Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas Peeter I otsus säilitada Balti Erikord oli Vene Impeeriumis seisukohalt õige". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baltisaksa, provintsid, nekrutikohustust, põhjasõda, vanaks, reduktsioon, vabastamine, kuningavõimu, võimuvõitlus, reinhold, patkul, liivimaa, 1712, asjaajamise, keeleks, usuks, luterlus, vastuseisu, mõistis, viitav, õppinud, erikorra, oligi, pärisori, hilisemale, venestamine, toonud, 150000, igaljuhul, jätku, aladele, integreerimineTaani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused. Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast. 3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut
asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgendamise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord · Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.
KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND KOHALIK TASAND ADRAKOHTUNIKUD SILLAKOHTUNIKUD 3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus? Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel?
Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud): Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. Põhjus riigi sissetulekute vähenemine. 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼
Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola) o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I
Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765.
1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus)
Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus. · Poola-Eesti vaheline Olina(?) rahu (1660), millega Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Venelased vallutasid küll Tartu (1656), kuid rohkemaks polnud suutelised. · Rootsi-Vene vahelise Kärde rahuga (1661) taandusid vene väed vallutatud aladelt. 4. Põhjasõda (1700-1721) a. Põhjused: · Rootsi oli Läänemere tugevaim riik ja tema võimu kärpimiseks kujunes koalitsioon riikide sõjaline liit (Saksi-Poola, Taani, Venemaa). · Edu saavutamiseks püüti kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust ja kogenematust. b. Sõja algus: · Saksi-Poola väed piiravad Riiat (jaanuaris 1700). · Taani ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal. · Rootsi väed sundisid Kopenhaageni lähedal taanlasi sõjast välja astuma. c. Narva lahing (1700 a nov):
aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks pealik; Liivimaal maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud) Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. · Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal. · Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid. · Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1
poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai
1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas puust. Elatusid kalapüügist ja tunnistust rahututest oludest. Ini dussidemed vahetati Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere mestel oli juba mida röövida vilja, karusnahka ja 17001721 Põhjasõda ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, näiteks pronksesemeid ja ehteid. Ehitati kivikirst 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaa asukohad põhiliselt jõgedejärvede kariloomi. Rajati põlde, mis võivad ja tarandkalmeid.
seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale + pidi
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele valdajatele, nad pidid nüüd osa oma tuludest rendirahaks andma.
1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja.
loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G
Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine. Keskmine-üksikud rikkad, matusepaigad, aardeleiud. Viikingiaeg-linnuste ehitamine, külade kujunemine. Hilisrauaaeg- talirukki kasvatamine, tihe kaubavahetus, kihelkondade liitumine maakondakondadeks. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. *baltisakslased impeeriumi teenistuses Peeter esimene oli huvitaud impeeriumi teenistus sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18
teoorjuslik mõisamajandus laienes. · Nii Rootsi aja alguses kui lõpus olid suured näljahädad ja verised sõjad. · Võitlus väärusuga tõi kaasa nõiaprotsessid. · Pärisorjus vormistati õiguslikuks. · Gustav Adolf rajas Tartu Gümnaasiumi, mis hiljem nimetati ümber ülikooliks. Olulist rolli selle asustamisel mängis Johan Skytte, Adolfi kasvataja. Pöördepunktiks sai Põhjasõda ( 1700-1721): · Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovisoma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses. · Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud, Vene-Taani suhted olid ühistevaenlaste tõttu ikka head olnud. · Lääne suurriigid olid seotud ettevalmistustega Hispaania pärilussõjaks ega
Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti jagatakse Liivi sõja järel Taani, Rootsi ja Poola vahel Venemaa loobus esimest korda „igaveseks ajaks Eestimaast“. Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks. Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused, kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik(Lutheri) kirik Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt
privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi privileegid kuni 1881, võimule sai Aleksander III (venestaja), kes ei kinnitanud Balti privileege. Uusikaupunki (Edela-Soome linn) (Nystadi, rootsi k) rahuleping 1721 - Leping, mis lõpetas Põhjasõda. Kinnitati, et Luterlik usk peab jääma. Venemaa poole survel kirjutatakse lepingusse, et ei tohi takistada Vene õigeusu levikut. Rootsi poolt riigistatud mõisad tuli tagastada omanikele. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731 - Keisrinna Anna kinnitas Saaremaa rüütelkonna privileegid ja kolm olulist linna. Turu rahuleping 1743 - Lõpetas Rootsi-Vene sõja. Rootsi oli loobunud Vene-Balti provintsidest, kuid tegelikkuses Rootsi soovis tagastada Balti alad
Samuti pöörati suurt tähelepanu hariduse arendamisele, sealhulgas talurahva seas, mistõttu Bengt Gottfried Forselius rajas ka oma õpetajate seminari. Rootsi riik parandas ka riigitalupoegade olukorda, neil oli võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse Stockholmis. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja 1690. aastatel Baltikumis ka mõisate reduktsioon. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 40%. Tavaliselt sai endine mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu, rahulolemtatute aadlike eesotsas oli Johann Reinhold von Patkul, kes Rootsis surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa Põhjasõja puhkemisele.
Sisemaa piirkonnad - arengust maas, hõredamalt asustatud - metsad olid tihedad, raske maad harida - tegeldi karjandusega, alepõllundus - kalandusel ja jahil suurem osatähtsus Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle sellele võiks viidata nt kindla suurusega põldude kasutuselevõtmine (maksustati haritav maa) Ilmselt eksisteeris ühiskondlik võimuvõitlus selle poolt kõneleb ka linnuste kasutuselevõtt, mida kasutatid episoodiliselt Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi mõjust Põhja-Euroopale ja Eestile Eestini on mõju ulatunud kaudselt, läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted Sellest ajast on uuritud kõige rohkem kalmeid, mis sisaldavad rikkalikult hauapanuseid (üle Eesti u 500 kalmet) eluolu
*Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598, staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad, foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Nende poolt vallutati Rakvere, Haapsalu,
16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, PoolaLeedu, Taani ja Rootsi), kuid VanaLiivimaa oli endiselt killustatud Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas; võimsust kogus Poola riik, mis 15. sajandil oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni; sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu Rootsi: 1523. a valiti kuningaks Gustav I Vasa, kes muutis kuningavõimu päritavaks, suri 1560. a ja riik ei olnud heal järjel, pärast teda sai troonile tema poeg Erik XIV, kelle võistlejateks olid tema kaks poolvenda Soome asehaldur hertsog Johan ja hertsog Karl; Johan oli abielus Poola printsessi Katarina Jagellanicaga ja neil oli poeg Sigismund 1563. a algas Põhjamaade Seitsmeaastane sõda (Rootsi vs Taani ja Poola) 1568. a tõugati Erik troonilt ja troonile tuli Johan III (troonil kuni 1592) 1570
Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 330 000 inimest, 1712 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi
Rootsi oli riik, mis esmakordselt ühendas Eesti ühtse võimu alla. Vaid Setumaa Kagu- Eestis jäi Rootsi valitsemise alt välja. Halduslikult jagunes Eesti ala kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, keskusega Tallinnas, Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga aga Liivimaa kubermangu, mille keskus asus Riias. Taoline haldusjaotus jäi püsima ka Vene ajal. (Lisa 1) Aastal 1672 iseseisvalt valitsema asunud Karl XI (Lisa 2) kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu, asudes taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust vana hea Rootsi aja mälestuseks eesti rahvatraditsioonis (Laur, 2003). Rootsi riigi alla kuulumine andis eestlastele esimesed kodanikuteadvuse algmed. Mõnigi kord kinnitust leidnud lootus riigipoolsele toetusele mõisnike omavoli vastu süvendas arusaama, et olles lojaalne kuningale, on talupoeg ühtlasi ka tema kaitsealune.
Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja. Ametkond - maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad
pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna
pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna
aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem (1672-1697). Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj.
Presidentkond : Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad. Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas
annaabi.ee 
