Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
Riigi ülevaade Riik mille saime oli Portugal. Me eksisime natukene Portugali kujus, meie arvasime, et riik on ümaram. Riigi üldiseloomustus: Portugal asub edela-Euroopas. Euraasia mandril. Riigi kordinaadid on 38° 46′ 0″ N, 9°11’W. Portugalis ei esine polaarööd ega polaarpäeva, sest riik ei asu poolustel. Portugalil on merepiir Atlandi Ookeaniga. Naaberriik on Hispaania. Riigi pindala on 92 212 km². Portugalis elab 10,4 miljonit inimest. Pealinn on Lissabon. Lissaboni kordinaadid on: 38N 9W. Pealinnas elab 552700 inimest. Riigikeel on portugali keel, väga vähe räägivad ka inglise keelt. Rahaühik on Euro ja pealinna ajvahe Eestiga on kaks tundi, Eesti on kaks tundi ees. RIIGI ARENGUTASE Sisemajanduse kogutoodangu suurus on 243,3 miljardit. Suurus elaniku kohta on 22900 USA dollarit. Eesti sisemajanduse kogutoodang on 12,4 miljardit ja elaniku kohta on 19100 miljonit eurot.Portugali
külmad ja suved ei ole liiga palavad ega kuivad. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood on aprillist septembrini. Riigi põhjaosa on pigem jahedam ja vihmasem, lõunaosa on seevastu soojem ja natuke kuivem.Portugali riigi mandriosa on keskelt poolitatud Tejo jõe poolt, kus põhjapoole jäävad olad on rohkem mägised ja lõunapoole jäävad alad rohkem tasasemad. Kõrgeimad mäed jäävad. Portugali rannajoon on 943 meetrit pikk. Põllumajandus oli vanasti Portugalis väga tähtis, kuna seal on head tingimuse karja kasvatamiseks ja põllu harimiseks. Nagu paljudes arenenud riigites on ka Portugalis põllumajandusega tegelevate inimeste arv väga väike ainult 11,7 % ja põllumajandus moodustab riigi tulust ainult 2,7 %. Ülejäänud elanikke töötavad töötlevas tööstuses või teenindussektoris. Kõige olulisemad tegevusalad on veini-, õli- ning piimatööstus. Veel tegeldakse karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning
Riietumine Nii palju kui võimalik kannavad portugallased lipsu ja pintsakut Lauakombed Restoranis tuleb nuga hoida paremas ja kahvlit vasakus käes käsi sülle asetada ei ole soovitatav Jootraha Kui soovite restoranis kelneri tähelepanu äratada, siis tasub lihtsalt käsi tõsta portugalis jootraha kommet ei ole, kuid iga ettekandja tunneb üleliigse rahatähe üle heameelt. Kui juba anda, olgu raha paberist. Sentide jätmine mõjub solvavalt Kodud Kodud on portugalis ilusad Seal peetakse puhtusest väga lugu Jalanõudega tubades ringi ei käida
Portugali põllumajandus Asend Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast Hispaaniaga. Mujalt piirneb Portugal Atlandi ookeniga. Haritavat maad on Portugalis 11.88% kogu riigi pindalast (92,090 km² ) ja 7.71% Kogu riigi maast saab liigendada püsikultuuride kasvatamiseks mõeldud maa alla e. istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega. Agrokliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti
.....................................................................19 3 ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja 9º W 7º W laiuskraadide vahemikus. Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel. Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik.
osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Selgitada rahvusvaheliste firmade olemasolu. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustada rahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust ja metsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud, skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel.
asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline. Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis 50,3 miljardi kWh-ni. 2012 aasta järgi kogu SKT on 244 960 miljardit USA dollarit. SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit. Populatsioon alla vaesusepiiri oli 18% 2006. aastal. Töötute protsent 2011. a oli 12,7%. Ainult 4,8% rahvastikust on kirjaoskamatud. Imikusuremus 2012 aasta järgi on keskmiselt 4,6 surma iga 1000 sünnikohta. Keskmine oodatav eluiga on 78,7 aastat. SKT-st 11,3% läheb haigekassa kuludeks (17 kohal maailma riikidest). 4.Majandusorganisatsioonid
Mandri lääneosa on madal, alla 200 m. Kõiges selles mängivad suurt osa pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused. [12][10][7] Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 meetrit kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo, mille kõrguseks 1862 meetrit üle merepinna. Mandri-Euroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis Roca neem.' 4.1. Floora 4 Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Inimtegevus, kliima ja geograafiline mitmekesisus on vorminud Portugali floora. Portugali taimestik on mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest
Niisiis suundusin rahvusraamatukokku ja leidsin kartograafiasaalist suurel hulgal erinevaid reisijuhte ja muid Portugali tutvustavaid materjale. Kokkuvõtteks saigi rahvusraamatukogu minu põhiliseks allikaks selle referaadi kirjutamisel. Kodus olevast ,,Suurest maailma atlasest" sain veel lisaks infot looduse ja kliima kohta. Nagu öeldud, ei teanud ma Portugalist kuigi palju. Peale seose jalgpalliga teadsin veel riigi asukohta Atlandi ookeani ääres. Asjaolu, et Portugalis võib eristada kaht täiesti erineva kliimaga poolt, üllatas mind väga, kuid tekitas samas asja vastu suuremat huvi. Kõige põnevam oli kirjutada kultuurist. Alguses arvasin, et tegu on temperamentse kuid kinnise rahvaga. Olles aga lugenud Portugali kommete ja tavade kohta ning mõistnud nende ühiskonna ja kultuuri võlusid, mõistsin ma, et kuigi nende kombeid on lihtne valesti mõista, siis on kindlasti anda oma hinnang selle algse arvamuse järgi. Head lugemist.
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
(töötus, hõive % Horvaatia rahvasikust. Töötuse moodustab üle poole erinevates määr ületab 16%, mis on riigile Portugali elanikest ehk sektorites) juba kahjustava mõjuga. enam kui 5,6 miljon töötajat. 2013.aasta Tööhõive jaotus sektorites: juulikuu seisuga oli tööpuudus Portugalis 16%; Primaarne sektor - 4.7% eriti murettekitav on noorte Sekundaarne sektor - 33.1% tööpuudus ligi 30 %. Tertsiaalne sektor - 62.2% Tööhõive jaotus sektorites: Primaarne - 59,8% Sekundaarne - 28,5%
1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. · Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Asukoht · Asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Asukoht kaardil Kliima Portugal asub lähis- troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima Suvi Palav ja kuiv Talv Soe ja niiske Majandus · Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. · Turism mängib ka majanduses olulist rolli. · Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i · Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) · Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). · Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Kommunikatsioon ,transport , Energia
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa
Portugali riigipiir jookseb neljas kohas mööda jõge (Minho, Douro, Tejo ja Guadiana). Portugali jõed saavad enamjaolt alguse mägedest. Mitmel pool on tekkinud suured veehoidlad. Jõed toituvad põhiliselt sademetest. Portugal on väga tihedalt seotud mereveondusega. Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Energeetika 7 Portugali elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 2000-5000 kWh. Portugalis kasutatakse vee-energiat, tuuleenergiat, päikeseenergiat ja toodetakse ka energiat kivisöest. Portugal tahab suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kivisüsi 55% Vee-energia 40% Tuuleenergia 5% . Rahvastik 8 Portugali rahvaarv on 9 625 516, mis teeb 104 inimest ühe km ² kohta. Portugalis on enam kui seitse korda rohkem inimesi, kui Eestis. Ühe ruutkilomeetri kohta on Portugalis 4, 5 korda rohkem inimesi.
alasse. Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem. Kõrgeim punkt on Pico saarel, mis on üks Assoori saartest, asuv Pico mägi ( Ponta do Pico portugali keeles). See vana vulkaan on 2 350 m. Mandrialal asuv kõrgeim punkt on Serra da Estrela ja see on 1 993 m. Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab 320 km ülejäänud osa aga Hispaanias. Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis
fondide raha - erinevate projektide abil on vanad kalasadamad muudetud modernseteks külmutustsehhidega varustatud tootmisstruktuurideks. Tööstusharud Mäetööstus Töötlev tööstus Tekstiili- ja rõivatööstus Jalatsitööstus Veinitööstus Metsatööstus Autotööstus Mäetööstus Kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Autotööstus Lisaks Reanault'le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. aastal suleti Opeli tehas). Taristud Maanteevõrgustik Raudteevõrk Lennujaamad Mereteed ja sadamad Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda
Lepinguliste klientide osakaal on kõige suurem aga Soomes (81%) ja Taanis (80%). Internetile ligipääs mobiiliga 41% Eesti mobiiliomanikest omab mobiiliga ligipääsu ka internetile, selle tulemusega kuulub Eesti antud näitaja poolest Euroopa esirinnas olevate riikide hulka (Euroopa keskmine on 35%). Kõige rohkem on mobiiltelefoniomanikel ligipääs internetile olemas Rootsis (63%), Inglismaal (58%) ja Sloveenias (57%) ning kõige vähemBulgaarias (13%) ja Portugalis (16%). Arvuti omamine Leibkondade hulk, kes omab arvutit, tõusnud Eestis 70%-ni, mis on sarnane Euroopa keskmise tasemega (68%). Kõige rohkem arvuteid omavaid leibkondi on Hollandis (93%), Rootsis (91%) ja Taanis (89%) ning kõige vähem Bulgaarias, kus arvutit omab alla poole leibkondadest (46%). Internetiühenduse omamine Internetiühendust omavaid leibkondi on Eestis 67%, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra kõrgem tase. Internetiühendust omavate
Suremus: 10,74 surnud/ 1000 elanikkonnast (Juuli 2010) Portugal kuulub inforiiki. PORTUGALI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)- liige alates 1995 Euroopa Liit (EU)- liige alates 1986 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)- liige alates 1961 RAHVASTIK Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Rahvastiku tihedus: 115,4 elanikku/km2 (2009) Portugal on keskmine riik. Populatsioon Portugalis Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1960 8,851,240 4.0% 1890 5,049,729 20.5% 1970 8,648,369 -2.3% 1911 5,969,056 18,2% 1981 9,833,041 13.7% 1920 6,032,991 1,1% 1991 9,862,540 0.3% 1930 6,825,883 13.1% 2001 10,355,824 5.0% 1940 7,722,152 13.1% 2010 11,317,192 9.3% 1950 8,510,240 10.2% 0-14 aastat: 16,3% (meessoost 912,147 / naissoost 834,941)
Portugali Keel Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 250 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel. Kõige rohkem räägitakse seda keelt Brasiilias(74%), Mosambiigis (10%), Angolas(7%) ja Portugalis (4%) kõigi keele rääkijate hulgast. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast ja on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugal, Brasiilia ja Prantsusmaa, on riigid, kus räägitakse seda keelt kõige rohkem. Portugali keel on riigikeeleks ka seitsmes riigis, milleks on: Angola, Brasiilia, Guinea Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneemesaared ja Sao Tome ja Principe. Nendes riikides on see keel riigikeeleks,
novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 21°C – 22°C, juunist septembrini 25°C – 28°C. • Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 8°C – 11°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. • Ööpäevane keskmine temperatuur on detsembrist märtsini 12°C – 14°C, aprillis ja novembris 15°C, mais ja oktoobris 17°C – 18°C, juunist septembrini 20°C – 23°C TRANTSPORT • Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturajad on asfalteeritud • Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5. • Portugali rahvuslik lennufirma on TAP Portugal (Kõige suurem). • Portugali raudteevõrk on 2 786 km pikk. • Portugali teedevõrk on 82 900 km pikk. RESISIMINE • Eesti kodanikule on Portugali reisimine viisavaba. • Kui Eesti kodanik soovib Portugali elama, tööle või
· Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001. astuti Prantsusmaal ja Portugalis üles Arvo Pärdi gregoriaani kavaga ,,Annum per annum". · Käesoleva aasta septembris astuti publiku ette kavaga, mille eesmärgiks oli ühendada ida- ja läänekirik. · 2009. oktoobris tegi Klassikaraadio otseülekande nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. · Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Soomes, Norras, Tsehhis, Austrias, Belgias, Prantsusmaal,
meremeestele heaks kasvulavaks. See on ka oluline kaubandusele. Hinnas on ka turism, mis toob palju raha sisse. Paljud välismaalased eelisatavad puhkamiseks just Portugali tänu tema soodsale kliimale jms. Assooridel, mis asuvad riigi põhjaosast 1200 km kaugusel Atlandi ookeanis, esineb palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Inimesi elab seal ikkagi palju ning suvitama sõidab ka väga palju inimesi. KLIIMA Portugalis on Vahemere kliima, Csa lõunas ja Csb põhjas, vastavalt Köppeni kliima klassifikatsioonile. Portugal on üks soojemaid euroopa riike. Keskmine maismaa temperatuur vareieerub 13°C mägises põhjas kuni üle 18 °C lõunas. Suvel võivad temperatuurid ületada 50°C. Kuumusrekord 50,5 °C sündis Riodadesis. Lõunas on kliima kuivem ja soojem kui põhjas. Algarve, mis on Alentejost erladatud mägedega, omab kliimat, mis on sarnane Lõuna-Hispaania rannikualadele
Valitsusjuht: Peaminister José Sócrates Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Regioonide pealinnad: Aveiro, Beja, Braga, Bragança, Castelo Branco, Coimbra, Évora, Faro, Funchal, Guarda, Leiria, Ponta Delgada, Portalegre, Porto, Santarém, Setúbal, Viana do Castelo, Vila Real, Viseu Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures
Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku
Kuid viljadest tehakse ka moosi. Huvitavaid fakte maasikapuu kohta · Maasikapuud saab väga edukalt kasvatada ka toas. Ta on dekoratiivne, igihaljas toataim. · Seemnetega paljundamisel õitseb mitte varem, kui 12 kuud pärast külvi. Taime peab kastma mõõdukalt ja regulaarselt. Ta ei talu ülekastmist ega ka kuivale jäämist. Maasikapuu ei talu tõmbetuult ja õues olles tugevat tuult ja öökülmi. Kui taim on suvel õues, peab olema tuulekaitse. · Portugalis tehakse maasikapuu viljadest alkohoolset jooki, kuid Portugalis pole ainsatki maasikapuuistandust ja seetõttu ei toodeta seda suurtes kogustes. · Maasikapuud ei soovitata istutada sinna, kus kasvatatakse mesilasi, sest maasikapuu õied annavad meele kibeda maitse. Pildid Kasutatud kirjandus https://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=4648 https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_maasikapuu
ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-,põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustadarahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust jametsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud,skeemid ja tabelid. PORTUGALI ISELOOMUSTUS Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 jaelab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon, kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel.Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on
Suur roll on viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel. Portugal on üks suurimaid veini eksportijaid Euroopas ning seal toodetud veinid on tuntud üle maailma. Peamised ekspordiartiklid ongi põllumajandustoodang, toidukaubad, vein, naftatooted, keemiatooted, plastid ja kumm, nahktooted, puitmaterjal ja kork, puidumass ja paber, tekstiilid, riided, jalatsid, masinad ja masinaosad ning metallid. Peamised keskkonnaprobleemid Portugalis on pinnase erosioon, tööstuse ja sõidukite põhjustatud õhusaaste ning eriti rannaalasid mõjutav veesaaste.
Valisin referaadi teemaks Portugali, kuna tean, et sealt on pärit kuulsad jalgpallurid nagu Cristiano Ronaldo, kes oli 2006 aasta Inglismaa parim jalgpallur ning Luís Figo, kes oli 2000 Euroopa aasta jalgpallur. Tahan teile rääkida portugali rahvast, keelest, usust, haridusest jne. Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Lisaks kuulub Portugalile veel kaks saart: Assoorid ja Madeira. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas.
Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike, aasta keskmine temperatuur on 13°C põhjaosas ja 18 °C lõunas. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Talvel võib temperatuur langeda kuni -16 °C ja suvel tõusta kuni 46 °C. Mereäärsete alade kliima on mahedam. Põhjas sajab 1 500 mm/aastas, mägedes 2 300 mm/aastas ja lõunas kõigest 380 mm. Taimestik: Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest. Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt. Loodusvarad: Tsink, hõbe, kuld, uraan, vask, tina, volfram, marmor, savi, kips jne. Keskkona probleemid: Pinnase erosioon, tehastest ja sõidukitest põhjustatud õhusaastus ning veereostus, eriti ranniku aladel. Laamtektoonika:
. 2012 . Tänava kunst Portugali tänavad on täis imelist ,värvilist ja imetlusväärset kunsti. Seda leidub tänavate seintel,teede peal ja ka näiteks prügikastidel. Tehtud on värvilisi ,kirjuid, must valgeid ja muid värvi kombinatsioonidega pilte. Värvilised ja tähelepanu äratavad: Mahajäetud majad võivad ilu pakkuda: Kunstilised ja erilised : Seinadelt kive lõhkudes tuleb uus kunsti liik : Lõpetuseks Portugalis on veel palju kunsti aga neid ei saa ju loetlema ja vaatlema jääda.Seega tuleb ise kohale minna J sest oma silm on kuningas .
TUBAKAS Maria Redjolkina 10. klass Tubakas on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond. Selle levilaks on Põhja- ja Lõuna- Ameerika, Austraalia, Edela- Aafrika ja Vaikse ookeani saared. Tubaka perekond on saanud oma nime Nicotiana Jean Nicot' järgi, kes oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning saatis 1559. aastal Caterina de' Medicile raviotstarbelon saanud oma ladinakeelse nime tubakataime. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti.Tubakalehtede saamiseks kasvatatakse mitmeid tubaka perekonda kuuluvaid liike. Kõige levinum neist on vääristubakas ehk virgiinia tubakas (Nicotiana tabacum). Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja
Harilik Rosmariin Harilik rosmariin (Ladina keelse nimega Rosmarinus officinalis) on huulõieliste sugukonda rosmariini perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.Eestis kasvatatakse rosmariini peamiselt üheaastase taimena, sest tihti ei ela ta talve üle.Harilik rosmariin pärineb tõenäoliselt Vahemere maadest. Tänapäeval kasvatatakse taime Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal, Itaalias, Portugalis, Kreekas, Marokos, Tuneesias ja Suurbritannias. Harilik iisop Harilik iisop (Hyssopus officinalis) ehk üldkeeles iisop on huulõieliste sugukonna iisopi perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljaste poolpõõsaste liik.Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemere maades, lisaks laiadel aladel Aasias, Põhja-Aafrikas ning võõrliigina Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena.
Pekaanipähkel Merit Martin KK11-PE Kasvab Indias, Hiinas, Ameerikas, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g
Peruu(2 500). Rahvastiku hõivatus põllumajanduses on kõige suurem Eestis(5%) ja Venemaal(4,7%), neile järgneb Portugal(2,8%) , Kanada(2%) ning Peruu(0,7%). Tööstuses on kõige kõrgem protsent Venemaal(37,6%) ja Eestis(34%), Kanadas(28,4%), Portugalis(25%) ning Peruu(23,8%). Teistes sektoritest ülekaalukam on kõikides riikides teenindavsektor, mis jääb kõikidel riikidel 60%-75% vahele. Keskmine eluiga on kõige kõrgem Portugalis (78,21 aastat), Eestis (72,82 aastat) ja Peruus (70,74 aastat), neile järgneb Venemaa (66,03 aastat) ning kõige madalam keskmine eluiga on Kanadas (40,4 aastat). Kõige suurem imikusuremus on Peruus (28,62), järgneb Venemaa (10,56), Eesti (7,32 ), Kanada (5,04) ja kõige väiksem on see Portugalis (4.78). Sündimus on ülekaalus Peruus (19,38 ), järgneb Venemaa (11,1), Eesti (10,37 ), Portugal (10.29) ja Kanada (10,28 )
maailmameistrivõistlusteks 1. ETTEVALMISTUSPERIOOD 2. VÕISTLUSPERIOOD 3. ÜLEMINEKUPERIOOD I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) · Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Spetsiaalettevalmistusetapp · Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. · 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis II - VÕISTLUSPERIOOD Võistluseelne etapp · Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. Põhivõistlusetapp · Kestus 8 nädalat. Juuni august III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp · Kestus 4-5 nädalat. September I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) Ülesanded: · Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks
Mari-Liis Evart Pärnu Ülejõe Põhikool 2018 PORTUGAL KUNINGRIIK https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal esimene kuningas oli João VI aasatal 1767 1826 Portugali territooriumil on kokku 44 looduskaitseala Rahvamuusika tuntuim zanr on fado, melanhoolne linnamuusika, mis sai alguse Lissabonist. https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal https://et.wikipedia.org/wiki/Jo%C3%A3o_VI portugali suurim linn on lissabon, kus on 552 700 inimest. Euroopa pikim sild on Portugalis asuv Vasco da Gama sild -17,2 kilomeetrit pikk. UNGARI KUNINGRIIK https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari Ungari Püha kroon oli kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12. sajandist alates. ungari suurim linn on Budapest, kus on 1,734 miljoni elanikku. Aastal 1873 ühendati kaks linna Óbuda linnaga, nii et moodustus üks linn Budapest. https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari
murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Läänepoolseim on Roca neem Portugalis, Assoori saarestikul Florese saar, samuti Portugal on muidu. Idapoolseim asub Polaar-Uuralis. Lääne-ida u. 5200 km ja põhi-lõuna u. 3900 km
Tubakas Kasvutingimused Levilaks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika ja Vaikse ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist. Kuid arvatakse ka, et tubakas on tulnud Yucatan peninsula, Mexicost. 1559. aastal saadeti tubakataimi raviotstarbel Prantsusmaale ja Inglismaale ning sealt edasi üle maailma. Peamised kasvukohad Kasutus võimalused Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat...
Nakatumine Haavad Eelsoodumused Pehmed koed immuunpuudulikkus jäsemed diabeet kael alkoholism nägu narkomaania neel Ravi Kirurgia (amputatsioon) Ravimid ei aita, kuna haigus hävitab sidekudet Ravimata levib haigus edasi Hoiab veremürgistust, pärast ei saagi ravida Hoidumiseks pese käsi ja puhasta haavu Levik Haiglates Euroopa Liidus 22% Eestis 5-9% ~10 juhtumit aastas enamasti Orissaares Maltas, Portugalis, Kreekas, Hispaanias 40% Edgar Savisaar Tabas 24.03 Savisaart jalavigastuse kaudu Säärel <1 cm kriimustus Põletiku leviku võis põhjustada diabeet Lisaks oli tal kopsupõletik Kahjustunud mitmed organid, s.h. neerud Pildid Allikad http://www.ohtuleht.ee/670200/lihasoojabakter-voib- inimese-tappa-mone-tunniga http://tervis.postimees.ee/3132561/lihasoojabakter-ka hjustab-kogu-organismi http://tervis.postimees.ee/3132995/lihasoojabakter-kim butas-saarlasi http://uudised.err
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säi...
basaldiga, kuldse liivakivi, valge paekivi ja halli graniidiga). Neid tuntakse emperadodena. Viljahoidlad (Espigueirod) Viljahoidlad, mida võib enamasti läbi terve Minho kohata, eriti Lindosos ja Soajos (Peneda-Gerêsi Rahvuspargis asuvas Sierra do Soajos), on väikesed graniidist ehitised, mis on vaiadele ehitatud. Neid kasutatakse maisi kuivatamise kohana. Katusel olev rist sümboliseerib maisi pühalikkust. Tuuleveskid (Moinhod) Mitme aasta eest oli Portugalis umbes 2000 tuuleveskit, kuid enamik neist on nüüdseks hüljatud ja on varemetes. Neid võib veel näha Nazaré, Obidose ja Viana do Castelo ümbruses olevatel mäetippudel. Tänapäeval on levinuim Vahemere-tüüp, kus silindriline kivist või kokkupressitud savist torn toetab pöörlevat koonilist katust, millel on mast. Mastil on 4 kolmnurkset purje. Häbipostid (Pelourinhod) Traditsiooniline häbipost seisab väikeste linnade ja külade keskel, kus vanasti röövleid paljastati
Carl von Linne (17071778) Karl von Linne oli rootsi teadlane. Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Barokk · Euroopas 16001750 · Barocco tähendab portugali keeles korrapäratut pärli · Õukondade ja kuningate kunst · Olemuselt pidulik, uhke ja toretsev · Levinuim katoliiklikes maades Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal · Esimene kunstistiil, mis levis ka Euroopast kaugemale Rõivastus Louis XIV valitsemisajal muutus prantsuse õukonna mood. Mehed kandsd mundrikuube, vesti ja põlvpükse. Rõivastus oli suurejooneline, uhke ja ülekuhjatud. Mehelikust rõhutas vägev parukas. Naised kandsid kitsa pihiku ja järellohiseva sabaosaga kleiti. Soengud olid uhked ja kõrged, püsides üleval traadi ja paelte abil
Mõni suurim tarantli liik võib kaaluda üle 85g(suurim the goliath birdeater Venezueelast ja Brasiiliast väidetavalt kaalub 150g). Sündides on mehed pikemad ja naised kogukamad. Levik Suures osas tarantli liigid esinevad lõuna ja lääne Ameerika osades, Ameerika keskel ja läbinisti Lääne Ameerikas. Teised liigid esinevad Aafrikas, suures osas Aasias ja läbinisti Austraalias. Euroopas osad liigid esinevad Hispaanias, Portugalis, Türgis, Itaalias ja Küprosel. Paljunemine Suur ja pikk protsess on mehel omale sobiva aja ootamine ja sobiva paarilise leidmine. Naistarantel muneb 50 kuni 2000 muna, oleneb liigist ja kaitseb ta neid mune 6-8nädalat ise muutudes aja pikku järjest agressiivsemaks. Mürk Kuigi kõigil tarntlitel on mürk ja mõned hammustused põhjustavad tõsist ebameeldivust mis võivad kesta mitmeid
Haldusjaotus: 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest
1. Aprillist 2001 oli Holland esimene riik maailmas, kus sama-ja erisooliste abielu on täiesti võrdsustatud. 76% hollandlastest suhtub homoseksuaalsusesse mõistvalt. Juunis 2001 jälgis Hollandi eeskuju ka Belgia, kuid piiras samasooliste abielupaaride lapsendamisõigust. Katoliiklikes maades on homoseksuaalidel mõnevõrra raskem oma õigusi kehtestada. Sellegipoolest said Prantsusmaal 1998.aastal homoseksuaalsed paarid oma abielu seaduslikult vormistada. Itaalias ja Portugalis ei ole saatnud partnerlusseadust edu. Hispaanias on 17 provintsist kahes selline partnerlusseadus olemas. 6.juunil 2001.aastal võeti Eestis vastu seadus kus tuleb homoseksuaal- ja homoseksuaalsuhteid käsitleda võrdsetel alustel. Kahjuks pole Eesti veel homoseksuaalide diskrimineerimist keelustavate seadusteni jõutud, samuti pole võimalik homoseksuaalidel oma abielu seaduslikult registreerida ja ka mitte oma elukaaslase last lapsendada.
Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel Mõrumandel ei ole söödav, sellest tehakse töötlemise kaudu õli ja essentsi Mandlid sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, kasulikke rasvhappeid, valke ja kiudaineid Mandleid süües püsib kaua täiskõhutunne ja ei tekita vererõhutõusu PÄRITOLU Arvatakse, et mandlipuu on päris Aasia lääneosast ja Põhja-Aafrikast Kõige olulisem tootev piirkond on California Veel kasvatatakse Vahemere maades kui ka Portugalis TOITEVÄÄRTUS Väga toitainerikkad, kuni 20% valku Üks kõige rikkalikumaid kaltsiumiallikaid Mandlite puhul on ka teada vähivastane toime Regulaarne mandlite tarbimine tugevdab närve ja toniseerib lihaseid Tänu mineraalainete sisaldusele ideaalne toit rasedatele, imetavatele emadele Säilitada kuivas ja KASUTAMINE TOIDUKS Mandlipiim Mandlivõi Mandlilaastud Hea vahepala, eriti hea koos glögiga Salatitesse Koogid Paneerimine Mandlivõid meega segades saab maitsva
Mägised alad pakuvad alati turistile lisa vaatamisväärsusi ja uusi võimalusi, millega oma puhkuse ajal tegeleda. Alpidesse saab minna suusapuhkusele, Püreneedesse saab imetlema minna kaunist vaadet ja matkama. Keskmine eluiga: Lääne-Euroopas on keskmine eluiga kõrge: Belgias ja Luksemburgis 77, Hollandis, Prantsusmaal ja Sveitsis 81, Saksamaal, Austrias 79 eluaastat. Keskmine eluiga Lõuna-Euroopas on samuti üsna kõrge (üle 70 aasta), näiteks Portugalis 78, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias 80, Horvaatias 75, Montenegros 77, Serbias ja Slovakkias 75 ning Sloveenias 77 aastat. Linnad: Mõlemas piirkonnas on neli tähtsamat riiki. Läänes on nendeks Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Sveits. Lõuna-Euroopas aga Hispaania, Portugal, Kreeka ja Itaalia. Erinevused turismisihtkohtadena Saastatus: Lõuna-Euroopas Vahemeres on mitmeid saari. Nagu ka mandriosa on ka need mägised ja sarnase kliima ning vaatamisväärsustega. Vahemeres on rõhk pigem
Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, päris halvas olekus Damaskust. 1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Teekond:
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis