Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrdõiguslikkus, karjäär, loota, tänases, president, eelduseks, patriarhaalne, aegunud, ettepoole, imelikult, loobuda, omavalitsused, tulevases, väärtustata, teisejärguline, teenindav, professorite, mehele, pihta, kahtlus, kaalutlus, valitsusest, eelmine, ergma, jänes, võrdõigulikkus, lahenefeministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekate naiste potensiaali rakendada.Riigid, kes esimesena avastasid, et neil on kasutamata ettevõtluspotensiaal on saanud võimsa tulemuse, eriti USA ja Kanada. Naisettevõtjad on USA-s loonud umbes 80 miljonit uut töökohta. 2.Poliitika Eestis on majandusalaste ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatud väga vähe naisi.Vaatame Eesti valitsuskabinetti seal on üks naine
aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna Seadusi võib ju vastu võtta kümneid, kuid niikaua kui Eesti ühiskond peab diskrimineerimise ilminguid normaalseteks ja paratamatuteks, ei muuda ka seadus 5 ühiskonda oluliselt võrdõiguslikumaks. Suur osa võrdõiguslikkuse saavutamisel on
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
ääreperspektiivi kaudu. Kultuurilooliselt esineb naiselikkus üksnes kirjanduslikes, muusikalistes ja kunstilistes piltides, kus naine kujuneb mehe ettekujutuseks, projitseeritud naiselikkuse ideaalpildiks ning enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees ,,soolistest karakteritest" pöördus naiste kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond, kultuur, toimib omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord, täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis konstrueerib patriarhaalne maailm naiselikkuse mõiste ja määratleb seda sugudevahelisest suhtest lähtuvalt. Meeste kujutelm naiselikkusest, mis vahetevahel annab täiesti difameeriva ja võltsitud või ka idealiseeritud pildi, eraldab mehe mitteidentsuse, s.t teistsuguste kogemuste, muljete, tervikpiltide
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Me oleme harjunud mõttemaailmaga, et reeglina on inimkaubanduse ohvriteks naised, keda sunnitakse tegelema prostitutsiooniga, kuid on aeg hakata märkama, et inimkaubandus on palju laiem mõiste ning mitte kõik inimkaubanduse ohvrid ei ole prostituudid. Järjest rohkem peame inimkaubanduse kontekstis rääkima tööjõu ebaseaduslikust ekspluateerimisest. Kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest, siis on meil aeg hakata aru saama, et ka ohvrite osas kehtib sooline võrdõiguslikkus. Isegi siis, kui meessoost ohvrid ise ei pöördu politsei poole abi saamiseks. Seetõttu tuleb õiguskaitseasutustel koostöös ohvrit abistavate organisatsioonidega, aga ka riiklike institutsioonidega teha endal rohkem tööd ning tuua sellised juhtumid päevavalgele ning saata süüdlased kohtu alla. Inimkaubandus on tõusnud kuritegelikus maailmas hinnanguliselt kolmandaks
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. M
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
(EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega (Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste, liiklusest tingitud müra, liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi osakaal CO2 emissioonis (ulatub 25%-ni) aitab kaasa kliima soojenemisele. Seega on Tallinna õhukvaliteedi paranemise üheks eelduseks säästev transport. Teoreetiliselt on transpordi säästlikumaks muutmiseks mitmeid erinevaid võimalusi, kuid ainuüksi poliitilisel tasandil tehtud muudatused ei too ühiskonnas kaasa soovitud säästvat käitumist. Transpordikäitumise säästvaks muutmisel eristatakse struktuurilisi barjääre (linnakeskkonna planeerimine, majanduslikud põhjused, tööstuse olemasolu), majanduskasvu eelistamist (mis takistab säästliku transpordi väljakujunemist) ning
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. 4 Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
esimesel klassil. Ka kommunismiteoorias ei peeta abielu või perekonda tähtsaks. Sellest on tähtsam riik tervikuna ja tema funktsioneerimine ning heaolu. Ära võib märkida ka hariduse rolli mõlemas õpetuses. Platoni ideaalriigis omas suurt tähtsust haridus ja kasvatus. Võib öelda, et selle abil vormiti seisustele vastavad kodanikud. Haridus oli viimseni reguleeritud ja range riikliku kontrolli all (!). Samas ta aga tõdes, et kasvatuse eelduseks on ennekõike inimese enda omadused ja vôimed. Kasvatuse abil ei saa inimest teha paremaks või targemaks. Kasvatuse esmaseks ülesandeks Platoni järgi oligi valik st otsustus, milleks inimene on kõlblik. Seda võib nimetada teguriks, mis ei tee Platoni riiki suletud seisuslikuks süsteemiks, vaid lubab võimekate inimeste tõusu kõrgematele positsioonidele ja vähemväärtuslike langemist. Platon lubas hariduses ja ka riigi juhiks saamisel võrdseid võimalusi nii meestele kui naistele
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
Õppematerjali katsetasid Siiri Aiaste Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist, Mart Kand Tartu Kommertsgümnaasiumist, Riina Raja Kiili Gümnaasiumist ning Tiia Luuk Tallinna Reaalkoolist. Täname õpetajaid asjatundlike märkuste ja tähelepanekute eest. Täname Briti Sõjamuuseumi õiguse eest kasutada õppematerjalide paketis „Peegeldused” (Relections) sisalduvaid õppeülesandeid, kaarte ja fotosid. Täname ka Eesti Juudi Kogukonda, kes valis oma arhiivist kogumiku jaoks juudi kogukonna elu tänases Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I
1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad" (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (kr zoon politikon, võib öelda ka ühiskondlik olend). Aristoteles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine (poliitiku-amet) polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus küllaltki regulaarselt iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus ametitesse jõuda, ent sh ka vastavalt tema loomulikele võimetele. 2) Vabadus ja seaduskuulekus olid võimalikud vaid koos, vabadus sisaldas austust seaduse suhtes.
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
vahenditega, abinõudega) püüda olukorda mõjutada ja muudatusi teha. Vahemärkusena võiks siiski öelda, et termin “poliitiline vahend” on kindlasti võrdlemisi veniv mõiste. Ka sõda on ju lihtsalt poliitika jätkamine teiste vahenditega. Poliitiliseks vahendiks võib põhimõtteliselt olla ka palgamõrv vms. Poliitika põhiliseks läbiviijaks (elluviijaks) on riik oma organite-institutsioonidega. Selle eelduseks ja aluseks on riigivõim. Võim ja seadusandluse korraldamine on ju riigi käes. Riik avaldab kodanikele nii otsest kui ka kaudset survet. Enamasti alistuvad kodanikud sellele survele. Kui riik on demokraatlik, arvestab kodanike enamiku huve ja tegutseb seaduslikult, võib riigi surve olla rahvale isegi meeltmööda. Ideaaljuhul peab riik kinni nn protseduurireeglitest ja teostab poliitikat avalikult.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
eksisteerisid sageli lühiaegselt, peaaegu kunagi ei olnud neis arsti. Mõnede leprosooriumid eesmärk oli vaid haigete isoleerimine. Suuremad haiglad hakkasid tekkima suuremates linnades ja eeskätt Itaalias (Firenzes loeti 15. sajandil kokku üle kolmekümne haigla). Nende haiglate (mis olid jätkuvalt formaalselt seotud kirikuasutustega) tegevust tagasid oma annetustega kaupmeeste organisatsioonid. Kaupmehed, lähtuvalt oma mobiilsusest, ei saanud haiguse korral alati loota lähedaste toele ning raviasutused suuremates keskustes, kuhu kaupmehed sattuda võisid, olid seega vajalikud. Firenzes oli kuulsaim haigla St. Maria Nuova, mis asutatud 1288 (ning kus töötas kuni 6 arsti, kirurg ja kolm muud ametimeest). Kuigi haiglad tegelesid laia hulga inimrühmade mitte ainult haigete, vaid nt leskede, vaeslaste jne-ga neis ka raviti ning isegi saadeti tervenenud inimesi koju. Arheoloogiline
1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4
annaabi.ee 
