Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kartuli kui põllukultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas-kartulitega-iluhooldust-teha?

Kartul
Ander  Asur
Tanel  Säde
Sisukord
• Ajalugu ja levik
•  Sordid  
•  Kasvatamine
• Haigused ja kahjurputukad
• Kasutamine
•  Toiteväärtus  ja keemiline koostis
• Huvitavad faktid
Ajalugu ja levik
• Lõuna-Ameerika  Andide  kõrgmäesik
• 14 000 aastat
• 16. sajand leitud kultuuritaim
• Hispaanlased tõid euroopasse
• Eestis 18. sajandi keskpaik
Sordid
• Ants, Granola, Varajane kollane – Hea 
pudrukartul
• Toscana, Granola, Ando – Hea  keedukartul
• Anti, Birgit , Gala – Hea praekartul
• Campina, printsess  – Hea  salatikartul
• Secura, Red  lady , Romera – Hea ahjukartul
Kasvatamine
• Üle maailma
•  Parasvöötmes
• Valgusnõudlik
• Niiskuse suhtes  nõudlik
•  Soojus
Haigused ja kahjurputukad
• Eestis 1965. a
•  Bakter ; seen;  viirushaigused
Kasutamine
• Toit- ja loomasööt
• Tärklis; piiritus;  siirup ;
• Ilutooted, erinevad näomaskid
Toiteväärtus ja keemiline koostis
• Vesi
•  Kuivaine
• Ekstraktiivained
• Toorproteiin
•  Rasv
•  Toorkiud
•  Tuhk
Huvitavad faktid
• 2009. aastal 329,5 miljonit tonni 
• 18.3 miljonit hektarit
• Hi na, India, Venemaa
Kasutatud kirjandus
•  https://et.wikipedia.org/wiki/Kartul 
•  http://www.eestikartul.ee/sordid/ 
•  http://www.agrotrade.ee/index.php?id=10570
• http://
naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/neli-mood
ust-kuidas-kartulitega-iluhooldust-teha?id=656
44634

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Ajalugu ja levik
  • Sordid
  • Kasvatamine
  • Slide 6
  • Kasutamine
  • Toiteväärtus ja keemiline koostis
  • Huvitavad faktid
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Kartuli kui põllukultuur #1 Kartuli kui põllukultuur #2 Kartuli kui põllukultuur #3 Kartuli kui põllukultuur #4 Kartuli kui põllukultuur #5 Kartuli kui põllukultuur #6 Kartuli kui põllukultuur #7 Kartuli kui põllukultuur #8 Kartuli kui põllukultuur #9 Kartuli kui põllukultuur #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TANLE Õppematerjali autor
Räägib kartuli ajaloost jms

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kartul ja Pirn
20
docx

Kartul ja Pirn

SISSEJUHATUS Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude, pagaritoodete, veinide, siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel. Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli pirnid tähtsalt kohal, eriti diabeedikute toitmuses. Kartul1 on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv hariliku kartuli mugul. Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus

Bioloogia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun