Karl
Ristikivi “ Rohtaed ”Esimene
jaguEsimene
peatükkMärts 1890 kroonugümnaasium.
Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund.
Elmar pidi vastama, kuid ta
ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette.
Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama
Julius Kilimit, kes
teeskles , et temagi ei oska vastata. Kilimit
pääses karistuseta. Pinginaaber
Sagrits ei mõistnud, miks Julius
ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate
põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi
vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale
matemaatika tunni lõppu
tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud.
Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära
teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (
Sebastian ) Koik`uga.
Teine
peatükkLapsena elas Julius külas,
kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander
Kilimit (kooliõpetaja) püüdis oma pojale anda võimalikult head
haridust. Peale ema surma võttis isa uue naise, kes aga paraku kolme
aasta pärast suri. Peagi jäi Julius ka oma isast ilma ning kolis
onu (ka
ristiisa ) juurde elama. Onugi hoolitses Juliuse haridustee
eest. Isa pärandus ajas Juliuse ning ta poolõed ja nende suguvõsa
omavahel tülli. Julius läks linnakooli ning kolis mamma Neideri
juurde. Juliusele anti eraldi tuba. Kolmel
nooremal poisil (
Joosep Järak, Villibald Kuldeviita, Aleksander Prikkel) oli aga üks ühine
tuba. Mamma Neideril oli kaks tütart Emiilie Villemiine (15.
aastane) ja Anna
Karoliine (4). Villebald Kuldeviita oli Emiiliesse
armunud. Anna pidas Juliust oma poisiks. Mamma
Neider läks koos
tütardega Keegu-tädi juurde. Julius uuris raamatut, mis talle oli
toodud. Köögis oli
kirst mamma Neideri riidetagavaradega lukust
lahti jäänud. Poisid hakkasid nendega näitemängu tegema. Nad jäid
mamma Neiderile vahele.
Kolmas
peatükkJulius käis jalutamas
vabandusega, et see teeb ta tervisele head. Tegelikult lootis ta
Leonooret näha. Julius oli neiusse armunud. Ta kirjutas Leonoorest
luuletuse . Kord nägi ta Leonooret koos madruseriietes mehega. Koolis
rääkis Julius Sagritsale, et temagi soovib kunagi merele minna.
Õhtuti käidi
Oskar Kuuse juures istumas. Tema juures istuti alati
hiliste õhtutundideni. Ükskord jäi Julius seetõttu
hilja väljas
olemisega ladina keele õpetajale vahele.
Neljas
peatükkOli viimane koolipäev ning
kõik peale Juliuse olid rõõmsad. Talle tuli onu
hobusega vastu.
Poole tee peal otsustas Julius otse läbi metsa kõndida. Ta
kuulis noort naisehäält laulmas. Julius jõudis
tallu enne onu.
Polla (koer) ei
tundnud Juliust ära ning tüdruk teietas noormeest. Kõik
oli Juliuse jaoks nii võõraks jäänud. Juliusel oli probleeme
uinumise ja
hommikul ärkamisega. Onu pakkus talle õlut, kuid Julius
keeldus sellest, sest ta ei tarbinud üldse alkoholi. Teda pandi
sõnnikut käru peale loopima. Teda häirisid
talus räägitavad
jutud ja laulud. Julius saadeti hobust heinamaalt ära tooma. Loom
võõrastas Juliust ning seetõttu ei saanud Julius oma ülesandega
hakkama. Talus alavääristati teda seetõttu. Teda ei peetud ühegi
töö juures võrdväärseks. Sulane Ants käis naaberkülas joomas.
Joomingu käigus löödi üks meestest maha. Tapjaks peeti Antsu ning
ta viidi enne heinategu talust ära. Julius käis jõe
kaldal istumas
ja mõtisklemas. Ta igatses linna ja kooli.
Viies
peatükkSuvi hakkas lõppema ning onu
kutsus Juliuse endaga nelja silma alla
vestlema . Onu ei tahtnud teda
enam kooli saata. Ta väitis, et see pole rahaliselt võimalik. Mõne
päeva pärast põgenes Julius öösel kodust. Ta suundus mamma
Neideri poole. Onu kirjutas, et ta ei taha enam Juliusega mingit
tegemist teha. Mamma Neider aitas poisil kunstkärnerina härra
Väärtnõu juures tööd leida.
Kuues
peatükkKa pevarju sai Julius Väärtnõu
juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid
teha. Väärtnõu
arvas , et raamatutest saadud tarkus ei ole
kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka
mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued
hoolealused .
Julius avaldas oma laule varjunime (J.
Hallik ) all. Ta oli Leonoore
peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha
jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle
tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest,
vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida.
Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas
talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb
reaalkooli . See
katkestas Juliuse suhte tema
kooliga .
Seitsmes
peatükkVähehaaval eemaldusid Juliuse
sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks
hädaohtliku välimusega noormees
lausus Juliusele: “...Missugune
põllumees ei hariks enne oma põldu ja heinamaad, ja alles siis
rohtaeda. ... Mis saab talumehest, kes päevad läbi oma rohtaias
istub ja oma heinamaad laseb võsasse kasvada ja põllud jätab
sööti.” Julius mõistis, et ta peab hakkama tegutsema, et oma
eluga kuhugi välja jõuda. Ta otsustas õppima hakata ning
küpsuseksamid ära teha. Ta läks õpetaja Pastelbergi juurde
õppima. Härra
Pastelberg õpetas talle palju filosoofiast ning lasi
lugeda raamatuid, mida kooliprogrammis polnud. Õpetaja lausus: “Õnn
on see, kui inimene oma olukorraga rahul on.” Juliusel hakkasid
tekkima uued sõbrad (maalt, naiivsed,
pidasid teda juhiks), keda ta
õpetas ja
arendas .
Kaheksas
peatükkSaabus suvi ning Julius
jalutas. Teda justkui painas midagi. Ta
kohtas mamma Neiderit ja
Emmit. Julius polnud
ammu mamma Neideril külas käinud ning nüüd
kutsuti teda külla. Julius rääkis, et on Väärtnõu juurest ära
tulnud ja pühendub õppimisele, et sügisel eksam ära teha. Nädala
pärast pühapäeval läkski Julius neile külla. Anni oli muutunud
pikemaks ja häbelikumaks. Julius rääkis, et tal ei ole plaanis
leeri minna. Järgmise külaskäigu ajal läks Anni Keegu-tädi
juurde. Julius ja Emmi jäid kahekesi. Julius teadis, et ta
armastab Emmit ning kavatseb tema eest võidelda.
Tuppa lendas
mesilane . Emmi
ehmus ja viskus Juliusele kaela. Julius suudles neiut ja teatas, et
armastab teda. Emmi ei jaganud tema tundeid ning palus Juliusel
lahkuda, kuid noormees jäi siiski endale kindlaks.
Üheksas
peatükkJulius tegi eksami ära ja
läks Neidereid külastama. (Juliusel oli olnud plaanis
Slverstonidega Venemaale minna ning seal nende lapsi õpetada). Emmi
puhkes
nutma , kui ta Juliust nägi. Ta arvas, et Julius tuleb temaga
hüvasti jätma. Tegelikult tuli ta teatama, et ei sõida. Julius
palus mamma Neiderilt Emmi kätt. Esialgu pidi nende kihlus saladuseks jääma. (Juliusel polnud tööd ega vara, mamma Neider
häbenes teda oma suguvõsa ees ning ta polnud leeris käinud).
Julius hakkas tööle koolmeistrina. Mamma Neider korraldas
pulmad .
Elama asuti mamma Neideri poole
Kümnes
peatükkJuliusel oli oma naise ees
saladus . Ta tahtis avaldada oma luuletustest raamatut. Ka Emmil oli
saladus. Ta oli
rase . Julius tahtis lapsele oma isa järgi Aleksander
nimeks panna, tütre puhul Liina. Emmi tahtis pojale nimeks panna
Karl. Julius käis üksi teatris. Mamma Neideri kõrvu levis
kuulujutt, et Julius olevat teise naisega teatris käinud. Julius oli
naise ja mammaga tülis kevadeni. Ühel ööl hakkas Julius
joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas
mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse
lõpukuudel jäi Emmi
haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai
Juliuse
luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel,
J.Hallikas “Luuletsed.
Kimbuke põllulilli”). Julius läks
haiglasse. Arst teatas talle, et sündis poeg, kuid surnult. Naine
jäi ellu, kuid ei saa enam lapsi.
Teine
jaguEsimene
peatükkAnna Neider ja tema sõbranna
Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid
rongiga Peterburist
Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija).
Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli
teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et teda koheldakse
kui külalist, mitte nagu sugulast. Samuti leidis ta, et Julius on
jutukamaks muutunud.
Teine
peatükkAnnale tulid külla tema
sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse
minna. Julius avas raamatu (päeviku taoline raamat) ning lootis, et
suudab sinna üle pika aja sissekande teha. Lapse kaotus oli talle
nii
raskelt mõjunud, et ta kriipsugi ei kirjutanud. Koos pere,
Genaadi ja Mariega käidi teatris. Seal kohtuti Marie vennaga
(mässumeelne ja naisteröövel). Julius oli etenduses pettunud.
Õhtul mainis Julius laste saamist ning
kartis , et tegi sellega
Emiliele haiget. Tegelikult oli Emiliel sellise jutu üle hea meel.
Kolmas
peatükkJuliusel oli koolis ühe
klassiga probleeme ning see jäi teda terveks päevaks painama. Õhtul
sai ta aga meeldiva üllatuse
osaliseks kui Sagrits külla tuli.
Julius ei tundnud teda esialgu äragi. Sagritsast oli saanud
raamatupidaja. Sagrits lausus: “Aga mis teha-me võime küll
ütelda, et meie teeme ja meie läheme, aga tegelikult viiakse meid
ja tehakse meiega, ja me polegi midagi muud kui malenupud Suure
Maletaja käes.”
Neljas
peatükkSadas lund. Marie tuli Annale
külla. Ta oli saanud teatrietenduses rolli ning soovis, et Anna teda
vaatama tuleks. Ta esines Milly Sinilille nime all. Anna aga plaanis
ära sõita. Anna innustas Juliust oma
unistusi täitma. Julius jagas
inimese elu
neljaks ajajärguks: kuldseks, hõbedaseks, vaskseks ja
raudseks. Julius plaanis ülikooli minna ning rääkis plaanist veel
üks laps üles kasvatada. Anna oli rase ning Emmi tahtis tema last
kui enda oma üles kasvatada, et õde häbist päästa (Anna oli
vallaline ja rase).
Viies
peatükkSuvel külastas Sagrits taas
Juliust. Julius oli pojale nimeks
pannud Valeerius. Emmi tundis, et
on oma mehe kõrval liiga rumal ega sobi tema
naiseks . Külla tuli
Anna. Julius (39) lausus: “Aga kas tead ka naine, et võib tantsida
istudes ja
laulda vaikides. Ja need on kõige ilusamad laulud ja
kõige ilusamad tantsud, sest need jäävad meie südametesse.”
Kuues
peatükkEmmi oli väsinud ja pani just
rääkima õppinud poja magama. Anna käis tihti oma
poega vaatamas.
Sisimas Emmi vihkas seda, kuid
ta ei tahtnud Anna tundeid riivata. Anna ja Emmi rääkisid Eeduardi
ja Marie vahelisest suhtest. Eeduard tahtis oma naisest lahutada, et
Mariega olla. Ka Emmi ja Julius vestlesid sel teemal. Taas tuli külla
Sagrits.
Seitsmes
peatükkEmmit polnud kodus. Anna sai
tänu sellele pojaga välja minna. Anna mõtles pojaga põgenemisest,
kuid ei teostanud seda. Käidi sadamas ja
Kadriorus . Kadriorus kohati
lapsehoidjat koos umbes sama vana poiss-lapsega kui Valeerius. Ka
poisi isa Eeduard Saalem oli seal. Lapsehoidja oli ainuke, kes lasi
Eeduardil oma poega salaja näha. Valeeriusel hakkas pea
valutama .
Kui Anna tagasi jõudis ootas teda Genaadi Treifelt, et rääkida
Marie Saalemist. Julius ja Emmi vaidlesid teemal, kas lubada
Annal nii tihti pojaga
kohtuda või mittte.
Juulius oli taas luuletusi
kirjutama hakanud.
Kaheksas
peatükkJulius
luges oma luuleraamatut
ja mõtiskles. Ta läks Annale külla ning näitas talle oma uusi
luuletusi. Tagasiside oli
oodatust erinev. Anna arvates ei olnud
luuletused ei head ega ka halvad. Anna külastas oma näitlejannast
sõbrannat. Ta rääkis talle, et armastab meest, kes on abielus. Oma
õde Emmit külastades kohtus ta Genaadiga. Mees, kes oli pidevalt
rääkinud armastusest Marie vastu, avaldas armastust hoopis Annale.
Anna lükkas tema ettepaneku tagasi, kuid usaldas talle oma
saladuse poja kohta. Eeduard Saalemi naine
Alice Saalem suri. Oli alanud sõda.
Üheksas
peatükkEmmi ja Anna vahel oli
sõnelus. Emmi kahtlustas, et Annal oli Juliusega suhe. Anna
tunnistas, et armastab Juliust, kuid ei petaks iialgi oma õde. Peale
seda ei külastanud Anna enam oma õe perekonda. Julius mõtles oma
abielu peale ja jõudis seisukohale, et oleks pidanud kellegi teisega
abielluma. Ta plaanis taas kirjutama hakata. Ta külastas
Annat . Nad
vestlesid Juliusega
abielust . Neile tuli vastu Leonoore Paagland,
kuid kumbki ei tundnud teda ära. Anna sõitis Peterburgi. Enne
kirjutas ta Juliusele veel kirja. Julius kirjutas ka vastuse valmis,
kuid põletas selle ära.
Kümnes
peatükkEeduard Saalem lahkus rongiga
ja jättis poja Raouli Marie hooleks. Esimesel koolipäeval peale
tööd koju jõudnud, leidis Julius eest nutetud
silmadega naise.
Valeerius oli kadunud. Juliuse ja Emmi vahel tekkis tüli (Juliusel
oli pigem hea meel kui Anna lapsega põgenes). Emmi ütles vihahoos,
et Julius Anna juurde elama läheks. Julius pakkiski asjad, kirjutas
hüvastijätukirja ja läks rongijaama. Rongis kohtas ta Genaadit,
kes samuti Annat leida püüdis. Julius tuli esimesel võimalusel
rongilt maha ning asus läbi vihma kodu poole kõndima. Tema kirja
polnud loetud ning ta hoolitses selle eest, et seda ka edaspidi ei
tehtaks . Emmi hoolitses Juliuse eest, et ta haigeks ei jääks. Marie
tõi Valeeriuse koju.
Kolmas
jaguEsimene
peatükkSaabus kevad. Nii õpilased
kui õpetajad olid mõtetega juba suve juures. Kõik õpetajad peale
emakeeleõpetaja Õnnelo olid endale hüüdnime saanud.
Füüsikaõpetaja Muttik-Must Peeter; matemaatikaõpetaja
Sagrits-Kõver; Julius-Kili. Ühes tunnis vedasid poisid kihla, kas
kärbes maandub õpetaja pea peale või mitte. Julius oli 12.klassi
klassijuhataja. Ta õpetas koolis, kus ta isegi oli õppinud. Üks
poistest luges tunnis kirjandusajakirja. Julius (60) avastas sealt
Valeeriuse luuletuse (varjunime all Tiit Neider).
Teine
peatükkTeenjanna ja Emmi töötasid
aias. Seetõttu hilines lõunasöök, mis muidu alati kell kolm laual
oli.
Julius külastas August
Sagritsat. Koju tagasi jõudnuna leidis ta eest lahkuva Liina ja veel
üheks ööks jääva poja. Liina käis ülikoolis ning tema
salasooviks oli välja anda ajalooõpik. Liina muusa nimeks oli
Kleio . Tiitus Valeerius sai 13-aastaselt teada, et ta on
kasulaps .
Nad hoidsid seda Juliusega saladuses. Emmi arvas, et Valeerius ei tea
lapsendamisest midagi. Valeeriusel oli plaanis nime vahetada. Sama
oli juba teinud tema lapsepõlvesõber
Raoul (nüüd Raivo Saalem).
Valeerius mäletas ähmaselt tädi Annat ning arvas, et tema võibki
päris ema olla. Isast ei
teadnud ta midagi.
Kolmas
peatükkSuvevaheajal suri Muttik.
Julius sai tema inspektori koha endale. Peagi hakkasid liikuma
kuulujutud direktori lahkumisest. Peale mõningasi viivitusi sai
Julius selle koha. Kooli külastas minister. Ta andis Juliusele
mõista, et ta võiks ameti maha panna. Kevadel oli Julius nukras
meeleolus, luges lahkumiskõne ning korrastas direktorikabinetti
järgmise direktori jaoks.
Neljas
peatükkIlmus Tiit Neideri esikkogu
“Orhideed”. Julius kartis, et seda luulekogu
saadab samasugune ebaedu nagu tema enda luulekogu. Nii see ei läinud-Tiit Neideri
luulekogu arvustusi võis lugeda kõikjalt. Julius käis
laulupeol .
Tema luuletusest “Mihkel sõitis saaniga” oli tehtud laul (kavas
oli see kirjas rahvalauluna, millel pole
autorit ). See oli Emmi
lemmikluuletus. Julius sai sellest innustust juurde, et mitte
pensionile jääda. Õhtul külastas teda Sebedeus Koik. Vana
klassikaaslane kutsus Juliust maale.
Viies
peatükkJulius külastaski Koiku. Koos
käidi ujumas ja kalal. Juliusele meeldis nüüd niita (lapsepõlves
ta vihkas seda). Ta mõttemaailm muutus kui ta ühel õhtul mere
äärest tuli. Ta külastas oma lapsepõlvekodu. Juliuse arvates oli
see palju muutunud. Koik saatis ta rongi peale. Julius lahkus maalt
mõttega, et ta alles hakkab elama.
Kuues
peatükkJulius läks
kommertsgümnaasiumi ajaloo-, psühholoogia- ja loogikaõpetajaks.
Tema hoolde anti ka kolmas klass. Teine uus õpetaja oli Eha Raud,
kes õpetas inglise keelt. Eha teadis Juliuse poega, sest nad olid
koolikaaslased. Kolmanda klassi
vanemaks valiti
Leho Tammneem. Koos
kolmanda klassi poistega käidi ekskursioonil Padise kloostri
varemetes.
Seitsmes
peatükkKalju Järv oli klassi noorim
õpilane, kes
viiulit õppis. Tema vanemad nõudsid temalt liiga
palju. Julius külastas oma klassi õpilaste kodusid. Ta alustas Leho
Tammneeme koduga (Endel Tammneeme poeg-endine Genaadi Treifelt).
Jõulupeo ajal oli Kalju Järv purjus, kuid Kilimit ei saanud sellest
aru. Uue aasta vastuvõtu puhul kutsus Julius Sagritsa, Liina, Endel
Tammneeme perega ja
preili Raua külla. Tuli ka Tiit Neider, kes
harva kodu külastas.
Kaheksas
peatükkJulius Kilimit tegeles ikka
veel luuletamisega, kuid ei
julgenud neid avaldada. Mihkli kosjalaul
kõlas raadiost ning autori nimigi oli nüüd teada. Julius andis
preili
Rauale raamatu “Kimbuke põllulilli” lugeda. 26.märtsil
õnnitles ta preilit sünnipäeva puhul luulevormis. Õpetajaskond
tegi sellest omad järeldused arvates, et Kilimit in preili Rauda
armunud. Preili Raud oli Juurikaga (kaubateaduse õpetaja) kihlatud.
Julius sai telegrammi teatega, et ta poeg on eluohtlike vigastustega
haiglas. Samuti oli tal koolis klassiga probleeme. Tammneem, Järv ja
Vanase olid käinud tütarlaste gümnaasiumis pidutsemas. Poisid olid
joonud ning kaklesid. Järv oli
noaga üht poissi rünnanud, kes
samuti kooli oli tulnud. Kolm poissi kõrvaldati koolist. Julius
kiirustas rongile, et haiglasse minna.
Üheksas
peatükkTiit Neider sai isaga
vesteldes teada, kes ta tegelik ema on. Ta lubas peale tervenemist
koju minna. Julius kohtas kunagist tuttavat Oskar Kuuset. Koju sõitis
Julius rongi platvormil seistes (ta oli rahva rohkuse tõttu sattunud
suitsetajate vagunisse). Kodus rahustas ta poja pärast muretseva
Emmi maha. Kolm poissi olid taas kooli lubatud ning juhtumist ei
räägitud enam palju. Oli kooli aastapäeva
aktus . Juliusel oli
täitunud 40 aastat õpetajana. Teda õnnitleti selle puhul. Juliusel
hakkas keset kõnet halb ja ta viidi koju. Laulmisõpetaja oli teinud
muusika J.Hallikase luuletusele “Kas kuulete kohavat koidutuult”,
kuid Juliuse halva enesetunde tõttu jäi see esitamata.
Kümnes
peatükkJulius oli raskelt kaige. Teda
külastati iga päev. Paraku suri ta enne kui poeg koju jõudis
tulla. Julius elas veel mälestustes ja vestlustes. Tiit kolis koju
emale appi.
Kõik kommentaarid