Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas inimeste tarbimiskäitumine vastab Maslow vajaduste hierarhiale?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maslow, hierarhia, inimvajaduste, nendest, tarbimiseks, tunneme, tunnustuse, tarbimiskäitumine, abraham, psühholoog, tuntuks, kontseptsiooni, seksuaal, unevajadus, alamad, luuakse, piisab, teenustega, igalt, eelpool, mainitud, kuuluks, pannud, teenusepakkuja, tunnustusvajadus, suust, eestlasele, üldjoones, suuremaks, vajaduseks, jälg, eratarbimineSisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6 4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise
· valents ehk olulisus võrreldes analoogsete tegevustega Kui eesmärgid on liiga kõrged ja mittesaavutatavad, siis inimestel tekib motivatsiooni asemel demotivatsioon. Ootuste teooria puhul pingutavad inimesed ainult neile oluliste tasude nimel. Motivatsiooni loomiseks tuleks leida tasustamised, mis on erinevatele inimestele olulised. Samuti tuleks määratleda eesmärgid, mis oleksid saavutatavad ja siduda soovitud tulemus töötasudega. 3. RAHULOLUTEOORIAD 3.1. Maslow inimvajaduste hierarhia Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
.......................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon.............................................................................................................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE..........
Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tarbijakulutused on majanduse kogukulutuste suurim komponent. Nii näiteks 2003. aastal tehti eratarbija kulutusi Eestis 65,4 krooni eest. See moodustas üle poole kõikidest selle aasta jooksul toodetud toodete ja teenuste kogumaksumusest. Selleks, et tarbimise protssesist paremini aru saada, proovime vajadused kuidagi reastada Maslow vajaduste hierarhia Eneseteostusva jadus Esteetilised vajadused Sümmeetria, kord, ilu jne Kognitiivsed vajadused Teadmised, arusaamine, uudsus jne.
üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication);
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte.............................................................................
Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia
„nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale. Riskivalmis juhid otsustavad kiiresti ja vajavad selleks vähem informatsiooni. Isiksuse tüübid vastavalt isiksuse omaduste ja ametialade vahelistele seostele. Selle teooria töötas välja psühholoog John Holland. Sellest teooriast lähtudes tunneb inimene suuremat rahulolu tööst, mis vastab tema isiklikele omadustele. Isiksuse tüübid: Realistlik Juurdlev Sotsiaalne Traditsiooniline Ettevõtlik Artistlik MOTIVATSIOON LK. 47 Motiiv- ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motivatsioon- motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima, käituma. Motiveering- tahtelisele käitumisele eelnev aje, tung, tõukejõud. Oleneb inimese isiksusest
vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Eneseteostuse vajadus Tunnustusvajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus Esmased vajadused
....8 vajadused..........................................................................................8 Haapsalu 2009 Motivatsioon inimeste vajadused jagunevad.....................................................................9 motivatsiooniteooriad...............................................................................................9 maslow motivatsiooniteooria..............................................................................10 freudi motivatsiooniteooria...........................................................................11 - 12 herzbergi motivatsiooniteooria........................................................12 põhivajaduse rahuldamine......................................................................12 sisemine ja välimine motivatsioon..................................
ressursid või seadusandlikud kitsendused) Olukorra kirjeldus Majandussubjekt Piirang Soodsa hinnaga kaubad ja teenused Puhastamata reovesi avalikes veekogudes Mina ja tarbimine ● Milline on hea elu? See sõltub inimese vajadustest. ● Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. ● Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. A.Maslow ● Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. ● Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Vajaduste hierarhia Eneseteostuse vajadus Tunnustuse vajadus
kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; · eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. 7. Lapse väärkohtlemine - Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne, aga ka lapse hooletusse või ravita jätmine 8
Vajadus 31.Eneseteostus 32. Enesemotivatsioon - inimese võime panna end ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta. Lihtsamalt öeldes tähendab enesemotivatsioon võimet teha asjadest, mida peab tegema, asjad, mda inimene tahab teha. 33.Väärikus - integratiivne näitaja, mis koosneb lugupidamisest iseenda ja teiste vastu, oma väärtuslikkuse tunnetamisesest ja teiste inimeste austamisest. Väärikus tähendab ka sisemiste printsiipide ja väärtuste olemasolu ning nendest kinnipidamist igapäevaelus. Teemad 1. Organisatsioonikäitumine Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inimesed käituvad erinevates tingimustes; 2) aru saada, miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad; 3) ennustada töötajate edasist käitumist;
Soovimatut käitumist saab karistusega mõjutada kui see on: kiire, õiglane, privaatne, annab infot, keskendub olulisele ning sellele ei järgne tasu (LAPSEVANEMAD KAS TEIE SUUDATE KÕIKI NEID TINGIMUSI TÄITA) SISUTEOORIAD Vajaduste teooria - inimene püüdleb pidevalt parema staatuse, autonoomia ja enesearengu poole. Maslow vajaduste hierarhiat (füsioloogilised, turvalisusvajadus, teiste tunnustus, enesehinnang , eneseteostus) käsitletakse valdavalt liiga lihtsustatul ning see ei kattu Maslow sõnumiga, ta ei olnud oma mudelis nii jäik nagu väidetakse. Erinevatel inimestel on vajaduste struktuur erinev. Erinev on ka 4 Motivatsioonist _ majanduskool üksikute vajaduste mõju inimese aktiivsusele. NB! Erinevad vajadused võivad olla aktuaalsed samal ajal, juba rahuldatud vajadus ei kaota motiveerivat jõudu. Aldeferi ERG teooria kohandas Maslow vajaduste hierarhiat edasi ja jaotas üksikisiku vajadused kolme kategooriasse:
püsimiseks. 4 1.2. Motivatsiooni tõstmine vajaduste järgi Motivatsiooni lähtekohaks on rahuldamata vajadus. Millegi puudumine on esimene lüli inimese käitumist suunavate sündmuste ahelas. Rahuldamata tarve tekitab inimeses (füüsilise või psüühilise) pinge, mis viib teatud käitumisele selle tarbe rahuldamiseks ja sellega pinge vähendamiseks. Ameerika psühholoog Abraham Maslow, kes on vajaduspsühholoogiat põhjalikult käsitlenud, koostas vajaduste hierarhia. Selle teooria eelduste kohaselt on inimene tahtega loom, kelle vajadused sõltuvad sellest, mida ta juba omab. Kusjuures käitumist mõjutavad vaid rahuldamata vajadused. Madalamad vajadused: 1. Füsioloogilised vajadused on kaasa sündinud ning seotud meie kehaga ja selle funktsioonidega. Me tunneme nälga ja janu, väsimust ja külma, meil on vajadus tühjendada soolikaid
võimalikult hästi rahuldada oma alatasa muutuvaid ja täienevaid elulisi vajadusi ning olles ressursside piiratuse tõttu sunnitud selleks pidevalt tegema mitmesuguseid valikuid. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Sõltudes konkreetsetest elutingimustest ja arengutasemest, on vajaduste hierarhia keeruline ning mitmetahuline, kuid üldise tendentsina tekitab ühtede (madalamatasemeliste, esmavajaduste) rahuldamine alati uusi, kõrgematasemelisi vajadusi. Inimvajaduste struktuur e ülesehitus on üldjoontes looduse poolt ette kirjutatud. Näiteks äsja ilmale tulnud inimlapse esmane elutarve on hingamistarve (tarve on tarbimisvajadus). Järgneb soojatarve ja alles seejärel toidutarve (mõistagi koos vedelikutarbega). Edasi tulevad põhilistena veel vajadus kehakatte ja peavarju järgi
mingisuguse ostu ning seeläbi muutunud ettevõtte kliendiks. Samas käsitletakse kliendi mõistet ka tunduvalt laiemalt ning väidetakse, et võime rääkida kliendist niipea, kui kliendisuhted on tekkinud või näha klintidena potentsiaalseid kliente, kelles alles tuleb huvi äratada ettevõtte ja selle toote / teenuse vastu. Tarbija praktilises käsitluses sageli näota, numbriliselt, keskmiselt väljendatav ühik, kelle käest on vaja kätte saada teenuse tarbimiseks kulutatud raha (näiteks elektrienergia, vee tarbimise eest), arvestada kokku tarbitud kaubakogused (liitrit alkoholi inimese kohta, ööbimistega reise) või jagada ebapiisavaid ressursse (toetused, kohad hoolekandeasutuses jne). Külastaja / klient valib teenuse pakkuja, kes vastab kõige paremini tema vajadustele. Teenuse pakkujad omalt poolt pakuvad oma teenuseid nendele kliendirühmadele, kes kõige enam sobivad nende teenindusideoloogiaga
8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised? V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist. 11. Mis on hüvised? V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup? V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. 13. Mis on pakkumine? V: Pakkumine on seos hüvise hinna ka koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval ajaperioodil toota ja müüa. 14. Millised tegurid mõjutavad pakkumist?
tingimustes, võivad nende osutkäitumised erineda. 8 Ostukäitumine on dünaamiline: Pidevalt muutuv protsess. Muutub keskkond (sissetulek, elustiil, vaatused) Tegurid, mõjurid ostukäitumisele: Vajadused ja motivatsioon: Motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motivatsiooniteooria Maslow' vajaduste hierarhia. Isiksus: Isiksus on inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum. Elustiil: Väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Väärtuspõhine käsitlus: Lõppväärtused- inimeste veendumused elu lõppeesmärkides. Instrumentaalsed väärtused- inimeste veendumused õigetes meetodites, kuidas lõppeesmärke saavutada. Hoiakud: Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes.
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades
saavutamine ja töö ise. Vastutus ja saavutus on seotud töö enesega, need olenevad töö sisust. Tunnustus ja ametialase tõusu võimalus muudab töö kindlamaks. Herzbergi kahe teguri mudel toob esile erinevuse inimest mõjutavate tegurite vahel: Hooldavad tegurid on küll vajalikud kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks, väljendades jõupingutuste paranemise võimet. Kui inimene saab suurema vastutuse või tunnustuse on nad tugevalt motiveeritud. Sisemised tegurid lähtuvad tööst enesest: need on seotud: tegutsemisõigustega, enesemääramisõigustega, tööelu kvaliteediga. Juht ei tohi ka ära unustada hooldavaid tegureid. Herzbergi teooria kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme puhul. Alderferi E-R-G mudel lk 51 Kolmeastmeline vajadustega hierarhia mudel, võttes arvesse Maslowi hieararhia puuduseid. Tema
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. 5. Millliseid majandusotsusei
vaja tarbida. Rahaliste tulude saamisel, olgu selleks vanemate poolt antud taskuraha või enese väljateenitud palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest. Mina ja tarbimine Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (19081970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Füsioloogilised ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest. Inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, soojust, õhku jne. Kuid alles siis, kui esmased
kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst. Ta lisas teaduslikule juhtimisele inimtegevuse psühholoogilised aspektid , mida saab kasutada töötajate motivatsiooni tõstmiseks , tööalase soorituse parandamiseks ning töötajate kinnistamiseks oma töökohtadele (tööjõu voolavuse vähendamiseks) . Samuti uuris ta turunduse ja reklaamiga seotud probleeme
juhi poolt antud ülesandeid. Eristatakse kolme tüüpi toetust, mida inimene võib teistelt saada: materiaalne (näiteks asjade laenamine jne), emotsionaalne, mis aitab tunnetega hakkama saada või pingeid vähendada (näiteks räägin kolleegia ja see aitab mul rahuneda) ning informatiivne kui vajaliku teabe saamine (näiteks juhatajalt saab alati vajaliku informatsiooni tööülesannete kohta). Vajaduste käsitlusi on mitmeid. Palju räägitakse humanistliku psühholoogia esindaja Abraham Maslow' vajaduste püramiidist, mis jaotab vajadused järgmiselt: füsioloogilised vajadused, turvalisus-, armastus-, ühtekuuluvus-,tunnustus- ja eneseteostusvajadus. Maslow' teooria järgi on iga järgmise vajaduse rahuldamise eelduseks eelmise rahuldamine. Nimetatud klassikaline mudel aitab küll selgitada inimese käitumist, kuid sellel on ka nõrgad küljed. Maslow' mudeli puhul tekib vastuolu teooria ja reaalse elu vahel, kuna inimene võib ennast
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor)
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ress
osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: *Individuaalsed iseärasused individuaalne eripära avaldub juba tema sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus omandatud isiklikud kogemused muudavad neid veelgi erinevamaks. Iga inimene on ainulaadne , teistest erinev. Inimeste motiveerimisel ei piisa sellest, kui lähtuda kõigile inimestele omasest tunnustuse saamise vajadusest. Igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt, leida õige lähenemise tee. *Tajumine on maailma tunnetamise viis. Inimesed näevad olukordi ja asju erinevalt. Sama töömaailm näib igale alluvale erinev, olenevalt tema isikupärast, vajadustest, rahvusest, kogemustest jne. Olgu olukord milline tahes, inimene püüab tegutseda oma tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele ja ootustele. Sellest tuleneb valikuline
Sest sotsiaalsed süsteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja välised faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi. Sisemised põhjused: • Tähelepanu/taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika). • Valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika). • Valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika). • Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Slaidid Maslow tekstiga läbi töötada: Vajadused Motivatsioon – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk.
Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. 3 INIMVAJADUSED Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia. Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu...
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam i
annaabi.ee 
