdade ülevõtmine - käis enam-vähem nii, et Tallinnast saabus grupp relv. punakaartlasi, need kutsusid kokku enamlaste pooldajad ja määrasid nendest kohapeal uue valla täitevkomitee. Mitmel pool jäi siiski tegutsema vanad vallavalitsused. Hea meelega oleks tahetud rahvusväeosadest lahti saada, aga kui arvestada, et nende käes ikkagi märkimisväärne hulk relvi. Nov- dets piirduti kihutustöö tegemisega rahvusväeosades. Suuri tulemusi see ei andnud. Uue võimaluse enamlastele andsid rahuläbirääkimised - juba dets oli sõlmitud vaherahu keskriikide ja Venemaa vahel. Algas demobiliseerimine, enamlased leidsid
annaabi.ee 
