Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karjääri planeerimise eksami küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjäär, elukutse, rollides, edukuse, tööalane, eneseanalüüs, töökogemuse, super, toimetulek, käsitlus, elukestev, saadus, strateegilised, tõusta, valikuks, eraettevõtlus, kaugtöö, eneseteadlikkus, elult, karjääriplaan, tegevusplaan, pühendumine, saavutamisele, ühelt, karjääriteooriad, paljudele, enesearendamine, parsons, teadvustamineKarjääri planeerimine indiviidi seisukohalt on karjäärialaste eesmärkide seadmine ja tegevus nende eesmärkide saavutamiseks. See on kestev protsess, mis arvestab eri rolle. Karjääri planeerimine organisatsioonis on vastavalt töötajate potentsiaalile ja tulemuslikkusele nende toetamine ja suunamine eesmärgiga pakkuda neile võimalusi iseenda ja organisatsiooni eesmärkide ühildamiseks. 3. Defineerige mõistes ,,objektiivne karjäär" ja ,,subjektiivne karjäär". Objektiivne karjäär (või ka väline karjäär) on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ja sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine. Subjektiivne karjäär (või ka sisemine karjäär) on aga inimese teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine ühel ametikohal või läbi erinevate rollide. 4. Mida võib üldistatult öelda 20 sajandi esimese poole karjääriteooriate kohta ja 20 sajandi teise poole karjääriteooriate kohta?
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas.
................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5 2.4. Isiksus...............................................................................................................................5 3. Karjääri liigid.......................................................................................................................... 7 3.1. Vertikaalne karjäär...........................................................................................................7 3.2. Ametikohasisene karjäär.................................................................................................. 7 3.3. Kannapööretega karjäär.................................................................................................. 7 3.4. Horisontaalne karjäär...........................................................................................
Humanistlik ehk arenguparadigma- ehk arengu(developmental)paradigma .See paradigma sisaldab endas paljusid erinevaid lähenemisi, mis peamiselt seostuvad kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud teoreetilise ning metoodiliste aspektidega. Humanistlik paradigma kerkis esile peale teist maailmasõda, 50-ndatel aastatel. Samal ajal ei kadunud matching’u paradigma kuhugi ning nad eksisteerisid kõrvuti. (Näiteks niiHolland kui Super tegutsesid aktiivselt kuni 90-ndate aastateni, arendades oma teooriaid ka edasi.) 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. 3. Elu etapid ja etappide ülesanded 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D
Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused. Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. 3. Elu etapid ja etappide ülesanded. 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making” D.Superi (1910-1994) teooria Inimesed on erinevad oma võimete, isiksuse omaduste, vajaduste jne. poolest. Nende omaduste tõttu on iga inimene kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse-eelistused, kompetentsid ja mina- kontseptsioon muutuvad aja jooksul.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika...............................................
elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. Juhid JUHTIMISVALDKONDADE järgi:finantsjuht, turundusjuht, personalijuht, operatsioonidejuht, haldusjuht, jne4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda
See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. 4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te
4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid. Formaalsete juhtide tööülesannete hulka kuulub nii juhtimine kui ka eestvedamine, erineb mitteformaalsest formaalsete õiguste ja võimu ulatuse poolest. Mitteformaalne liider- gruppi kuuluv inimene, kes oma teadmiste, kogemustega, ideede ja soovitustega toetab gruppi eesmärkide saavutamisel. 5. Juhi efektiivsust määravad tegurid. Liidri efektiivsuse tagab teiste taju temast, edukuse tagab liidri võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi valdkonnapõhiselt. Liider peab toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega. 6. Eestvedamise olemus ja eestvedamise vormid. Võime panna pingutama ühise eesmärgi nimel. Motiveerida ja innustada inimesi, oskus luua edutunne. Pühenduma organisatsioonile või meeskonnale, ühisele eesmärgile. Ületama näiliselt ületamatuid raskusi, saavutada häid tulemusi. Sisendada inimestesse lootust
.......................................93 Otsene vaatlus vahetu jälgimine; .........................................................................................................94 Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit; .............................................................................................94 3.4 Personali motiveerimine ja hüvitamine ............................................................................................ 95 3.5 Personali arendamine ja karjäär ........................................................................................................99 KOKKUVÕTE 103 VIIDATUD ALLIKAD 104 VIIDATUD ALLIKAD ................................................................................................109 Lisa 1. SWOT tüüpvead................................................................................................110 Lisa 2. Tulemusvestluse alusdokument võtmetulemuste plaani näidis .....................112 Lisa 3
Kasusaaj Näited Juhtimisprobleem ad AÜ Omanikud Ajaleht, Kasumi teenimine arvutitootja MT Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Ü Liit Liikmed Ühistu, Liikmete v. rahuldamine kooperatiiv AÕ Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse pakkumine A kõigile Organisatsiooni edukuse eeldused: Lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeaegset tarnijani jõudmist. Pidev areng- loovus, uuendused ja muudatused Jälgib väliskeskkonda, teeb muudatusi ja uuendusi Org edukus sõltub koostööst ja inimeste eesmärkidest: Eesmärkide saavutamine firma kaudu
Millistes valdkondades end arendate? Võtate Te hea meelega osa koolitustest? Millistel koolitustel osalemine on Teile kõige enam andnud, rahuldust pakkunud? Miks? Milliseid omadusi ja oskusi peaksite endas edaspidi veel arendama? Miks? Töötasu Millisest töötasust (bruto) allapoole Te ei oleks nõus sellel ametikohal töötama? Millise töötasu eest oleksite valmis meile tööle tulema? Põhjendage palun oma palgasoovi. Tööga toimetulek adapteerimisperioodil Mida Te arvate, kui kiiresti suudate kohaneda uuel ametikohal? Millises osas vajate sellel ametikohal oma töös tuge ja abi? Kellelt? Laine Simson, Ph.D 15 Personalijuhtimine 2013 INTERVJUUKS VAJALIKUD VÕIMED JA OSKUSED 1. MÄRKAMINE. MÕISTMINE. USALDUSLIKKUS. Tähelepanelikkus. Vastuvõtlikkus, partneritaju. Empaatiavõime Aktsepteerimine ja respekteerimine
organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid teiste arendamine - võime hoida kõrgel teiste inimeste moraali tagasiside andmise ja juhendamise kaudu konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 11. Milles väljendub liidri ja juhi rolli erinevus? Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Seevastu liidri roll on olla julgustav ja toetav. · Juht täidab organisatsioonis kindlaks-määratud ülesandeid, tal on ametlik tiitel ja roll,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Pärast abielu tuleb teha koostööd eksabikaasaga, see nõuab tõsist tööd tunnetega. Seda tuleb teha lapse huvides. Tuleb leida endas uut elujõudu. Peab leidma üles oma positiivsed küljed. Võimalus tegeleda joogaga, mediteerida, lemmikraamatute lugemine jmt. Lahutus üle elatud, peaks seda analüüsima ja püüdma sellest õppida. Toetust on võimalik leida professionaalidelt ja lähedastelt. Karjääriõpetus 1. Mis on karjäär? Karjäär on tee, mis algab juba lapseeas. Karjäär hõlmab nii elukutsevalikut, koolitust, astumist tööellu ja eneseteostust, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. 2. Miks inimesed töötavad ja vahetavad töökohti? Tänasel päeval eeldab konkurentsivõimelisena püsimine töötajalt valmisolekut pidevalt õppida ja areneda. Karjääritee valikul tuleb sul uurida võimalusi, kuidas oma plaanid ellu viia teades, et muutused töömaailmas on pidevad
organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid teiste arendamine - võime hoida kõrgel teiste inimeste moraali tagasiside andmise ja juhendamise kaudu konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 21. Defineeri võim. Kirjelda juhi ja üksuse võimu allikaid. Võim on organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutsema. Juhi ja üksuse võimu allikad: · Seaduslik mõju, mis tuleneb inimesele antud rollist
otsuste jada teadlik kujundamine Miks personaliarendusega tegelda? Muudatused keskkonnas tingivad muudatused organisatsioonis => org-i konkurentsivõime tagamine nõuab kohanemist ja eeldab töötajate eluaegset ja pidevat õpet. Lisaks tehnol.arengud, globaalne konkurents ja surve kulutusi optimeerida => vajadus üha otstarbekama töökorralduse järgi Inimkapitali suurendamine ühiskonnas (riigi tasandil) vajalik, et tagada inimeste toimetulek ja suurendada ühisk.jõukust Inimeste enesearendamise vajadus ja karjääriteadlikkus inimeste motivatsiooni mõjutavad posit.elamused ja koolitused üks viis seda suurendada, samuti soovitakse enda tööalast konkurentsivõimet kasvatada Millal on personal ressurss? Kui org-s on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks Millal on personal kapital? Kui
· Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 5. Situatiivne eestvedamine (Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus) Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut
Karjääri arendamise protsessi käsitatakse sageli loogilise, organiseeritud, juhitud ja protsessist tavaliselt ka palju energiat. Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat
potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?
potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?
· Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, ei ole ka juhti. Juht on see, kes võtab enesele vastutuse. Juhile alluvad täitjad, kes töö ära teevad. Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil.
märgatava efekti (kui saada nii suur summa, et in tunneb end jõukana). Raha motiveerib siis, kui see on selgelt töötulemusega seotud Raha ei motiveeri nii palju kui arvatakse, sest: 1) rahasummaga kohanetakse 2) oma sissetulekut võrreldakse teistega 3) alternatiivid võivad olla olulisemad 4) muretseme muude asjade pärast, mis enne ei seganud Raha motiveerib lühiajaliselt Motivatsiooniteooria: Füsioloogilised lähenemised: Virgutatuse teooria: Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. Millisel erksuse tasemel inimene kõige paremini töötab. 1-pingutus madal, ei kasuta kogu ressurssi. 2-kõige parem. 3-pingutab üle, läheb sassi. Virgutus on liiga kõrge, kandub ajus üle muudele osadele, ülepingutus ei tule kasuks. Virgutustase kõigil erinev, tingimused erinevad. Introvert- domineerivad erutusprotsessid. Pigem vaiksem, ei ole aktiivne, ei pea virgutust juurde otsima. Ekstrovert- tahab virgutust veel rohkem juurde
(konkureerimine) Evolutsiooni survestab ressursside piiratus (ka ületootmine, ressursse kasutatakse valesti). IV. loeng 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! Organisatsiooni areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid ärimudeli edukuse mõõt. Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub sisemiste tegurite ja väliskeskkonna koosmõjust. Organisatsiooni arendamine on juhtide poolt tehtav teadlik töö organisatsiooni täiustamiseks, vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? Kasv on mõõdetav suurustes, kuid areng on võimekuse areng. Arengu ajal on ettevõtte eesmärgiks ellujäämine, kuid kasvu ajal eesmärgiks käibe kasv.
7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 5. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS (iseloomulik tavaük-le) ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS (tugineb indiviidide erinevusele). Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist. SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus)
* Formaalne reeglistik, mis on organisatsiooni tegevuse aluseks * Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks * Organisatsiooni liikmete ja klientide suhted on iskutest sõltumatud * Kaadri täiendamine oskuste ja ametialaste teadmiste alusel * Ametnikud on täiskohaga tööl ja saavad palka * Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv * Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud – füüsiline paiknevus ja tegevused. * Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus
Juhi ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 190. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 191. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. 192. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 193. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 194. 11
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune o
......................................................................................................65 FAASID.......................................................................................................................65 3 PÕHJUSED.................................................................................................................65 TOIMETULEK............................................................................................................66 LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS.................................................................................66 Eraelus.........................................................................................................................66 Tööelus........................................................................................................................66
õigusaktide nõuetele (nt riskianalüüsi läbiviimine). Keegi kes tunneb valdkonda väga hästi. ● Töökeskkonna volinik - töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ● Töökeskkonna nõukogu - lahendab töötervisehoiu ja tööohutusega seotud küsimusi suuremates (50+ töötajat) ettevõtetes, tööandja ja töötajate esindajad. Töö ja selle funktsioonid: Töö elemendid < ülesanded < elukutse < tööpere. Tööperekonna näide: raamatupidamine ● Töö funktsioonid: ○ Majanduslik ○ Sotsiaalne ■ Staatus ■ Identiteet TÖÖ ANALÜÜS Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded
paigas seal tulemus ok 15 VIII loengu kordamisküsimused 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! Organisatsiooni areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid ärimudeli edukuse mõõt. Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub sisemiste tegurite ja väliskeskkonna koosmõjust. Organisatsiooni arendamine on juhtide poolt tehtav teadlik töö organisatsiooni täiustamiseks, vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? Kasv on mõõdetav suurustes, kuid areng on võimekuse areng. Arengu ajal on ettevõtte eesmärgiks ellujäämine, kuid kasvu ajal eesmärgiks käibe kasv.
ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus
ainult kodus töötada 6) väheneb autoliiklus ja looduse saastamine Puudused: 1) halvem ülevaade oma alluvate tegevusest 2) sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest – takistuseks töötajate edutamisel kuna nad pole juhi vaateväljas 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 käsitlust). Legitiimsus. Privaatsus. Esimene käsitlus: Organisatsioon on süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. Teine käsitlus: Inimesed ja organisatsioon arvestavad vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend, samuti kui
annaabi.ee 
