Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
Vestfaali rahu on oluline sest ta fikseerib olukorra kus riike on palju ja nad aksepteerivad üksteise olemasolu. Suhtlesmist riikide vahel on küll varasemast juba 2000 eKr. Kui vanad on riigid? 3000 eKr Egiptuses tekkis riik ühe teooria järgi. Kuid vanal ajal olid suhted ebastabiilsed, süsteemi polnud. Umbes Vestfaali rahu ajal hakkab teoretiseerimine rahvõ üle- järjekordne märk rahvõ ajastu alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
kiites, sellega ühinedes või muul lepingus ettenähtud viisil. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 kohaselt: Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. Nendest välislepingutest eristatakse Vabariigi Valitsuse sõlmitud välislepinguid ja ametkondlikke välislepinguid. 1.2. Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted Ka tavaõiguse tunnustamise reeglid võivad olla siseriiklikes konstitutsioonides. Tavaõiguse ülevõtmist siseriiklikku õigusesse peetakse aga ebapraktiliseks (kuna rahvusvaheline
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheli
Lepinguline assotseerumine täh, et lep suhted rajat vaid riigi ja org vahel. Rv-se organisats organid Viivad ellu liikmete ühist tahet. Sõltumatud liikmete korraldustest. Vastutavad org ees. Organid 4: Sekretariaat peasekretäriga administratiivsete ül täitmiseks. Assamblee asjade arutamiseks plenaaristungitel kõikide riikide osavõtul. Nõukogu tähtsate asjade sisuliseks otsustamiseks. Komisjon otsuste elluviimiseks. ÜRO Rahvasteliit ei suutnud sõjalisi konflikte ära hoida (väike liikmelisus). ÜRO eelkäija, kuigi ÜRO pole RL õiglusjärglane. Küll läksid mõned funkts üle. ÜRO põhikiri ja Rv Kohtu statuut 1945 San Francisco konverentsil. ÜRO asukohaks NY. Eesmärgid ÜRO põhikirjas art 1 (4): Rahu ja julgeoleku tagamine kogu maailmas. Suhete parandamine riikide vahel, arvest enesemääramisõ-st. Rv-ne koostöö majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete prob lahendamisel.
Esimene 2 aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli ka RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastab rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid. Julgeolekunõukogu peaks olema justkui vastutav. Selleks algselt kujutati ette seda, et riigid annaksid ÜRO käsutusse teatud relvajõud, mida saab kriisisituatsioonis kasutada – tegelikkuses seda ei juhtunud. Riikidel on teatud ühisosa, kuid neid asju on palju, mis neid lahutab. Kui palju kultuurilist solidaarsust saab riikidelt eeldada. RL ajal leiab aset juba arusaam, et
suhtlemise välismaailmaga sisuliselt võimatuks teeb. Ühest seisukohta ei ole küsimuses, kas riik peab kaitsma korrespondentsi puutumatust ka töökohal toimuva sidepidamise korral, näiteks tööarvutite vahendusel saadetud e-mailidele ja kõnedele töötelefonilt. Samuti on postiettevõtted tihti erastatud ning nendepoolne kirjavahetuse häirimine on vähemalt sama tõenäoline kui riigiasutuste-poolne kirjavahetuse takistamine. Sarnaselt on võimalik elektroonilise kirjavahetuse ründamine häkkerite poolt. Sõnavabadus Sõnavabaduse puhul on tegemist demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus, lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabdusel eneseteostuslik külg eneseväljendamine on üks võimalusi ennast teostada. Sõnavabaduse tähendus. Sõnavabadus hõlmab põhiseaduse kohaselt ideede, arvamuste, veendumuste ja muu informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud
loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki. Väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse oluline mõõdupuu.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1. Positiivõiguse
(kogu selle asja nimi on mode of social adjustment aga segaduse vältimiseks las ta olla siin parem inglise keeles.) 7 8 b) Inimene kannab oma eraelu lahendamata probleemid ja rahuldamata vajadused üle poliitilisse ellu. (mode of externalization) 3. Poliitiline eliit. Neid elukaid on üsna aktiivselt uuritud ja analüüsitud. Isiksus. Keegi David Barber jagas poliitikud (USA presidendid) nelja klassi: Suhtumise järgi oma töökohustustesse aktiivseteks ning passiivseteks, ning oma töö väärtusesse ja tagajärgedesse suhtumise järgi positivselt ja negatiivselt meelestatuteks. On olemas aktiivseid, passiivseid, positiivseid ja negatiivseid poliitikuid. Aktiivsed ja negatiivsed on töörühmajad, neil on kõrge saavutusvajadus ja tahe olla täiuslik, kuid kes leiavad oma tööst vähe rahuldust. Kuna nad ei pea endast eriti lugu, on and
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigu
Aastal ja mil määral tuleks seda täna revideerida. Esimene aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli a RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastav rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid. Julgeolekunõukogu peaks olema justkui vastutav. Selleks algselt kujutati ette seda et riigid annaksid ÜRO käsutusse teatud relvajõud, mida saab kriisisituatsioonis kasutada- tegelikkuses seda ei juhtunud. Riikidel on teatud ühisosa, kuid neid asju on palju, mis neid lahutab. 2 Kui palju kultuurilist solidaarsust saab riikidelt eeldada. RL ajal leiab aset juba arusaam,
Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa, Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa, Prantsusmaa. Euroopa külje all oli veel üks suur ja oluline riik oli Türgi. Need 5 riiki käisid koos ja arutasid olulisi asju Euroopas. Euroopa Kontsert kestis 30 aastat. Peale seda tuli Realpolitik, mis oli täiesti uus lähenemine rv suhetele.Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav. Koloniaalpoliitika jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad
kokku. Milline saab olema uus Venemaa, kas monarhia või vabariik, millistes piirides taastub Venemaa suurriik, see tuli ära oodata. Seega tuli kõigepealt lahendada “Vene küsimus”. Oma tööd tegid Pariisis mõjukad valgeemigrandid, kes rõhutasid ühtset ning jagamatut Venemaad. Pariisi rahukonverentsi üheks tähtsaks tulemuseks sai Rahvasteliidu kui esimese maailmaorganisatsiooni loomine. Eesti poliitikud lootsid Rahvasteliidult eeskätt julgeolekugarantiid, sest liikmesriike tuli kaitsta välisagressiooni eest. Rahvasteliitu vastu võtmist peeti sel ajal de jure tunnustuse erivormiks. Rahvasteliidu töö algas Genfis 1920. aasta sügisel. Eesti delegatsiooni juhtis seal kindral Johan Laidoner. 16. detsembril 1920 lükkas Rahvasteliidu Täiskogu häältega 5:27 tagasi Eesti taotluse saada Rahvasteliidu liikmeks. Eesti vastuvõtmist toetasid Itaalia, Pärsia (Iraan), Kolumbia,
n Tagada poliitika/otsuse tõhus elluviimine, kui see on vastu võetud. Tagada poliitilise joone stabiilsus, et valitud tegevusliin saaks teatud aeg toimida n Juhtida edukalt poliitilisi lõhesid, vältimaks sotsiaalseid plahvatusi. Arvestada ka ebaselgeid ja organiseerima-ta huve, mitte ainult pealesurutavaid kontsentreeritud. Panna võimsaid rühmi vajadusel leppima kaotusega n Tagada püsivad rahvusvahelised eesmärgid ja eelistused (välis)kaubanduses ja riigikaitses Erinevaid riigipäid n Otseselt või kaudselt valitud riigipea: n isikuline: president, riigivanem, kuningas vms n kollektiivne: presidentuur n piiratud ajaks või eluaegselt n suurem või väiksem võim n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õigu
Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
kodanike osavõtt valimistest, rahva tahte välja selgitamiseks. 2) Autoritaatse võimukasutuse puhul legitimeerib võimu kasutaja (isik või valitsus) oma käsud ja korraldused kodanike tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. sellisel võimukasutusel ei ole põhiseaduslikke piiranguid, kuigi põhiseadus võib olla olemas, kuid seda kasutatakse enamasti kodanike käitumise mõjutamiseks. autoritaarne võim ei püüa tungida üldjuhul kodanike isiklikku ellu, vaid püüab saavutada avalikku kuuletumist oma käskude ja korralduste suhtes. nt: Pätsi vaikiv ajastu, mis kehtestati aastal 1934. tänapäeval on autoritaarne võim iseloomulik absoluutsele monarhiale(nt saudi araabia. ja teokraatlikule olnarhiale nt valtikanile. 3) Totalitaarne võimukasutus püüab allutada kodanike kõik eluavaldused. st. kontrollile allutatakse ideoloogia, kultuur, ja ka isiklik elu. sellist kontrolli rakendatakse suvaliselt
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsruktsioon tähendustest ja
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui JN leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon, võib JN kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JNl ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks. Seisuga 30. juuni 2005 tegutses maailmas 16 ÜRO
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem,
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
samastumine hindamine Rahvusvaheliste suhete uurimine. (D. Singer) Rahvusvaheline tasand/ süsteemne tasand Uuritakse, kuidas keskkond mõjutab ühe või teise riigi konkreetset käitumist Riigisisene tasand Uuritakse, kuidas toimuvad protsessid riigisiseselt ning kuidas need mõjutavad riigi välispoliitikat (J. Rosenau) Individuaalsed otsustajad / üksikotsustajad / indiviidid - poliitikud (eelkõige riiklikud otsustajad, nt. välisminister) Hakatakse uurima üht konkreetset poliitikut (taustkomponendid - nt. haridus, sugu, vanus ...) Roll Mida ütleb kohalik tava selle ameti kohta? Valitsuse struktuur Milline on riigikord? Kas parlamentaarne või presidentaalne? Ühiskond Milline on ühiskonna korraldus? Kas demokraatia või midagi muud? Võrgustik, asukoht Kuidas ollakse seotud teiste riikidega
kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega. Hitler olevat tahtnud saada kunstnikuks ja Stalin kirjanikuks. Breznevi (väidetavat) teost "Väike maa" populariseeriti N Liidus. Püütakse saavutada kodanike täielikku kuuletumist (sisemine konformism). Kogu ühiskonnaelu on allutatud tsentraliseeritud riigiaparaadile, mille tipus on juht ja valitsev ainupartei
küladest ning nende koolitamisega. Kogu rühmitus restruktureeriti ning nendest sai väga ebameeldiv vastane liitlasvägedele. Alustatud sõjaga eemaldati algselt küll Taliban võimult, kuid sõja jätkudes selle mõju hakkas taas tugevnema. Samuti ei ole siiani saavutatud eesmärki tabada bin Laden, piirata al-Qaeda tegevust ning panna piir narkokaubandusele, sest 2006.aasta statistika näitab, et illegaalne narkokaubandus on rekordkõrgel. Paljud poliitikud arvavad, et Afganistaani pole üldse võimalik alistada, kuna tema territoorium on liiga suur, olles ka väga raskesti ligipääsetav, tema etniline koostis liiga mitmekesine ja elanike käes on liiga palju relvi. Lisaks on alati mässatud keskvõimu vastu, ükskõik, milline see ka poleks. Liitlaste usku, et Afganistani on võimalik valitseda afgaanide eest, tagada seal kestvalt igapäevane julgeolek ja näha samal ajal riigi arengut, mina ei jaga
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
