Juulius naaseb linna, minnes ainsa inimese juurde, kes teda selles olukorras aidata saab. Nimelt oli ta üürinud kooli ajal mamma Neideri juures tuba, nüüd lubab naine Juuliusel enda juurde jääda ja aitab tal tööd leida. Poiss hakkab kunstkärneriks ja samas annab raha eest lisaõpet neile, kellel seda vaja, kõike selleks et tal oleks võimalus linna jääda. Ta jätkab keelteõpinguid, et lõpetada gümnaasium eksternina. Härra Pastelberg, tema õpetaja, on väga huvitav mees, kes harva tunniteemast kinni peab ja kellega koos suur osa ajast läheb kõrvalistele teemadele, kui mees nii öelda soone peale satub. Ta põhjendab seda aga üsna arukalt, öeldes, et inimese enda harimine on palju tähtsam kui ükskõik, millise eksami sooritamine. Kui Juulius on kahekümneaastane, kohtub ta taas Emmiga, mamma Neideri tütrega, kes nüüdseks on nooreks naiseks sirgunud. Tüdruk on väga ilus ja seetõttu on Juulius nõus talle
Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: "...Missugune põllumees ei hariks enne oma põldu ja heinamaad, ja alles siis rohtaeda. ... Mis saab talumehest, kes päevad läbi oma rohtaias istub ja oma heinamaad laseb võsasse kasvada ja põllud jätab sööti." Julius mõistis, et ta peab hakkama tegutsema, et oma eluga kuhugi välja jõuda. Ta otsustas õppima hakata ning küpsuseksamid ära teha. Ta läks õpetaja Pastelbergi juurde õppima. Härra Pastelberg õpetas talle palju filosoofiast ning lasi lugeda raamatuid, mida kooliprogrammis polnud. Õpetaja lausus: "Õnn on see, kui inimene oma olukorraga rahul on." Juliusel hakkasid tekkima uued sõbrad (maalt, naiivsed, pidasid teda juhiks), keda ta õpetas ja arendas. Kaheksas peatükk Saabus suvi ning Julius jalutas. Teda justkui painas midagi. Ta kohtas mamma Neiderit ja Emmit. Julius polnud ammu mamma Neideril külas käinud ning nüüd kutsuti teda külla. Julius rääkis, et on
Juulius naaseb linna, minnes ainsa inimese juurde, kes teda selles olukorras aidata saab. Nimelt oli ta üürinud kooli ajal mamma Neideri juures tuba, nüüd lubab naine Juuliusel enda juurde jääda ja aitab tal tööd leida. Poiss hakkab kunstkärneriks ja samas annab raha eest lisaõpet neile, kellel seda vaja, kõike selleks et tal oleks võimalus linna jääda. Ta jätkab keelteõpinguid, et lõpetada gümnaasium eksternina. Härra Pastelberg, tema õpetaja, on väga huvitav mees, kes harva tunniteemast kinni peab ja kellega koos suur osa ajast läheb kõrvalistele teemadele, kui mees nii öelda soone peale satub. Ta põhjendab seda aga üsna arukalt, öeldes, et inimese enda harimine on palju tähtsam kui ükskõik, millise eksami sooritamine. Kui Juulius on kahekümneaastane, kohtub ta taas Emmiga, mamma Neideri tütrega, kes nüüdseks on nooreks naiseks sirgunud. Tüdruk on väga ilus ja seetõttu on Juulius nõus talle
annaabi.ee 
