Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liberalis, liberalism, fukuyama, islam, mõjuvõim, liberaalsus, käsitlus, isikuvabadus, kindlus, ohustada, kahtluse, panema, tervet, väljaande, diplomaatia, äärmus, veenvalt, uuem, pidevate, oman, põhjenda, innovaatilised, juhendaja, artiklit, eelnevat, fokusseeritud, liberaalne, hiljemalt, rühmitused, tuhat, inimelu, pannud, varasemastRetsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud.
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks
rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks "kuningavõimu likvideerimine"; hilisemalt kujunevad jakobiinid; soov radikaalsetele muutustele, põhjustatuna vihast kuninga isiksuse ja poliitika vastu, või võimalust poliitilises võitluses esile tõusta), keskel ‘soo’ (pole kindlat orientatsiooni, hilisemas võitlemises liituvad nende pooltega, kes jäävad paralamendis peale, suur osa enamusest) o Marksistlik käsitlus: Kõrgelt hindas Suurt Prantsuse revolutsioone ja pooldas jakobiine (vähendas nende mõju, kes on jakobiinide vastu) - ‘parempoolne’ = ‘reaktsionäär’; põhimõtteliselt halvad inimesed, kes sepitsevad halbu ja tumedaid mõtteid revolutsionääride vastu - ‘vasakpoolne’ = ‘revolutsionäär’; reeglina lisame sellele nö positiivse aura; o Euroopalik käsitlus: vähem kokkupuutunud; levinud Lääne-Euroopas; jagamine võrdsuse küsimuse baasil;
20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs. 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on
omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega. Mis on heaoluühiskond. Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. TEINE TASE Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega
c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9. Mis on avalikkussfäär? a. See sfäär, milles toimivad ametnikud (paiguti nimetatakse ka avalikuks sektoriks) b. See sfäär, milles toimib meedia c. See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena d. Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs 10
Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on
), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus
suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F. Kennan (surn 2005), Juan Linz, Immanuel Wallerstein, Brian Barry, Robert Putman, Jean Blondel, Arend Lijphart, Robert Dahl, Rein Taagepera (2008 Skytte). Skytte auhind on üks olulisemaid (võrreldakse Nobeli auhinnaga), alates 1995 ning Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1
une ajal kogetavaga), Freud aga keskendus uudsele psüühikaainesele- latentsele unenäosisule(väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.) ehk unenäomõtetele.Tähelepanu objektiks aga ei tohi teha aga mitte unenägu tervikuna, vaid selle sisu üksikosi.Freudi põhitees- „soovide täitumine on iga unenäo mõtteks“. OIDIPUSE KOMPLEKS Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga.
Sofismidega oleks tegu siis, kui pettejäreldusi kasutataks demagoogiliselt edu saavutamise eesmärgil. Huvitav ja õpetlik on jälgida samasuse reegli rakendatavust ühes Fukuyama arutluses sellest, kuidas areneb individualism ja nõrgenevad inimeste koostöösidemed, perevahelised ja abielulised kaasaarvatud, mis loovad soodsa pinnase kuritegevusele, narkomaaniale, perede lagunemisele, maksupettustele ja teistele ühiskondliku korratuse ilmingutele. Fukuyama on seisukohal, et nimetatud nähtustel on tõenäoliselt üks ühine põhjuslik 2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 tegur usaldus. Usaldus on ühiskondliku kapitali moodustavate koostöönormide tähtsaim kaasnähtus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA......................................................................................................5 2.2SOTSIAALDEMOKRAATIA.............................................................................................................5 2.3RAHVA DEMOKRAATIA................................................................................................................6 2.4OTSEDEMOKRAATIA........................................
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioodid vahelduvad lang
narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi?
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
eelset ühiskonda, riiklikke struktuure, ajaloolist järjepidevust ning traditsioone. Konservatiivse ideoloogia lähtepunktiks võib pidada seisukohta, et inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu, aga igasugused järsud muutused ja revolutsioonid rikuvad arengu järjepidevust ning viivad selle umbteele.Inimühiskonna kultuur on sajanditepikkuse sihipärase arengu tulemus ja seda ei saa, ei või ohustada läbimõtlematute reformidega. Ühiskonna ja üksikisiku vabaduse kindlamaks garantiiks on seaduslikkuse ja korra säilitamine.Ei tohi uskuda poliitikuid, kes lubavad rahvale kohest rikkust ja heaolu need naiivsed kalduvused võivad kergesti ohtu seada ühiskondliku arengu suured saavutused - riigi, õiguse, rahvuse, perekonna ning religiooni. Konservatiivne ideoloogia ei tunnista individualismi, kuna see satub vastuollu ühiskonna kui terviku huvidega
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat) *Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu) *Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid, lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste
-19.saj oli seotud feodaalismi kokkuvarisemisega ning kapitalistliku ühiskonnasüsteemi tekkimisega Euroopas Varase liberalismi riigikorralduslikuks eesmärgiks sai kuninga "püha õiguse" asendamine konstitutsiooniline esindusvalitsuse põhimõtetega Liberalismi põhielemendid: individualism, vabadus, sotsiaalne õiglus - kõigil on võrdsed võimalused, aga ei ole võrdsed tulemused, ühiskondlik leping Klassikaline liberalism pooldab negatiivse vabaduse teooriat, mille järgi on inimene vaba sedavõrd, kuivõrd teised ei sega tema asjadesse vahele Sotsiaalliberalism: põhineb kapitalismi arengul 20.saj - ühiskonnas vajalik ka sotsiaalne vastutus, negatiivset vabadust tuleb Thomas Hill Greeni arvates arendada positiivse vabaduse käsitlusena - inimestele luuakse võimalus ennast arendada ning oma võimeid realiseerida
strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine · mobiliseerimine · mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid sotsiaalseid muudatusi ja võrdsust, parempoolsed äärmist sotsiaalset ebavõrdsust ja ei mingeid muudatusi.
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassikalise poliitökonoomi
on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju. Näiteks, õppejõud paneb tudengeid eksameid sooritama. · Legitiimne võim selline mida alluvad peavad kehtivaks. · Domineerimise tüübid Max Weber. ,mille alusel, miks domineerimist legitiimseks peetakse o Legaalne domineerimine=töötajad pluss ülemus pluss seadus o Traditsionaalne=teenrid pluss härra pluss traditsioon o Karismaatiline = jüngrid pluss juht pluss juhi karisma · Laiem võimu käsitlus - Michel Foucault arvates on võim palju üldisem kui oma tahte läbisurumine. Foucault järgi on igasugused inimsuhted seotud võimuga. Võimu objektiks olek on kas 1) kellegi käsule allumine 2) kellegi käsule vastuvaidlemine 3) kellegi käsu andmine · Tõde ja võim - Michel Foucault arvates on tõde võimu abivahend. Kui me midagi kirjeldame, ütleme kuidas asi on, siis me ka kontrollime seda. Näiteks: millegi
suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne
Direktooriumi esimeseks presidendiks validi Barras. Riigi juhtimiseks määrati ametisse seitse ministrit, kuid nad ei moodustanud valitsust ning neil ei olnud valitsemises kuigi suurt kaalu, seda enam, et puudus ka peaminister. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni. Lõpp Prantsuse revolutsioon lõppes Napoleoni võimuletulekuga ning sellega, et ta saatis laiali direktooriumi aastal 1799. Pilet 5 *Araablased. Islam Elukoht, tegevusalad, islami kujunemine ja põhiseisukohad; araabia kultuur(haridus, ehituskunst, teadus, kirjandus) Araablased elavad Araabia poolsaarel. Tungisid sisse ka naaber aladele: Süüriasse, Palestiinasse ja Mesopotaamiasse. Araablased tegelesid peamiselt rändkarja kasvatamisega. Jeemenis võimaldas ka põldu harida, seal kujunes juba 1000a eKr välja niisutuskanalite süsteem. Jeemenite riikide jõukus seisneski
ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad. Antonio Gramsci hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine) Võimustruktuuri uuringud Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s)
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
oluline koht n-ö õpitud käitumisel laiemalt: ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel on oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Dramaturgilise mudeli ja erinevate antropoloogiast tulevate impulsside kõrval on performatiivse pöörde teiseks oluliseks selgrooks kujunenud briti filosoofi ja keeleteadlase John Langshaw Austini käsitlus performatiivsetest lausungitest (performative utterances). Siiski ei pea Austin performatiivsuse all silmas mitte etendust või etendamist, vaid pelgalt millegi teostamist. Teises peatükis tegeleb autor mitmetähendusliku performatiivsusega. Kaljundi toob esmalt välja sotsioloogia, mis püüab etenduste analüüsis teksti ja struktuuri kõrval pöörata rohkem tähelepanu praktikatele ning astuda dialoogi kultuuriteooriaga. Mõistet „sotsiaalne
idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta. Osutab, et kui rahvus on konstrueeritud, siis võib samamoodi ka dekonstrueerida ja ära kaotada. Rahvus on konstrueeritud horisontaalne seltsimehelikkus. Selle aluseks sai olla tugev ideoloogia, rahvuslik propaganda. Eric Hobsbawm(?) rõhutas, et rahvuse äol on tegemist eliidi, kodaniku ideoloogiaga, et masse enda kontrolli alla saada. Marksistlik küüniline käsitlus. Tõde on see, et rahvuslik ärkamine ja liikumine oli 19.sajandil tihedalt seotud rahvusliku propagandaga, mis väga suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti. Sellega läksid kaasa ka kultuurieliit. 19.saj võtavad ka kultuuritegelased missiooniks hakata looma rahvuse häält ja identiteeti: kui varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust.
Tootmist Qs-ni vähendanud firmale makstakse subsiidiumi mahus (Ps-Pa)*(Qs-Qa). Võrreldes seda Pigou maksuskeemiga, võime öelda, et subsiidiumi rakendamisel jaotatakse ümber väiksem osa tulust kui maksu puhul. Maksu- või subsiidiumiskeemi vahel valides on teiseks oluliseks momendiks see, et maksuskeem loob vahendeid, mille arvel parandada keskkonnaseisundit, subsiidiumi korral aga tuleb firmadele maksta teiste maksude arvelt kogutud vahenditest. **19.Coase sotsiaalse kulu käsitlus. Coase tähelepanuväärne artikkel käsitles sotsiaalseid kulusid. Selles valdkonnas kehtis inglise majandusteadlase Pigou klassikaline seisukoht, mille kohaselt hinnakujunduses tuleb arvestada lisaks majanduslike kuludega ka nn. välismõjudega, mida turg otseselt arvesse ei võta. Pigou seisukoht oli, et negatiivsete välismõjude esinemise korral (kui ühe majandusagendi tegevus vähendab teise tulukust, kuid turul see ei kajastu) tuleb kasutada sotsiaalse kulu kriteeriumi ning riik
PRM oli esimene riik, kus laicite printsiip läbi viidi. (va USA). See lahutamine tähendab, et riik ei maksa kirikule enam otseselt palka. Religiooni ilmalikkustamisega usuvabaduse nõudmine. SB anti kõikidele katoliiklastele ja juutidele võrdsed õigused anglikaani usulistega. Ateistid lubati parlamenti 1886. samas kuningatroonile mitteanglikaani ei lubanud. Euroopas usuvabadus käis kaasas liberaalsete nõudmistega. Vatikan tunnistas muid religioone 1960. 23/4 KONSERVATISM JA LIBERALISM mõtlemine 19. sajandil Edmund Burke konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on kyll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks
annaabi.ee 
