Kas Peeter I otsus säilitada Balti Erikord oli Vene Impeeriumis seisukohalt õige (0)

Kas Peeter I otsus säilitada Balti Erikord oli Vene Impeeriumis seisukohalt õige
Põhjasõda tõi eestlastele kaasa suured muudatused. Kui Rootsi kuninga Karl IX valitsusaega hakati talurahva seas nimetama ’’ vanaks heaks Rootsi ajaks’’ , sest toimus mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine ja rajati talurahvakoole. Siis kohaliku aadelkonna sellest nii vaimustuses ei olnud. Seda näitab ka Baltisaksa rüütelkonna ja Rootsi kuningavõimu esindajate vaheline võimuvõitlus 16. sajandi lõpul. Ja oli ju Johann Reinhold von Patkul just üks kõnekamaid baltisaksa aadlikke, kes Venemaad ja Poolat Rootsi vastu ässitas. Kui nüüd Peeter I oli saavutanud kontrolli Balti provintside üle kinnitas ta 30. september 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. Märts 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning 1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord.
Balti erikord seisnes kohaliku aadlekonna autonoomse võimu taastamises. Mõisnikele anti tagasi Rootsi ajal ära võetud mõisad ja maad, ei kehtestatud nekrutikohustust, asjaajamise keeleks jäi saksa keel ning valitsevaks usuks jäi luterlus . See vähendas baltisakslaste igasugust vastuseisu Vene ülemvõimule ja tõstis lojaalsust. Peeter I mõistis väga hästi, et kohalikul aadelkonnal olid head sidemed ja palju mõjuvõimu ning igasugune venestamisele viitav tegevus ja iseseisvuse piiramine võib algatada vastuhakku. Osavalt Rootsi vigadest õppinud Peeter I kehtestaski balti provintsides eriõigused. Kogu Balti erikorra eesmärk oligi tegelikult vältida igasuguse aadelkonna opositsiooni teket Vene võimu vastu, mis oleks ohustanud äsja omandatud balti alade julgeolekut ja stabiilsust.
Balti erikord muutis eestlaste seisu esmapilgul kehvemaks. Talupojast oli saanud jälle pärisori, kes pidi jälle mõisnike põldudel tööd tegema. Aga samas ei kehtestatud nekrutikohustust. Ja oli ju Balti erikord ja sellega kaasnev, mis rajasid teed hilisemale pärisorjuse kaotamisele. Ning autonoomne baltisaksa valitsus hoidis eemal venestamise, mis mujal tsaaririigi äsja vallutatud aladel toimus. Veel, kuna Balti provintsid olid võrreldes teiste vene piirkondade kõrgemalt arenenud hoidis Balti erikord meid nö. alaarengust, mis venestamine kaasa oleks toonud . See kõik aitas aitas kaasa Eesti kultuuri säilimisele, mis oleks läinud väga raskeks, kuna Põhjasõja järel oli eestlasi ainult umbes 150000.
Igaljuhul oli Peeter I otsus kehtestada Balti erikord tark, sest see aitas vältida võimaliku kohaliku aadelkonna mässu. Tagas Baltialade arengu jätku ning oli ülejäänud tsaaririigi aladele eeskujulik näide. Baltisakslaste integreerimine riigiaparaati aitas kaasa ka Vene riigi võimsuse kasvamisele. Kui vaadata hilisemat ajalugu, siis suur osa, kui mitte enamus Vene teaduslikest saavutustest on juhitud või seotud baltisaksa päritolu meestega. Seega võib julgelt väita, et Balti erikord tuli kasuks kõigile.