Hulk on erinev kui varieerub igal indiviidil. (Kujundada hinnagut kas kõik see mis sinuga kehaliselt toimub on normaalne, et sa ei jää sellest normist kõrvale kaldehulka.) Mis vigu tehakse? Rusikareegel, puberteedi ealisega seoses tuleks näidata sellist pildimaterjali, et inidviid ennast selle materjaliga samastaks, jah mina olengi täpselt niisugune, selliste tunnustega. *Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne. *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem *intelligentsus- mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb
Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
seda mis vaja või midagi sellist. Hüperaktiivsus 17.oktoober 2011 Diagnoosi paneb psühhiaater. Hüperaktiivsus on haigus. Selleks, et sekkuda, peame me teadma ja tundma hüperaktiivsuse kolme valdkonda: 1. Tähelepanuga seotud probleemid: tahtliku tähelepanuga seonduvad probleemid. Kolm joont viiest: (1) jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas; (2) ei kuula; (3) kergesti kõrvale juhitav; (4) raskused kontsentreerumisel õppetöös; (5) raskused mängulisse/õppetegevusse lülitumisel. Stiimulid tõmbavad tähelepanu. 2. Impulsiivsus: Kolm joont kuuest: (1) tegutseb sageli enne, kui mõtleb; (2) lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde; (3) raskused töö organiseerimisel; (4) vajab palju
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Hakkavad sageli tegema hästi imelikke grammatikavigu, kasutatakse erandsõnu nagu oleksid need reeglipärased. Nt kevad tulevad palju, palju. Samuti moodustavad ka ise üsna naljakaid sõnu. Keelelise arengu verstapostid: aastaselt esimesed sõnad ja 2-aastaselt lausungid. Kolmandast kuust alates peaks olema tekkinud silmside. Uuringutest tuleb välja, et mingis vanuses on tüdrukud kindlasti poistest ees. Hilisemas vanuses need erinevused hakkavad vähenema. Poisi arengule ei peaks niipalju tähelepanu pöörama, tüdrukud peaksid varem hakkama rääkima (räägivad rohkem, kalduvad ka ise rohkem rääkima, mängud on teistsugused kui poiste omad). Tüdrukud armastavadki selliseid mänge, kus tuleb sageli teiste inimestega suhelda nt kodumängud. Samas tihti pole väga rangeid soolisi piire just mängude osas. Tüdrukute sõnavara on just ekspressiivsuse osas suurem. Eesti keeles tulevad just poiste ja tüdrukute erinevused eriti välja
erinevatel aegadel. Pol. ja maj. muudatuste ajal tõuseb; katoliiklastel vähem kui protestantidel, lahutatutel rohkem kui leskedel või abieluinimestel. * Seostab ebakindlusega, prot.:de puhul normide väiksema kindluse ing normeandva kollektiivi suhtelise nõrkusega. - Teeb jaotuse nelja erineva enesetapu liigi vahel. Mõjutab ühiskonna reguleeritus ja integreeritus. See võib olla liiga vähene, aga ka liiga suur. * .Primitiivsetes ühiskondades. ja sõjaväes esinevad altruistlikud ja fatalistlikud enesetapud (kollektiivi nimel; lootusetust olukorrast pääsemise nimel) * kaasaegses ühiskonnas egoistlikud ja anoomilised (individualistlik mõtlemine, anoomilise olukorra surve) # inimesed on õnnelikud, kui nende püüdlused on nende võimalustega kooskõlas. Normidega piiratakse inimeste soove võimatu järele (ressurssid alati piiratud). Kui normid ei kehti => inimesed on õnnetud.
Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja
Ka väga erootiline jumalanna ja seostub tugevalt seksuaalsusega. Seostus ka prostitutsiooniga, paljunemisega. Samas seostus temaga ka agressiivsus, sõjajumalanna. Kaarikutejumalanna. Istarina oli ta lõvi seljas. Müütides kaks aspekti- erootilisus ja agressiivsus. Domineerib suhetes, tema hülgamine toob kättemaksu. Tal oli ka poeg Dumuzi ehk Tammus (akkadi). Poeg oli ka partner. Dumuzi oli ilus noormees. Oma kultust tal polnud, kuulus Istariga kokku. Jumalad, kes seostusid taevakehadega. Päike Utu Samas ja Kuu Nanna Sin juba eelmainitud. Enlil oli Jupiteriga seoses ja Istar Veenusega Allilma ettekujutus suht puudus, sest sellele ei pööratud tähelepanu, kuna sealt midagi eriti ei loodetud. Kõike hea ja halb saadakse kätte siin ilmas, jumalate karistus saadakse enne surma või järglased saavad nahutada. Suht trööstitu koht, keegi ei taha sinna minna
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
rakkudes – retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. )– esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse –töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus.
rakkudes retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. ) esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused:
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed Millised on vägivalda soodustavad tegurid Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. See ema projektsioon on maha võetud ainult siis, kui see anima ei esine ainult ema kujundina, vaid ka muude naiselikkuse vormide läbi (armastatu, tütar, õde vms). Kui 70-aastane professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu saanud. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projetseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism (mõistu ainus tõese teadmise allikas), võimukus, jõulisus
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
inimestest EHK tednets, mis nihutab meie hinnanguid ja mõistmist teiste inimeste kohta) Järgnevusefekt. Priming. Järgnevusefekt kord kujunenud pilt/suhtumine inimesse kipub olema ajas püsiv. Nt kui mul on esimene kokkusaamine inimesega positiivne, siis see mulje inimesest on veel tükk aega positiivne. Nt kui õpetaja küsib õpilaselt midagi ja ta teab vastust, siis õpetajal kujuneb positiivne hinnang selle poisi suhtes. "Esmamulje on väga tähtis!" ,,Praiming" järgnevusefekti variatsioon; eelnev isiklik kogemus mõjutab seda, kuidas teist inimest näeme. Nt kui tulen vanglast välja, siis esimest korda tänavale minnes on endal tunne, et kõik vaatavad mulle viltu (kuigi ei tee seda). Enesekesksus Enesekesksus(eefekt) kaldume kujutlema, et teised inimesed tajuvad ja näevad inimesi samamoodi nagu meie. TEGELIKULT näeb igaüks eri viisil.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Eksosüsteem Keskkonna struktuur, mis mõjutab lapse arengut ilma, et laps ise selles osaleks; mõjutab lapse tegevust Makrosüsteem Ajaloolised sündmused, väärtused, hoiakud Kronosüsteem Püsivad ja muutuvad sündmused; toob ajakulu sisse - uute süsteemide tulekuga ei kao vanad süsteemid Areng on vaadeldav ainult koos keskkonnaga MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927-1987) Olulisim on õiglus Uuris ainult poisse Gruppides olid enamjaolt poisid ja suurem osa naisi lõpetas koolitusel käimise ja arvatavasti seetõttu, et tema teooria ei sobinud naistele ja nemad nägid asju teisiti Teda huvitas, millega poisid põhjendasid on käitumist; oluline ei ole laste süütunne, vaid see, millele tugineb moraalne baas Eesmärgiks vaadelda moraali arengut ja selle kulgemist ajas Poisid pidid kirjeldama erinevaid situatsioone ja enda käitumist nendes juhtumites ning mille pärast nad just käituksid nii
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
maksma vaherahu. Seda tähistatakse kui Vabadussõjas langenute mäles- kinnitas rahulepingus, et "tunnustab tuspäeva. 2. veebruaril sõlmiti Tartu ilmtingimata Eesti riigi rippumatust rahuleping, mis on nüüdseni Eesti ja iseseisvust". iseseisvuse kõige tähtsam dokument. Sellele tugineb meie riikliku iseseis- Vabadussõja lõpuks oli sõjaväes vuse õiguslik järjepidevus. Venemaa 85 000 meest ja reservis 32 000 kaitse- liitlast. Eesti kaotas Vabadussõjas üle 5000 sõduri, palju oli terroriohvreid. Sõja tulemusena saavutati 20aastane rahuaeg, mille viljad olid aluseks ka iseseisvuse taastamisele 1991. aastal.
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
sportlane Shavelson- hierarhiline (?) organiseeritud enesehinnangu mudel. Üldine üldine enesehinnang Akadeemiline ja akadeemiline sotsiaalne füüsiline mitteakkadeemiline enesehinnang enesehinnang enesehinnang Enesehinnangu lugemine, matem. suhted eakaaslastega, füüsilised võimed, alavaldkond teised ained suhted vanematega füüsiline välimus (tabel pooleli, ka sots oskuste konspektis) Enesehinnang on üldine ensetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust........? Rosenbergi enesehinnangu skaala. Üldine enesehinnang. (Palun lugege iga väidet tähelepanelikult ja märkige skaalal (1-5), kuivõrd õigeks te seda enda puhul peate (1- mitte kunagi; 5- peab paika). (Need on ümberpööratud skaala küsimused). A Üks või mitu enesehinnangut?