Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b)
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär.
SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et
Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile.
suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu. Suurenevad ettevõtete valmistoodangu varud.
ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi
§ 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2. Nimeta inflatsiooni põhjuseid. Kes võib inflatsioonist kasu saada? Millist mõju avaldab inflatsioon majandusele? Inflatsioon (ladina keeles sissepuhumine) on kaupade ja teenuste hinna kasv ja raha väärtuse vähenemine. Tekkib siis kui ringlev raha hulk kasvab kiiremini kaupade ja teenuste hulgast (nn nõudlusinflatsioon) või mõne olulise kauba tootmiskulude kasvust (nafta pumpamine kaugemalt ja sügavamalt, nn pakkumiseinflatsioon). Mõõdukas inflatsioon tavaliselt kaasneb majanduskasvuga ja väheneb ka tööpuudus. Inimesed
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
Selgita lühidalt. Inflatsioon ja tööpuudus. Phillipsi kõver. mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseoste selgitamisel. 107. Mis juhtub kui valitsus suurendab raha pakkumist? rahapakkumise kasv põhjustab inflatsioonimäära tõusu ja majanduse ülekuumenemist. Ülemäära pikaldane rahapakkumise kasv võib aga majanduskasvu aeglustada. 108. Miks võib öelda, et ootamatu inflatsioon on rikkuse ümberjagaja? . Rikkuse ümberjagamine mitmed pikaajalised lepingud on seotud oodatava inflatsiooniga. Laenusaaja võidab võrreldes laenu andjaga. Miks? Töövõtjad kaotavad kui inflatsioon on kõrgem kui oodatud saavad vähem kätte. Miks noored ja vanad saavad rohkem kannatada? St kõrge inflatsioon jagab rikkust ümber? Noored laenavad rohkem (nemad võidavad), vanad säästavad (nemad laenavad) ja seeläbi kaotavad. 109. Milline on optimaalne punkt ja miks? 110
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
Seda teooriat tänapäeval küll eriti tõsiselt ei võeta, ent teatav ratsionaalne sisu on siin kindlasti olemas. Enam levinud on poliitilise tsükli teooria, mis baseerub kolmel põhiväitel: 3 1) poliitikutel on alates Keynesist millega majandust mõjutada 2) valijatele meeldib majanduslik tõud rohkem kui langus ja depressioon, neile ei meeldi kõrge tööpuudus ja inflatsioon 3) poliitikutele meeldib tagasivalitud saada Eelnevast tulenevalt pole raske mitte märgata poliitikute püüdu sooritada kõik ebameeldivad majanduslikud toimingud valitsusperioodi alguses ja saavutada majanduslik stabiilsus või parimal juhul isegi tõus vahetult enne uusi valimisi. Tõusu saab lühiajaliselt esile kutsuda näiteks makse alandades, valitsuse kulutusi suurendades (laenude arvel) või sundides riigi keskpanka hoidma
Jaguneb finants- ja reaalkapitaliks. Finantskapital kujutab endast rahalisi vahendeid (sularaha, arveldusarved, väärtpaberid, jne). Reaalkapital hõlmab muud varustust ja infrastruktuure. Inimkapital,Tööjõud Inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Tuuakse välja ka neljanda ressursina ettevõtlikus, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida tootmise uuendamisega, kuid see kipub liigituma inimkapitali mõiste alla. Alternatiivkulu Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. Majandussüsteemi eesmärgiks on ühiskonnas saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu, mistõttu on oluline ressursside kasutamise efektiivsus
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid
Poliitikud aina süvendavad teadmist, et majandus on kõige paremas seisus ja korrutavad, et liigume õiges suunas. Vaadates statistikat, siis näeme tõestust, et majandus on astumas hoopis suuremasse kriisi, kui seni on kohatud. (Kosares 2007, 12) "Ajaloost on näha, et kui varasid hoitakse sularahas, võivad need lõpuks väärtuse kaotada ega pruugi kunagi taastuda. Selle kõige markantsemaks näiteks on 1920. aastate Kohutav Saksamaa Inflatsioon. ... Ühe inimese terve elu säästudest ei saanud enam leivapätsi või tassi kohvigi osta." (Kosares 2007, 15) Need, kes Saksamaa kokkuvarisemise üle elasid, olid juba enne selle protsessi käivitumist varunud kulda ja teisi ainelisi varasid see on üks kuulsamaid näiteid kulla väärtusest varade säilitamisel (Kosares 2007, 17). "Ameerika dollar on endiselt maailma reservaluuta, kuigi selle ülekaal on alates 1970ndate keskpaigast oluliselt vähenenud
Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Pank peab osa klientide rahast üle kandma keskpanka, Eestis 2%, (Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 13%). Seda nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Selle reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontorollida. RP = D + D (1-r) + D (1-r)2 + ...+ D (1-r)n (RP rahapakkumine, D esialgne hoius, R kohustusliku reservi määr , n hoiustamise arv) Valemist selgub, et teades esialgse hoiuse suurust ja kohustusliku reservi määra, võime hinnata raha pakkumist. Või teisisõnu, valemist leiame, kui suur on esialgse hoiuse kasvukordaja ehk rahakordaja. Lihtsama määratluse kohaselt on rahakordaja kohustusliku reservi pöördväärtus: m=1/ r (m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr) Seda nimetatakse ideaalseks rahakordajaks. 21. Euroraha teke. 1992
................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus
seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Oluline on rõhutada, et bilanss kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi ühel kindlal ajahetkel. Bilansi aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed. Aktiva (käibevara + põhivara) = Passiva (võõrkapital + omakapital) Raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab majandusüksuse vara, kohustiste ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. Sageli nimetatakse lihtsalt bilansiks. 14. Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend Dividend on osanikele (aktsionäridele) jaotatav kasumiosa. Dividendi makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara (nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne).
Sisemajanduse Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on kogutoodang (SKT teatud perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja ehk GDP) teenuste turuväärtus. SKT puudused - ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida elatustaseme toodetakse arvutamisel - hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu - hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) - inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust - ei kajastu kvaliteedi muutused - rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a
Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus. 4 Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - aitab inimestel paremini eristada suhteliste hindade muutusi üldise hinnataseme muutusest Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - võlausaldajad ei nõua n-ö inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik. Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud. 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut
3. Raha kui akumulatsioonivahend – kuna raha on suhteliset püsiva väärtusega, siis võib raha koguda ehk akumuleerida teadmises, et seda saab kasutada tulevikus mingite suuremate kulutuste tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10
hinnataseme tõus 64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Välismaiste hindade tõus, välismaiste kaupade hinnatõus avaldab mõju tarbija ostukorvile (nt kütus) Psühholoogiline tegur. Kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades. Tööviljakuse erinev kasvutempo, nt eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. "Suletud" sektorist tööjõud lahkub, selle tulemusena peab "suletud" sektoris palkasid tõstma Kulude kasv. Palkade kasv, mis ületab tootlikkuse kasvu, avaldab hindade tõusule otsest survet. Kapitali sissevool
22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist 5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha 6
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil. · Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejäänud ajal tööjõudu ei vajata. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb
Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus. 14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
