BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei
Ta kavandas need hooned. 6)Millist hoonet Pariisis kasutakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana? Milline rajatis püstitati napoleon I sõjaliste võitude auks ? Pariisi Pantheon . Tähe võidukaar 7)Peterburile annavad ilme klassit ehitised. Loetle neist kõige silmapaistvamad- kõrgklassits. aegsed. Ehk tead, milline neist paistab kaugele piki kiirtena kavandatud tänavaid ? Börsihoone. Admiralteedihoone ja Kaasani Peakirik. ROMANTISM INGLISMAAL, HISPAANIAS ja SAKSAMAAL 30. 1)Millises kunstiliigis esines kõige enam romantilisi jooni.? Miks? Inglise kujutav kunst. 2) Mida ühendas oma teostes inglane WILLIAM BLAKE? Mis aitaks paremini mõista ta pilte? Ühendas Piibli ja antiikaja tegelasi. Tekst pildi kohta- see aitas mõista pilti. Ta käsitles kirjutatud teksti, kirjatähti. 3) Kes oli tähtsaim romantik inglise maalikunstis? Millised olid ta lemmik motiivid? WILLIAM TURNER. Ta oli üks aegade suurimaid meremaalijaid.
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Tööleht õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 30 juurde I Täida lüngad! 1) Romantism väljendub eeskätt sellistes kunstiliikides nagu maalikunstis ja graafikas. 2) Inglane William Blake mõtles välja isikliku põneva isikliku mütoloogia.. 3) Lisaks kunstile tegeles Blake ka kirjandusliku. ja kujutava kunsti loominguga. 4) William Turner on kõigi aegade suurimaid mere maalijaid. 5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas Napoleoni vägede sissetungi Hispaaniasse. 7) Sõjasündmusi kajastas tema graafiline sari "Sõjakoledused". 8) Suurim Saksa romantik Caspar David Friedrich armastas kujutada selliseid motiive nagu avaraid maastikupanoraame, rannavaateid laevadega ja kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli sel...
valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid
Pulmatradi tsioonid erinevates riikides Grete Käen Merlyn Sagaja Eestis Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtud Pulmasõit ja pulmapidu Pulmareis Pulmarõivad Hispaanias Peigmees kingib pruudile 13 münti Must pulmakleit Valge kleit Lillekimp sisaldab oranzi värvi lilli Pidustused algavad vara õhtul ja lõppevad hommikul Inglismaal Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja t...
Milline oli Euroopa majanduslik ja poliitiline olukord 17. sajandi lõpul? 17.sajandil saavutas absolutism Euroopas oma hiilgeaja. Seoses sellega oli sõda sel sajandil peaaegu püsiv nähtus. Aastatel 1600 kuni 1720 oli Euroopas kõigest viis rahuaastat. Laastavate sõdade ning absolutistlike valitsejate pillava eluviisi tõttu oli ka majanduslik olukord väga raske (eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle, ja suurem osa toodangust tarbiti ära koha peal. Louis XIV, kelle ajal absolutism Prantsusmaal haripunkti jõudis, hakkas reaalselt valitsema aastal 1661. Poliitika kujundamisel kasutas ta väga väheste nõuandjate abi. Ta määras provintsides ametisse kuninga esindajad ehk intendandid, kes jälgisid poliitika elluviimist. Kuigi Louis XIV kasutas enda võimu rakendamiseks jõudu suhteli...
poosis. ,,Alasti maja" ja ,,Riietatud maja".Tööd paistavad silma särava teostuse poolest.Maalidel kasutas modellina Alba hertsoginnat, kes oli Goya armuke. Vanaduspäevad veedab Goya üksinduses- surid naine ja lapsed, jäi vaid üks poeg.Goya oli kaotanud kuulmise. Ta elas eraklikult oma maamajas, kus maalis oma maja seintele töid, mis on fantastilised, veidrad ja sünged. Elu viimased viis aastat veetis Goya Prantsusmaal,kuhu põgenes Hispaanias suureneva reaktsiooni eest ja kus suri 16.aprillil 1828.a.
nagu oleks värvid visatud lõuendile. See tuleneb sellest, et ta kasutas maalimiseks värvinuga e spaatlit. Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. 6.2. Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid
Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide
I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures
Hispaania veinid SISSEJUHATUS Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal
Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt,
Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Parmigianino (1503-1540) "Pikakaelaline Madonna" Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood"
SAJAND Hagia Sophia kirik muudeti moseeks. Selle kõrvale ehitati 4 minaretti ja kuplikonstruktsiooni jäljendades ehitati samasse linna Suleimani mosee. Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. o Nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. o Keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool on väikesed kambrid õpilastele. Lossid ja võimsad linnused. Eriti kuulus on Alhambra loss o Asus Hispaanias, Granada lähedal o Kolm õue [sealhulgas ka nn. Lõvide õu] Põhja-India muhameedlike valitsejate mogulite lossid Lahore'is, Agras ja Delhis on ehitatud punasest liivakivist ja valgest marmorist. Tarbekunst o Peen tehniline töötlus o Eriline armastus ornamentika vastu o Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks.
Uurimus Ariel Color & Style universaalne pesupulber värvilistele riietele Esimeseks pesuvahendiks oli seep. Neid on tehtud ammustest aegadest ning erinevate meetoditega. Enamasti keetes rasvade ja tuhaga. Arheoloogide sõnul on seepe tehtud juba 2800 eKr, aga võimalik, et ka isegi varem. 15. sajandil hakati Hispaanias tegema oliiviõli baasil seepe. Esimene kunstlik seep tehti Esimese maailmasõja ajal. Esimese täissünteetilise seebivaba pesupulbri töötas välja 1929. aastal saksa keemik dr H. G. Bertsch. 1933a. tulidki turule Saksamaal sünteetiline pulber Fewa ja USA-s Procter& Gamble poolt loodud Dreft. Paraku tulid mõlemad toime vaid kergelt määrdunud pesuga. Alles 1943. aastal välja töötatud sünteetiline pesupulber Tide suutis rahuldavalt puhtaks pesta ka tugevasti määrdunud pesu. 1946
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
Dominicus, dominiiklaste ordu rajaja Referaat Kõik saab kusagilt alguse... Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli
20000 14674 15000 11139 10000 8561 5758 6303 5284 4887 5000 2909 473 0 Toodang Import Raiutud puidu kasutus Hispaanias 16000 14427 14000 12000 10000 8000 6605 6000 3853 3997 4000 3142 2600 2860 2878 2446 2000 1333 981 18 0
Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas. Vegetatsiooniperiood, algab siis, kui sooja on +5 kraadi. Kuna aasta ringselt on Hispaanias küllaltki soe, oleks taimedel võimalik kasvada aastaringselt. Paraku on aga just Lõuna- Hispaanias kliima liiga kuiv, seega toimub seal vegetatsioon pigem talvel. Vaatamata sellele, saadakse Hispaanias aastas keskmiselt 2-3 saaki. D Mullastikus on ülekaalus pruunmullad ning taimekattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Osaliselt esineb ka pool kõrbesid. Muldade viljakus on levinud seal pool, kus sajab rohkem. Kuivemates piirkondades, kasutatakse niisutussüsteeme, mis moodustab
Kõige vähem sajab juulis(20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris(90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhtliselt ühtlaselt(40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab hipaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa, on ka poolkõrbesid. Mullad on suhteliselt viljakad, välajaarvatud sellistes piirkondades, kus on suviti väga soe ja sajab vähe. Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks, Hispaanias kulutatakse selleks ca 66%. Hispaanias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna seal on ka kiltmaid ja mäestikke. Hispaanial on suhtelisel piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st, põllumajandusega on hõivatud 5.7% tööealisest elanikkonnast
Hispaania meenutab tagurpidi L tähte, mis on end paksuks söönud või number 7, mis on end samuti paksuks söönud. Samuti meenutab T tähte . Kordinaadid: Madridi geograafilised kordinaadid on 40° 23 N, 3° 43 W Hispaania geograafilised kordinaadid on 35°-45° N, 0°-9° W Pealinna kaugus Tallinnast ja kellaaja erinevus: Ajavahe on 1h.Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaarv kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus.Rahvaarv kasvab aeglaselt. Kui laste juurdekasv väheneb võib riiki ohustada negatiivne iive. Sellest tulevneb ka rahvavananemine. Rahvastiku paiknemise iseloomustus: Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/km2. Läänenaabri Portugali keskmine tihedus on 115 in/km 2 , Prantsusmaa
http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html 4. Arengutase Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Imikusuremus 4,26 Keskmine eluiga (N/M) 83,45/76,6 Lapsi naise kohta 1,3 Kirjaoskus 97,9% Telefone 100 el kohta 106 Hõive põllumajanduses 5,3% Hispaania Kuningriik kuulub inforiikide hulka. 3 5. Rahvastik 1. Hispaanias elab 44,7 miljonit inimest (2006. a.) Neist on umbes 22,6 miljonit naised ning 22,1 miljonit mehed. Rahvaaru järgi on Hispaania maailmas 32. kohal. Seega on Hispaania keskmise rahvaaruvuga riik. 2. Hispaania rahvaarvu muutus *Graafikul antud rahvaarv on ilma Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnade elaniketa. Rahvaarvu kasuvutempo ajavahemikus 1910-2025: 1910-1920 - 6,91% 1920-1930 - 10,61%
lahutust, välja arvatud need, mis on seotud abiellumisega, kehtivad üldjuhul ja vahetult kogu Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel
HISPAANIA KLIIMA Geograafia Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS
Hispaania Rahvastik 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust.
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks- hotellid, restoranid-baarid, ajaveetmiskohad, sportimisvõimalused ning palju lõbustus- ja huviparke
43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2. (PH, 2000) Kaardi põhjal võib öelda, et Rahvastiku paiknemine Hispaanias on suhteliselt ,,killustunud". Enamus rahvast on koondunud linnadesse, kuna seal on ilmselt paremad võimalused elamiseks ning õppimiseks. Palju rahvast elab ka ranniku-äärsetel aladel, sest seal asub Atlandi ookean ning Vahemeri, mistõttu on ka sadama ühendus hea. Turistid 1. Rahvastiku tiheduse kaart külastavad ohtralt Vahemere-äärseid alasid
Portugali sündimuse näitaja on 9,76 /1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 10,86/ 1000 elaniku kohta. Monaco sündimuse näitaja on 6,85 / 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,52/1000 elaniku kohta. Andorra sündimuse näitaja on 9,26/1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 6,52/1000 elaniku kohta. Maailma sündimuse näitaja on 19,14/ 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 7,99/1000 elaniku kohta.) Võrreldes Prantsusmaaga on Hispaanias sündimus madalam, kuid Prantsusmaal on suremus natuke kõrgem kui Hispaanias.Võib öelda, et Prantsusmaaga on sündimuse ja suremuse näitajad peaaegu samasugused. Portugali, Monaco ja Andorra sündimus on madalam kui Hispaanias. Andorra suremus on palju madalam kui Hispaania suremus. Portugal, Monaco ja Andorra on väiksemad riigid kui Hispaania. Inimesi on vähem ja sellepärast on sündimuse näitajad madalamad
Hispaania kordinaadid on 3443 N ja 9W-3E. Hispaania pikkus lõunast põhja on umbes 870km ja idast läände umbes 1050km. Hispaania kuju on nagu ilma esi jalgadeta konn. Harkis jalad on prantsusmaa pool ja nina Aafrika pool. Hispaanias elab umbes 46,5 miljonit inimest Eestis see eest umbes 1,3 miljonit, seega elab hispaanias üle 30X rohkem inimesi. Hispaania pindala on 504 782 km2 eesti pindala on aga 45 227 km2, seega on hispaania eestist ligi 11X suurem. Hispaanias elab ühel ruutkilomeetril umbes 92 inimest Eestis aga 30 inimest. Hispaania paikneb Pürenee poolsaarel, kus see on umbes 70% ümbritsetud veega. Hispaaniat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vahemeri. Hispaania on enamjaolt mägine, seal asub palju mäestikke näiteks Pürenee mäestik, Kesk-Kordiljeerid ja Beltica mäed. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise
vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil.
Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega.
000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 120 000 (2011) Rahvastiku tihedus 92,6 in/km2 Kuningas Juan Carlos I Peaminister Mariano Rajoy Rahaühik euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg
Hispaania Hispaania kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.Samal poolsaarel asub ka läänenaaber Portugal. Hispaania pealinnaks on Madrid alates 7. maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas.
Kahe erineva riigi põllumajanduse võrdlemine Hispaania põllumajandus: Looduslikud tingimused: Lähistroopiline kliimavöönd, keskmine õhutemperatuur jaanuaris on +8...+12 kraadi, augustis +18...+26kraadi. Keskmine sademete hulk on 350-500mm aastas. Hispaanias domineerivad pruunmullad, need on suhteliselt viljakad, va arvatud need piirkonnad, mis on sisemaal. Kultuurid, mida selles riigis kasvatatakse: Puuviljadest kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunu, banaane ja viinamarju. Köögiviljadest kasvatatakse sibulaid, kartuleid, tomateid, kapsaid jne) Põllumajandusega seotud probleemid: Erosioonid terrasspõldudel ning muldade viljakus kuivades piirkondades on halb. Liibüa põllumajandus:
Traditsioonid Jõulud on Hispaanias väga pühalikud. Ametlikult algavad jõulud Hispaanias 8. detsembril. Seda päeva tähistatakse igal aastal suure gooti katedraali ees, mis asub Sevillas. Tseremooniat kutsutakse los Seises mis tähendab tõlkes kuue inimese tantsu mida tantsitakse Neitsi Maarja auks.
Oma raamatus ,,Ja päike tõuseb’’ toimuski sündmustik Esimese maailmasõja järgses maailmas, kus inimesed olid just läbi elanud sõja ning ka ise seal osalenud ja see oli mõjutanud nende vaimset tervist kui ka füüsilist. Ma arvan, et sõjalist või sõjajärgset olukorda kajastub ka mõnes tema teises raamatus. Selles raamatus peegeldub ka tema alkoholismi, sest väga palju on juttu alkoholist ja pidutsemisest. Samuti oli kodusõda ka Hispaanias, mida Hemingway külastas. Hispaania tundus talle meeldivat või oli talle midagi väga tuttavat, sest ka raamatu sündmustik on Hispaanias. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da (16.12. 2014) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da (16.12. 2014) ,,Ja kui päike tõuseb’’ Hemingway on oma romaanis kindlasti välja toonud erinevaid rahvuseid, kultuure ja riike. Ta ise oli ameeriklane ja ka raamatu peategelased olid ameeriklased
Pole teada kui kaua ta täpselt Roomas oli, aga umbes 1575-1576. aastatel läks ta Veneetsiasse tagasi. Mitte nagu teised kuntsnikud kes Veneetsiasse olid läinud jäi El Greco on maailimis stiiline kindlalt truuks. Ta maalis ekspressiivses maneristlikus (väljendusrikkalt, jõuliselt) stiilis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Tesoste ülesehitus oli dünaamiline ja mitmeplaaniline. Viimaks ometi Hispaanias. 1577. aastal emigreerus ta esialgu Madridi ning seejärel Toledosse. Seal maalis ta kõik oma täiskasvanuna maalitud maalid. Toledo oli nagu religiooni pealinn Hispaanias, seda oma kireva mineviku pärast. Hispaanias olles läks tal hästi, muidugi oli ka kriitikuid kuid ta võitis paljude südamed. Tema maalides avaldub see pärand mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod on kõhnad ja piinatud
1808 a. sai kuningaks Napoleoni vend Joseph Bonaparte 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses 1848 a. valmis esimene raudtee riigis 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko 1931- 1939 a. toimus järjekordne kodanik revolutsioon Hispaanias 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis 1936 a. 17- 18. juulis puhkes riigis fasistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas riigis fasistliku diktatuuri. 1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse 1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I 1981 a. liitus Hispaania NATO- ga
Frantsiisimine on rahvusvaheliste frantsiisiandjate välismaale laienemise kasvumudel, mis hõlmab minimaalset finantsriski ja kiiret turule mineku strateegiat. Hispaania konkreetsel juhul on Euroopa Liidu kogukonnaprojektiga liitumine avaldanud mõju kasvavale Hispaania välisele äritegevusele. Hispaania ettevõtete arv rahvusvahelistel kaupade ja teenuste turgudel on järk-järgult kasvanud. Kaubandusnimede massiline esinemine enamikus tegevusvaldkondades tähendab, et Hispaanias on praegu kõrge konkurentsivõime frantsiisivõimaluste osas. Ladina-Ameerika riigid on olnud Hispaania frantsiisiettevõtete rahvusvahelistumise oluline osa. Selle töö konkreetsed eesmärgid on seega ühelt poolt pakkuda üldist ülevaadet Hispaania frantsiisiandjate praegusest olukorrast Ladina- Ameerika riikides ja teiselt analüüsida, millised on Hispaania frantsiisiandjate sotsiaalmajanduslikud või välised tegurid sellel turul. Frantsiisisüsteem algas Hispaanias 50
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali kult tõepäraselt kujutada Ø Barokk püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri orgaaniliseks tervikuks Ø Barokk-kunst on pidulik, uhke ja toretsev Ø Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osaliselt Prantsusmaal Click to edit Master text styles Second level Itaalia barokk maalikunst Third level 17. saj. Fourth level Fifth level Ø Maalikunst on 17.saj
Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm). Vaatamisväärsused · Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. · La Boqueria, Camp Nou staadion ja muuseum, Barcelona katedraal, Barcelona nüüdiskunsti muuseum (MACBA), Picasso muuseum, Güelli park. Miks mulle meeldib Hispaania? · Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia Kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna, Madridi kuningalossi ja parki. · Hispaania lõunarannikul sajab aastas vaid mõni päev
.......................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). 2. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia)
Sellega sai Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni
*kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone *samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medici'st, 1622, õlimaalitehnika *asub Del Prado muuseumis Madriidis Hispaanias *maalil on kujutatud tumedais rõivais prousa Medici't *mulle meeldib, sest taust on mõnusalt kollakas-pruunides toonides ning millegagi pole üle pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
