1. Defineerige mõiste Karjäär. Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadud teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest. 2. Mis on karjääri planeerimine inimese seisukohalt ja mis on karjääri planeerimine organisatsioonis? Karjääri planeerimine indiviidi seisukohalt on karjäärialaste eesmärkide seadmine ja tegevus nende eesmärkide saavutamiseks. See on kestev protsess, mis arvestab eri rolle. Karjääri planeerimine organisatsioonis on vastavalt töötajate potentsiaalile ja tulemuslikkusele nende toetamine ja suunamine eesmärgiga pakkuda neile võimalusi iseenda ja organisatsiooni eesmärkide ühildamiseks. 3
kohaselt pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedas otsuste tegemisel ja ellu viimisel. maailmas ei ole töökohad enam ammu stabiilsed K-info – haridust, tööturgu, elukutseid ja nende ning in peavad aina rohkem ise hoolitsema oma omavahelisi seoseid puudutav info. konkurentsivõime eest tööturul ja selle eest, et nad K-õpe (c- guidance) – peamiselt noorte saaks teha palju tööd, mis nende maj, sots. ja abistamine/toetamine k-i planeerimise alaste individ vajadusi rahuldav. Paljude jaoks on selline oskuste arendamisel, hariduse ja tegevusala vabadus toredaks väljakutseks. Paljud aga ei suuda valikuga seotud otsuste tegemisel, korraldatud kaasas käia muutunud aja nõuetega, jäävad ajale teoreetiline ja praktiline õpe. jalgu ja ei ole rahul oma k-ga. K-õpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase
................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5 2.4. Isiksus...............................................................................................................................5 3. Karjääri liigid.......................................................................................................................... 7 3.1. Vertikaalne karjäär...........................................................................................................7 3.2. Ametikohasisene karjäär.................................................................................................. 7 3.3. Kannapööretega karjäär..............................................................
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis,
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008)
Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika.........................................................4 2.1.2. Millist töötajat Selver hindab? ............................................................................. 6 2.1.3. Arendamise ja karjääriplaneerimise põhimõtted...................................................6 3. Personali orienteerimine ja töine arendamine..................................................................... 7 4. Personali koolitamine ja karjääri kujundamine.................................................................13 4.1.2. Koolitusvajaduse hindamine............................................................................... 13 4.1.3. Koolitus...............................................................................................................15 4.1.4. Koolitustulemuste hindamine .............................................................................16 5. Kokkuvõte.................................
Paljudes riikides peetakse ebakindlust normaalseks nähtuseks, reegleid ja seadusi ei peeta väga oluliseks. On leitud, et nendes maades, mida iseloomustab suur ebakindluse vältimise soov, valitseb suurem ärevus ja agressiivsus. Maskuliinsus / Feminiinsus - Maskuliinses ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused edasipüüdlikkus, raha ja asjade väärtustamine. ideaal on iseseisvus ja karjäär. Maskuliinsed jooned tugevus, läbilöögivõime, konkurentsivõimelisus, ambitsioonikus. Feminiinsed maad väärtustatakse elukvaliteeti, keskkonda, oluliseks peetakse sugudevahelist võrdõiguslikkust. Feminiinsed kiindumus, kaastunne, võrdsuse püüd, emotsionaalsus. Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta.
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Kõik kommentaarid