Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karl ristikivi referaadi kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ristikivi, konstantin, ühtsuse, põlev, rõõmulaul, usul, riigipööre, revolutsioon, ainulaadsed, romaanid, realistlikud, uurijad, kogemustega, meheks, filosoof, kõiv, numbris, umberto, tõdenud, hindavad, aegadest, pereelu, aimu, usutilugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köitva romantilise seiklusega. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse. Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920.
Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama
meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust ning inimese abitust. Selle perioodi teosed: novellikogumikud ,,Saatana karussell", ,,Augusti Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid", ,,Idioot"; följetonikogu ,,Klounid ja faunid"; romaanid ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". 1924-1944 loomingu teises pooles muutus Gailit pessimistlikumaks, kaotas ülepakutuse, kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm
maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel. 1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal õhus oli. 1935 "Õitsev meri" 1936 "Rannajutud" 1936 "Läänemere isandad" 1937 "Taeva palge all" 1942 "Hea sadam" 1952-53 "Tee kaevule" 1963 "Kevadine maa" 1978 "Projekt Victoria" Erilise soosingu saavad retseptsioonis romaanid "Õitsev meri". Rannakirjanduse fenomen: võitlus merega, tööga, koduarmastus, pannakse kokku eksootiline ja teistpidi haaratakse jutustamist mingisuguse turvalisuse võrguga, ülearusest filosoofilisusest 30ndatel hoidub, hiljem seda tuleb juurde. Hilise osaga on Mälgul nii, et see on retseptsioonis jäänud 30ndate proosa varju. Ei saa öelda, et Mälgul toimuks mingit langust, pigem loomingulised otsingud. Liigub pärast II MS kolmes põhisuunas ja siis tuleb neljas liin kolmele lisaks:
Annab välja romaane, novellikogusid, näidendid ja lasteraamatuid. Romaanides on hea tegelane. Peategelane näitab lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli
Meisteriga". Tegelaseks on noor kunstnik Franz Sternbald. Uus loeng 14.05 19. sajandi klassikaline realism on tänapäeval vaadatav kerge kulmukergitusega. Romantiline romaan oli katsetus millest midagi ei tulnud. Alates 19.sajandist on kirjanduses palju umbteid millest midagi edasi ei arenenud. Romantismis oli kaks asja mis realismi mõjutasid: gooti romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" gooti elementidega romaan. ,,Vihurimäe" ja ,,Jane Eyre" ka gootika momentidega romaanid. Hölderlini ,,Hypperion". ei ole Sternbaldi ja ofterdingeni moodi. Tuntav saksa romantilistele romaanidele omane distants mis oli ka hölderlini romaanile omane. Rene eesmärk on teine kui Wertheri oma. Wertheril ei olnud oma kustumatule armastusele lahendust ja otsustas enda elu lõpetada. Ta oli hõljuv iseloom, keda kujutasid seda tüüpi romaanid. Rene puhul tuleb sisse see moment et mängus on surmapatt: kiindumus oma õesse ja hirmsad asjad mis see kaasa toob
põllumajandusest sai industriaalühiskond - feodaal-aristrokraatlik kord läks üle kodanliku klassi valitsusele - alguse sai kultuuriimperalism, impeeriude põhihuvi oli vallutada turge ja toorainet - kultuurisfääris oli oluline Gutenberg leiutas oma masina, mis võimaldas raamatuid trükkida suur türkikunsti levik - vana aristokraatlik kord lagunes ja vajas lõplikku ümberlükkamist, sellega seotud sündmus 1789 Prantsuse revolutsioon (aristokraadid tapeti) - kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud - suurenes inimeste teadlikkus, rõhk haridusel, inimesi kutsuti üles oma peaga mõtlema ja otsuseid langetama - sisendati seda, et usulised põhimõtted ei pea inimest mõjutama, kirik ei pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed
luuletusi: "Vihm teeb toredaid asju", "Voog ja kolmpii". Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J
Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon kes oli vähegi aristokraat, löödi maha. Juba varem olid tekkinud vastuolud. Kodanlaste klass hakkas nõudma õigusi, mida aristokraadid anda ei tahtnud. Mõnes kohas oli asi leebem. Juba 17.saj oli Inglise alamkojale antud rohkem sõna. Suurenesid ka inimeste teadmised. Valgustus panebki rõhku inimeste teadmisele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga. Mitte lasta mõjuda nt usutõdedel. Valgustus tähistab tohutut hariduslikku plahvatust. 18
enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus. Euroopa ei suuda enam ennast toita, tekkisid uued tehnilised võimalused, mis võimaldab rohkem toota. Algab industrialiseerumine, tekib küsimus maavaradest, kust saada neid, et rahuldada tehnilisi vajadusi. Algab uus tsivilisatsioon, mis toetub artefaktile, pole enam nii lähedaselt loodusega seotud. Tekivad suured linnad. Maailm muutus väga palju, see mõjutas inimest, tekitas pingeid, tagatipuks Prantsuse revolutsioon 1789. Jõudsid lõpule suured põhimõttelised muutused. II loeng-8.09.2011 Valgustussajand on uus kultuuriepohh.Uue epohhi algus, mis kestab teatud mõttes edasi kuni 20. sajandi modernismini, põhikonseptsioonid. Valgustusajastu tähendab üheltpoolt suuri majanduslikke muutusi ja lisaks ka kultuurilisi. Ühiskonna struktuur muutub. Kes on uues ühiskonnas oluline ja kes ei ole? - saab tähtsaks küsimuseks. Sajand, kus aristokraatia sünnipärane tähtis mees.
toimus Euroopas. Samal aastal ilmub ka kasvatusromaan ,,Émile". Rousseau järgi hakati kasvatama noormehi kogu Euroopas. Katariina II kasvatas ka oma pojapoega, tulevast keisrit just selle romaani järgi. Tuleb kasvatada inimene, kes on sõltumatu kõigest ta peab olema füüsiliselt tugev, sportlik. Émile'ile õpetati tööoskused, et ta oleks võimeline ise raha teenima. Katariina pojapoeg Alexander I ei olnud aga nii hea õpilane. Kogu Euroopa üldsus ootas, et peab puhkema mingisugune revolutsioon, mis muudaks täielikult Euroopa elu. Émile'i üheks printsiibiks on see, et vanemad ei saa kasvatada oma lapsi, kuna nad ei saa olla erapooletud. Lapsele peab olema valitud ideaalne kasvataja, kes tunneb suurepäraseid pedagoogilisi printsiipe ja kes on sündimisest saadik poisi juures. Romaani teine osa räägib tütarlapse kasvatusest, sest Émile'ile on vaja ka ideaalset pruuti. Tüdruku nimi on Sophie. Inimesi ei õpetata mitte raamatute, vaid elu järgi
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”.
on tegelikult olemas? Semiootilised probleemid. Teadmised millestki jõuavad meieni alati läbi teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14. Sajandil nimetas pimedaks keskaega teadaolevalt esimesena luuletaja PETRARCA. Sellele järgnes veel valgustusajastu, Prantsuse revolutsioon ja marksismi ideoloogia, mis kõik keskaega kuidagi vaimult pimedaks ajaks pidasid. Humanistid uskusid, et ülesse äratanud särava antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg.
Taustal läänesündmused, siis asjad muutuvad keeruliseks: läänes sündmuste rida sünkroniseerub, haakumised on aga omaette segav teema. Võib öelda, et 68.aasta kogu maailmas märgiline aasta. Toimuvad üliõpilasrahutused kogu maailmas, keskpunkt Pariisis. Kogu lainetus annab mingit kaja ka Eestisse. On olemas sündmuste rida Tartu 68. Läänekultuuri 60ndad: vasakpoolsed tugevnevad, kummalisel moel. See Kuuba vabadusvõitluse imetlemine on lapsemäng, aga Hiina kultuuri revolutsioon, totaalse kommunismi mudel, mis Lääne intellektuaalid imetlevad 60ndatel, kus püütakse varblasi ja intellektuaalne, kes lähevad laagritesse. Eestis 60ndad: lühim metafoor, mis olukorda kokku võtab: Mati Unt: "See oli aeg, kus kapitalism oli kommunismi sünonüüm." Ajajärk, kus töötatakse välja ridadevahelise kirjutamise oskus. 60ndatel tekkinud piisaval määral mänguruumi, ka sellesmõttes, et inimesi pandi vähem vangi ja sisuliselt võib
1919 ilmus ajalehes kuulutus, kus teatati tema ja naise kihlumisest ning ta oligi sunnitud naise ära võtma. Tammsaare naine oli nagu Polkovniku lesk . 1921 ilmus Tammsaare Juudit, mida peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922 ilmus ,,Kõrboja peremees". Seda peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus samas pole kordagi kasutatud sõna ,,armastus". Selle järel hakkavad ilmuma ,,Tõe ja õiguse" osad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1933. Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935 ,,Ma armastasin sakslast", 1936 näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Vanapagan läks Taevasse hingede järele, aga ühelt maalt öeldi talle, et enam ei ole ühtegi hinge, keda Pürgusse määrata, kuna
· Kirjandusse sugenesid imed, maagia ja fantastika · Teoste kangelased uhked, erandlikud, prohvetlikud, trotslikud, juhinduvad tunnetest, ihkavad vabadust · Loomulikkuse ihalus · Puhtad, kängitsemata tunded, tunded mõistusest ülimad · Väärtustati kunsti ja poeesiat Prantsuse romantism tekkis 1820.aastatel. 1830 kuulutas Victor Hugo näidend ,,Hernani" klassitsismi lõppu. Victor Hugo oli romantismis mõjukaim prantsuse prosaist. Tema kuulsaimad romaanid ,,Jumalaema kirik Pariisis", ,,Mees , kes naerab" ja ,,Hüljatud".Prosper Merimee oli küll romantik, kuid käsitluslaadis ka realist. Ta keskendus eri rahvastele ning kirjutas novelle, näiteks ,,Carmen", ,,Colomba", ,,Mateo Falcone". Inglise romantistidest oli kuulsaim George Gordon Byron, kes oli Euroopa suurim romantiline luuletaja. Teda mõjutas valgustussatiir ja ta peegeldas Euroopa poliitilisi sündmusi ning konflikte
Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Faust ka Doktor Faust; saksa õpetlane, kes legendi järgi müüs oma hinge kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (17491832). fili'd vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend
madalamat reaalsust, soov sisendada vooruslikkust ja üisust, armuseiklused. William Hangland "Nägemus künnimees Peetrist", teos, milles ei ole kasutatud uusaegseid renessanslikke vorme, vaid on allitreeruv värss (kaashäälikukordused ja kokkukõlad), mis on germaani keskaegsetele teostele iseloomulik. Ka selles on unenägu, kus on erinevad ühiskondlikud seisused esindatud. Aus töö ja puhas usk on esile tõstetud. 25. märts 15.sajandil humanistlik tegevus laienes. Suur revolutsioon, 15.sajandi keskel oli trükikunsti leiutamine. Raamatud hakkasid rohkem levima. Hakkab levima proosakirjandus, eriti Itaalia rüütliromaanid(?). Hakkab tekkima erinevus. Ühelt poolt õpetlased, kes viljelevad teaduslikku haru, uurimuslik pool hakkab lähenema teaduslikule ehk looduslikule vaatele. 16.sajandil hakkab klassitsism tekkima, õpetlaste-humanistide mõjul. Aga loov- humanistidele ei meeldinud reeglid. 16.sajandil levib renessanss laiemalt Euroopas,
· Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine; kangelaste idealiseerimine. Sündmuste ja tegelaste hüperboliseerimine. · Eriline on see, et autor kirjutab vahetult peale sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid. · Autorit üksikasjad ei huvita, tema seisukoht on pigem idealiseeriv. · Leinab taga ühtset venemaad, kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. · Paatoses peitub ka kriitiline suhtumine Igori kui ühtsuse lõhkujasse; samas ülistab autor Igori rüütliomadusi. · Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost selles peaaegu puudub religioosne aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed.
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Mis on deklamatsioon? Teine sofistika: sofistide suur populaarsus alates Nero valitsusajast kuni 3. saj pKr. Rooma ülikute vaimustus kreeka kultuurist see oli järsku hästi moes. Deklamatsioon õppe-eesmärgiga, aga osalt ka meelelahutuslik Kreeka retoorikaõpetusest inspireeritud kõnezanr Roomas (väljamõeldud teemal). 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? Esimesed romaanid kirjutati antiikajal, kuid mõiste romaan võeti kasutusele keskajal. 19. sajandil sai romaanist kirjanduse valitsev zanr. Rooma kirjandus 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? Säilinud murdosa, fragmentidena. Suuline esitus, üldiselt avatud suuremale publikule. Üldiselt kirjanduse loomine "jõudeajal" (otium), päristöö (negotium) kõrvalt
,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3 Kirjandus rühmitused sajandi alguses Noor- Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon. Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa(1902). Noor- Eesti väljundid olid samuti albumid. Albumeid oli 5. I. Album oli 1905 II. Album oli 1907 III. Album oli 1909- Kõige sisukam, annab kõige rohkem teada IV. Album oli 1912 V. Album oli 1915 I. Kirjutatakse juht artikkel G. Suitsu poolt ,,Enam kultuuri!". ,,Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi võimalikku ekslikkust ning ajaloolise tõe sõltuvust poliitilistest ja ideoloogilistest hoiakutest), Sofi Oksaneni romaanid, eelkõige ,,Puhastus", Andrei Ivanov vene kogukonna trauma kogemus romaanis ,,Peotäis põrmu"). Ekstreemsed kogemused surutakse alateadvusse ja neid ei taheta meelde tuletada, sest need tekitavad piinlikkust, elustavad sündmustega kaasnenud valutunde ja hirmu. Kuid mälestus neist sündmustest jääb ometi inimest häirima või ,,kummitama". Need üleelamised võivad ometi keerulisel moel elustuda spetsiifiliste kujundite või katkendlike mälupiltide kaudu. 3
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev
1864. aastal surid tema naine ja vend Mihhail. Dostojevski ei osanud rahaga ümber käia, ta sõlmis ikka ja jälle kahtlasi tehinguid, lisaks aitas ta sugulasi. 1845. aastast saadik kannatas ta langetõvehoogude käes. Samal ajal kui ilmus romaan "Kuritöö ja karistus" (1866), dikteeris ta noorele Anna Snitkinale juba järgmist romaani "Mängur" (1867). Nad abiellusid ja neil sündis neli last, kellest kaks surid noorelt. Dostojevski hilisloomingus on olulised romaanid "Idioot" (1866/68) ja "Sortsid" (1873). Aastatel 1876-1881 avaldas ta kuukirja "Kirjaniku päevik". Tema viimane suur romaan ja olulisim teos "Vennad Karamazovid" (1879/80) jäi lõpetamata. Fjodor Dostojevski suri 9. veebruaril 1881. aastal Peterburis. Idioot - 1868 ; vihje teose valmimisest "Kuritöös ja karistuses" tegevusaeg 19saj, IIpoolel.Eestis samal ajal tekkis Rahvuslik liikumine. Maailma psühholoogiline tippteos , romaan.Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan (tegelaskuju
Esialgne nimetus voolule oli dünamism. Nad põlgasid mineviku kunsti; tahtsid hävitada muuseumid, konventsionaalsed teatrid jne. Futuristlikel õhtutel loeti luulet, näidati kunsti ja teatraalseid sketse: teatraalsed kabareelikud stseenid. Eksperimenteeris etendaja-vaataja suhtega; Marinetti tahtis välja vihastada kodanlikud vaatajad. Sõda ülistas ta kui olulist energiaallikat. Pärast sõda tema ideed taandusid, kuna I MS tõi Itaaliale suuri kaotusi. Venemaa revolutsioon aga ärgitas vene futurismi tõusu pärast sõda. Marinetti kirjutas veel mitmeid manifeste, nt ,,Futuristliku kirjanduse tehniline manifest" 1912, kus ta esitab uue keelekasutuse põhiseisukohad. Tema järgi tuleb hävitada süntaks, kasutada verbi infinitiivi, mis vahendab energiat, intuitsiooni, elu elavust. Kirjavahemärkide asemel matemaatilised ja muusikalised sümbolid; erinevad trükikunsti eksperimendid: värvid, kirja suurus, font jne. Futuristid ja teater
annaabi.ee 
