Karl Ristikivi "Rohtaed" kokkuvõte peatükkide kaupa (26)

Karl Ristikivi “ Rohtaed ”
Esimene jagu
Esimene peatükk
Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles , et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus ( Sebastian ) Koik`uga.
Teine peatükk
Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis oma pojale anda võimalikult head haridust. Peale ema surma võttis isa uue naise, kes aga paraku kolme aasta pärast suri. Peagi jäi Julius ka oma isast ilma ning kolis onu (ka ristiisa ) juurde elama. Onugi hoolitses Juliuse haridustee eest. Isa pärandus ajas Juliuse ning ta poolõed ja nende suguvõsa omavahel tülli. Julius läks linnakooli ning kolis mamma Neideri juurde. Juliusele anti eraldi tuba. Kolmel nooremal poisil ( Joosep Järak, Villibald Kuldeviita, Aleksander Prikkel) oli aga üks ühine tuba. Mamma Neideril oli kaks tütart Emiilie Villemiine (15. aastane) ja Anna Karoliine (4). Villebald Kuldeviita oli Emiiliesse armunud. Anna pidas Juliust oma poisiks. Mamma Neider läks koos tütardega Keegu-tädi juurde. Julius uuris raamatut, mis talle oli toodud. Köögis oli kirst mamma Neideri riidetagavaradega lukust lahti jäänud. Poisid hakkasid nendega näitemängu tegema. Nad jäid mamma Neiderile vahele.
Kolmas peatükk
Julius käis jalutamas vabandusega, et see teeb ta tervisele head. Tegelikult lootis ta Leonooret näha. Julius oli neiusse armunud. Ta kirjutas Leonoorest luuletuse . Kord nägi ta Leonooret koos madruseriietes mehega. Koolis rääkis Julius Sagritsale, et temagi soovib kunagi merele minna. Õhtuti käidi Oskar Kuuse juures istumas. Tema juures istuti alati hiliste õhtutundideni. Ükskord jäi Julius seetõttu hilja väljas olemisega ladina keele õpetajale vahele.
Neljas peatükk
Oli viimane koolipäev ning kõik peale Juliuse olid rõõmsad. Talle tuli onu hobusega vastu. Poole tee peal otsustas Julius otse läbi metsa kõndida. Ta kuulis noort naisehäält laulmas. Julius jõudis tallu enne onu. Polla (koer) ei tundnud Juliust ära ning tüdruk teietas noormeest. Kõik oli Juliuse jaoks nii võõraks jäänud. Juliusel oli probleeme uinumise ja hommikul ärkamisega. Onu pakkus talle õlut, kuid Julius keeldus sellest, sest ta ei tarbinud üldse alkoholi. Teda pandi sõnnikut käru peale loopima. Teda häirisid talus räägitavad jutud ja laulud. Julius saadeti hobust heinamaalt ära tooma. Loom võõrastas Juliust ning seetõttu ei saanud Julius oma ülesandega hakkama. Talus alavääristati teda seetõttu. Teda ei peetud ühegi töö juures võrdväärseks. Sulane Ants käis naaberkülas joomas. Joomingu käigus löödi üks meestest maha. Tapjaks peeti Antsu ning ta viidi enne heinategu talust ära. Julius käis jõe kaldal istumas ja mõtisklemas. Ta igatses linna ja kooli.
Viies peatükk
Suvi hakkas lõppema ning onu kutsus Juliuse endaga nelja silma alla vestlema . Onu ei tahtnud teda enam kooli saata. Ta väitis, et see pole rahaliselt võimalik. Mõne päeva pärast põgenes Julius öösel kodust. Ta suundus mamma Neideri poole. Onu kirjutas, et ta ei taha enam Juliusega mingit tegemist teha. Mamma Neider aitas poisil kunstkärnerina härra Väärtnõu juures tööd leida.
Kuues peatükk
Ka pevarju sai Julius Väärtnõu juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas , et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused . Julius avaldas oma laule varjunime (J. Hallik ) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli . See katkestas Juliuse suhte tema kooliga .
Seitsmes peatükk
Vähehaaval eemaldusid Juliuse sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: “...Missugune põllumees ei hariks enne oma põldu ja heinamaad, ja alles siis rohtaeda. ... Mis saab talumehest, kes päevad läbi oma rohtaias istub ja oma heinamaad laseb võsasse kasvada ja põllud jätab sööti.” Julius mõistis, et ta peab hakkama tegutsema, et oma eluga kuhugi välja jõuda. Ta otsustas õppima hakata ning küpsuseksamid ära teha. Ta läks õpetaja Pastelbergi juurde õppima. Härra Pastelberg õpetas talle palju filosoofiast ning lasi lugeda raamatuid, mida kooliprogrammis polnud. Õpetaja lausus: “Õnn on see, kui inimene oma olukorraga rahul on.” Juliusel hakkasid tekkima uued sõbrad (maalt, naiivsed, pidasid teda juhiks), keda ta õpetas ja arendas .
Kaheksas peatükk
Saabus suvi ning Julius jalutas. Teda justkui painas midagi. Ta kohtas mamma Neiderit ja Emmit. Julius polnud ammu mamma Neideril külas käinud ning nüüd kutsuti teda külla. Julius rääkis, et on Väärtnõu juurest ära tulnud ja pühendub õppimisele, et sügisel eksam ära teha. Nädala pärast pühapäeval läkski Julius neile külla. Anni oli muutunud pikemaks ja häbelikumaks. Julius rääkis, et tal ei ole plaanis leeri minna. Järgmise külaskäigu ajal läks Anni Keegu-tädi juurde. Julius ja Emmi jäid kahekesi. Julius teadis, et ta armastab Emmit ning kavatseb tema eest võidelda. Tuppa lendas mesilane . Emmi ehmus ja viskus Juliusele kaela. Julius suudles neiut ja teatas, et armastab teda. Emmi ei jaganud tema tundeid ning palus Juliusel lahkuda, kuid noormees jäi siiski endale kindlaks.
Üheksas peatükk
Julius tegi eksami ära ja läks Neidereid külastama. (Juliusel oli olnud plaanis Slverstonidega Venemaale minna ning seal nende lapsi õpetada). Emmi puhkes nutma , kui ta Juliust nägi. Ta arvas, et Julius tuleb temaga hüvasti jätma. Tegelikult tuli ta teatama, et ei sõida. Julius palus mamma Neiderilt Emmi kätt. Esialgu pidi nende kihlus saladuseks jääma. (Juliusel polnud tööd ega vara, mamma Neider häbenes teda oma suguvõsa ees ning ta polnud leeris käinud). Julius hakkas tööle koolmeistrina. Mamma Neider korraldas pulmad . Elama asuti mamma Neideri poole
Kümnes peatükk
Juliusel oli oma naise ees saladus . Ta tahtis avaldada oma luuletustest raamatut. Ka Emmil oli saladus. Ta oli rase . Julius tahtis lapsele oma isa järgi Aleksander nimeks panna, tütre puhul Liina. Emmi tahtis pojale nimeks panna Karl. Julius käis üksi teatris. Mamma Neideri kõrvu levis kuulujutt, et Julius olevat teise naisega teatris käinud. Julius oli naise ja mammaga tülis kevadeni. Ühel ööl hakkas Julius joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse lõpukuudel jäi Emmi haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai Juliuse luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel, J.Hallikas “Luuletsed. Kimbuke põllulilli”). Julius läks haiglasse. Arst teatas talle, et sündis poeg, kuid surnult. Naine jäi ellu, kuid ei saa enam lapsi.
Teine jagu
Esimene peatükk
Anna Neider ja tema sõbranna Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid rongiga Peterburist Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija). Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et teda koheldakse kui külalist, mitte nagu sugulast. Samuti leidis ta, et Julius on jutukamaks muutunud.
Teine peatükk
Annale tulid külla tema sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse minna. Julius avas raamatu (päeviku taoline raamat) ning lootis, et suudab sinna üle pika aja sissekande teha. Lapse kaotus oli talle nii raskelt mõjunud, et ta kriipsugi ei kirjutanud. Koos pere, Genaadi ja Mariega käidi teatris. Seal kohtuti Marie vennaga (mässumeelne ja naisteröövel). Julius oli etenduses pettunud. Õhtul mainis Julius laste saamist ning kartis , et tegi sellega Emiliele haiget. Tegelikult oli Emiliel sellise jutu üle hea meel.
Kolmas peatükk
Juliusel oli koolis ühe klassiga probleeme ning see jäi teda terveks päevaks painama. Õhtul sai ta aga meeldiva üllatuse osaliseks kui Sagrits külla tuli. Julius ei tundnud teda esialgu äragi. Sagritsast oli saanud raamatupidaja. Sagrits lausus: “Aga mis teha-me võime küll ütelda, et meie teeme ja meie läheme, aga tegelikult viiakse meid ja tehakse meiega, ja me polegi midagi muud kui malenupud Suure Maletaja käes.”
Neljas peatükk
Sadas lund. Marie tuli Annale külla. Ta oli saanud teatrietenduses rolli ning soovis, et Anna teda vaatama tuleks. Ta esines Milly Sinilille nime all. Anna aga plaanis ära sõita. Anna innustas Juliust oma unistusi täitma. Julius jagas inimese elu neljaks ajajärguks: kuldseks, hõbedaseks, vaskseks ja raudseks. Julius plaanis ülikooli minna ning rääkis plaanist veel üks laps üles kasvatada. Anna oli rase ning Emmi tahtis tema last kui enda oma üles kasvatada, et õde häbist päästa (Anna oli vallaline ja rase).
Viies peatükk
Suvel külastas Sagrits taas Juliust. Julius oli pojale nimeks pannud Valeerius. Emmi tundis, et on oma mehe kõrval liiga rumal ega sobi tema naiseks . Külla tuli Anna. Julius (39) lausus: “Aga kas tead ka naine, et võib tantsida istudes ja laulda vaikides. Ja need on kõige ilusamad laulud ja kõige ilusamad tantsud, sest need jäävad meie südametesse.”
Kuues peatükk
Emmi oli väsinud ja pani just rääkima õppinud poja magama. Anna käis tihti oma poega vaatamas.
Sisimas Emmi vihkas seda, kuid ta ei tahtnud Anna tundeid riivata. Anna ja Emmi rääkisid Eeduardi ja Marie vahelisest suhtest. Eeduard tahtis oma naisest lahutada, et Mariega olla. Ka Emmi ja Julius vestlesid sel teemal. Taas tuli külla Sagrits.
Seitsmes peatükk
Emmit polnud kodus. Anna sai tänu sellele pojaga välja minna. Anna mõtles pojaga põgenemisest, kuid ei teostanud seda. Käidi sadamas ja Kadriorus . Kadriorus kohati lapsehoidjat koos umbes sama vana poiss-lapsega kui Valeerius. Ka poisi isa Eeduard Saalem oli seal. Lapsehoidja oli ainuke, kes lasi Eeduardil oma poega salaja näha. Valeeriusel hakkas pea valutama . Kui Anna tagasi jõudis ootas teda Genaadi Treifelt, et rääkida Marie Saalemist. Julius ja Emmi vaidlesid teemal, kas lubada Annal nii tihti pojaga kohtuda või mittte. Juulius oli taas luuletusi kirjutama hakanud.
Kaheksas peatükk
Julius luges oma luuleraamatut ja mõtiskles. Ta läks Annale külla ning näitas talle oma uusi luuletusi. Tagasiside oli oodatust erinev. Anna arvates ei olnud luuletused ei head ega ka halvad. Anna külastas oma näitlejannast sõbrannat. Ta rääkis talle, et armastab meest, kes on abielus. Oma õde Emmit külastades kohtus ta Genaadiga. Mees, kes oli pidevalt rääkinud armastusest Marie vastu, avaldas armastust hoopis Annale. Anna lükkas tema ettepaneku tagasi, kuid usaldas talle oma saladuse poja kohta. Eeduard Saalemi naine Alice Saalem suri. Oli alanud sõda.
Üheksas peatükk
Emmi ja Anna vahel oli sõnelus. Emmi kahtlustas, et Annal oli Juliusega suhe. Anna tunnistas, et armastab Juliust, kuid ei petaks iialgi oma õde. Peale seda ei külastanud Anna enam oma õe perekonda. Julius mõtles oma abielu peale ja jõudis seisukohale, et oleks pidanud kellegi teisega abielluma. Ta plaanis taas kirjutama hakata. Ta külastas Annat . Nad vestlesid Juliusega abielust . Neile tuli vastu Leonoore Paagland, kuid kumbki ei tundnud teda ära. Anna sõitis Peterburgi. Enne kirjutas ta Juliusele veel kirja. Julius kirjutas ka vastuse valmis, kuid põletas selle ära.
Kümnes peatükk
Eeduard Saalem lahkus rongiga ja jättis poja Raouli Marie hooleks. Esimesel koolipäeval peale tööd koju jõudnud, leidis Julius eest nutetud silmadega naise. Valeerius oli kadunud. Juliuse ja Emmi vahel tekkis tüli (Juliusel oli pigem hea meel kui Anna lapsega põgenes). Emmi ütles vihahoos, et Julius Anna juurde elama läheks. Julius pakkiski asjad, kirjutas hüvastijätukirja ja läks rongijaama. Rongis kohtas ta Genaadit, kes samuti Annat leida püüdis. Julius tuli esimesel võimalusel rongilt maha ning asus läbi vihma kodu poole kõndima. Tema kirja polnud loetud ning ta hoolitses selle eest, et seda ka edaspidi ei tehtaks . Emmi hoolitses Juliuse eest, et ta haigeks ei jääks. Marie tõi Valeeriuse koju.
Kolmas jagu
Esimene peatükk
Saabus kevad. Nii õpilased kui õpetajad olid mõtetega juba suve juures. Kõik õpetajad peale emakeeleõpetaja Õnnelo olid endale hüüdnime saanud. Füüsikaõpetaja Muttik-Must Peeter; matemaatikaõpetaja Sagrits-Kõver; Julius-Kili. Ühes tunnis vedasid poisid kihla, kas kärbes maandub õpetaja pea peale või mitte. Julius oli 12.klassi klassijuhataja. Ta õpetas koolis, kus ta isegi oli õppinud. Üks poistest luges tunnis kirjandusajakirja. Julius (60) avastas sealt Valeeriuse luuletuse (varjunime all Tiit Neider).
Teine peatükk
Teenjanna ja Emmi töötasid aias. Seetõttu hilines lõunasöök, mis muidu alati kell kolm laual oli.
Julius külastas August Sagritsat. Koju tagasi jõudnuna leidis ta eest lahkuva Liina ja veel üheks ööks jääva poja. Liina käis ülikoolis ning tema salasooviks oli välja anda ajalooõpik. Liina muusa nimeks oli Kleio . Tiitus Valeerius sai 13-aastaselt teada, et ta on kasulaps . Nad hoidsid seda Juliusega saladuses. Emmi arvas, et Valeerius ei tea lapsendamisest midagi. Valeeriusel oli plaanis nime vahetada. Sama oli juba teinud tema lapsepõlvesõber Raoul (nüüd Raivo Saalem). Valeerius mäletas ähmaselt tädi Annat ning arvas, et tema võibki päris ema olla. Isast ei teadnud ta midagi.
Kolmas peatükk
Suvevaheajal suri Muttik. Julius sai tema inspektori koha endale. Peagi hakkasid liikuma kuulujutud direktori lahkumisest. Peale mõningasi viivitusi sai Julius selle koha. Kooli külastas minister. Ta andis Juliusele mõista, et ta võiks ameti maha panna. Kevadel oli Julius nukras meeleolus, luges lahkumiskõne ning korrastas direktorikabinetti järgmise direktori jaoks.
Neljas peatükk
Ilmus Tiit Neideri esikkogu “Orhideed”. Julius kartis, et seda luulekogu saadab samasugune ebaedu nagu tema enda luulekogu. Nii see ei läinud-Tiit Neideri luulekogu arvustusi võis lugeda kõikjalt. Julius käis laulupeol . Tema luuletusest “Mihkel sõitis saaniga” oli tehtud laul (kavas oli see kirjas rahvalauluna, millel pole autorit ). See oli Emmi lemmikluuletus. Julius sai sellest innustust juurde, et mitte pensionile jääda. Õhtul külastas teda Sebedeus Koik. Vana klassikaaslane kutsus Juliust maale.
Viies peatükk
Julius külastaski Koiku. Koos käidi ujumas ja kalal. Juliusele meeldis nüüd niita (lapsepõlves ta vihkas seda). Ta mõttemaailm muutus kui ta ühel õhtul mere äärest tuli. Ta külastas oma lapsepõlvekodu. Juliuse arvates oli see palju muutunud. Koik saatis ta rongi peale. Julius lahkus maalt mõttega, et ta alles hakkab elama.
Kuues peatükk
Julius läks kommertsgümnaasiumi ajaloo-, psühholoogia- ja loogikaõpetajaks. Tema hoolde anti ka kolmas klass. Teine uus õpetaja oli Eha Raud, kes õpetas inglise keelt. Eha teadis Juliuse poega, sest nad olid koolikaaslased. Kolmanda klassi vanemaks valiti Leho Tammneem. Koos kolmanda klassi poistega käidi ekskursioonil Padise kloostri varemetes.
Seitsmes peatükk
Kalju Järv oli klassi noorim õpilane, kes viiulit õppis. Tema vanemad nõudsid temalt liiga palju. Julius külastas oma klassi õpilaste kodusid. Ta alustas Leho Tammneeme koduga (Endel Tammneeme poeg-endine Genaadi Treifelt). Jõulupeo ajal oli Kalju Järv purjus, kuid Kilimit ei saanud sellest aru. Uue aasta vastuvõtu puhul kutsus Julius Sagritsa, Liina, Endel Tammneeme perega ja preili Raua külla. Tuli ka Tiit Neider, kes harva kodu külastas.
Kaheksas peatükk
Julius Kilimit tegeles ikka veel luuletamisega, kuid ei julgenud neid avaldada. Mihkli kosjalaul kõlas raadiost ning autori nimigi oli nüüd teada. Julius andis preili Rauale raamatu “Kimbuke põllulilli” lugeda. 26.märtsil õnnitles ta preilit sünnipäeva puhul luulevormis. Õpetajaskond tegi sellest omad järeldused arvates, et Kilimit in preili Rauda armunud. Preili Raud oli Juurikaga (kaubateaduse õpetaja) kihlatud. Julius sai telegrammi teatega, et ta poeg on eluohtlike vigastustega haiglas. Samuti oli tal koolis klassiga probleeme. Tammneem, Järv ja Vanase olid käinud tütarlaste gümnaasiumis pidutsemas. Poisid olid joonud ning kaklesid. Järv oli noaga üht poissi rünnanud, kes samuti kooli oli tulnud. Kolm poissi kõrvaldati koolist. Julius kiirustas rongile, et haiglasse minna.
Üheksas peatükk
Tiit Neider sai isaga vesteldes teada, kes ta tegelik ema on. Ta lubas peale tervenemist koju minna. Julius kohtas kunagist tuttavat Oskar Kuuset. Koju sõitis Julius rongi platvormil seistes (ta oli rahva rohkuse tõttu sattunud suitsetajate vagunisse). Kodus rahustas ta poja pärast muretseva Emmi maha. Kolm poissi olid taas kooli lubatud ning juhtumist ei räägitud enam palju. Oli kooli aastapäeva aktus . Juliusel oli täitunud 40 aastat õpetajana. Teda õnnitleti selle puhul. Juliusel hakkas keset kõnet halb ja ta viidi koju. Laulmisõpetaja oli teinud muusika J.Hallikase luuletusele “Kas kuulete kohavat koidutuult”, kuid Juliuse halva enesetunde tõttu jäi see esitamata.
Kümnes peatükk
Julius oli raskelt kaige. Teda külastati iga päev. Paraku suri ta enne kui poeg koju jõudis tulla. Julius elas veel mälestustes ja vestlustes. Tiit kolis koju emale appi.