TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet ,,klass" piirata ainult ühe määratlusena ehk ,,kapitalina" ja ,,palgatööd" teise klassina. ,,Klassi" mõistet tuleks laiendada selliselt, et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista
Inimväärtused on Marxi arvates kapitalistlikus ühiskonnas pea olematud, kus autor väidab, töölistel ei ole isegi isamaad, sest neilt ei saa võtta seda, mida neil pole. Seega, vähemalt kapitalistliku käsitleja Karl Marxi arvates on paratamatu, et kodanlaste figureerivas ühiskonnas ei jää isegi perekondlikud -ja inimväärtused selliselt kestma nagu varem. Teoses on kästiletud veel mitmeid erinevaid aspekte seoses kapitalismi õitsengu pahaloomusega, millest suuremasse käsitlusse valisin neist kolm. Milleks on siis autori poolne väide, et inimene on kui kapitalisti ori ja kapitalist kui kapitalismi ori. Peale selle peatuksin veel teemal, kus käsitleksin täpsemalt probleemil, kus kapitalism väidedavalt võõrandab inimesest loovuse ja läbi selle ka soovist end teostada. Rääkimaks lähemalt sellest, kuidas proletaarlane nagu ka Marx neid nimetas muutub ja jääb
Bhakti Sastri Online Modul 1, lesson 3 Student: Madhuri Radhika dd (Almviks Gard, Sweden) 18th of January 2014 VIDEO: Bhakti Shastri (003) - Sri Isopanisad Mantra 1 ISOPANISAD BRIEF OVERVIEW Invocation mantra 3: Live in harmony with Ishvara Mantra 4.-8. The Ishvara can be understood by spiritual vision Mantra 9.-11. Right & wrong vidya (knowledge) - for understanding Ishvara Mantra 12.-14. Right & wrong upasana (disposition of the heart) for worshiping Ishvara Mantra 15.-18. Prayers to Ishvara to reveal Himself If I want to obey someone, I should know this person. We can know the Ishvara by the spiritual vision. Developing the spiritual vision has two parts: · cultivating the proper knowledge & then · developing the right disposition of the heart Yet to understand the Supreme Lord is not just an intellectual exercise, we have to offer both the head...
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha...
Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori korraldusi,mis pidid lahendama vastuolusid õigusallikate vahel – Kõik osad said seaduse jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta. 1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis. Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil. Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud: Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis. Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon
näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule ekspordile ning tööstustoodangu impordile. Seisukohad: soovisid kehtestada kõrgemad maksud maaomanikele, toetasid töö ja ettevõtluse
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul
Traditsiooniline ühiskond. Orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Kaasaegne ühiskond Anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud traditsiooniliste normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviididele kui ka ühiskonnale tervikuna. • Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus – moderniseerumine (sekulariseerumine (kiriku mõju vähenemine) ja ratsionaliseerimine (teaduspõhisus, süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg,
2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus *tööstuslik kaubatootmine *rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest *headusühiskond Teadmusühiskond: *osatakse ratsionaalselt kasutada infot, teaduse ja tehnika saavutusi
ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. Kas tootja- või · USA ja Inglismaa majandusteadlased on väitnud, et tarbimiskesksus? majandussüsteemid toimivad vastavalt tarbija soovidele ning vajadustele. Ettevõtte tegevus on suunatud tarbija soovide ning vajaduste
Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. Õige! Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige! märk äravalitusest, igavesele elule määratusest B
Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond)
1. Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused Eesti rahvuslik kirjandus sai tekkida alles vastavate tingimuste alusel. Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihe...
Kas Külma sõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda. Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa
kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi Võõrandumine Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd Vabriku tehtav töö on aga väga üksluine Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine: Ürgühiskond - klassideta ühiskond Orjanduslik - orjad & orjapidajad Feodaalne – talupojad & mõisnikud
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju.
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id)
Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Aitäh tähelepanu eest!
sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid
sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid
ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist
Füüsilise jõudluse määrab inimeste vastupidavus, sest teatud hetkest inimesed lihtsalt ei ole võimelised ilma puhkuseta edasi töötama. Selleks, et töö oleks efektiivne ja väärtus kõrge, peavad töölised suutma rahuldada ka oma enda elulisi vajadusi ja leidma hetke taastumiseks. Nagu eespool mainitud, võrdub tööjõud väärtusega. Seega on oluline, et eksisteeriks paus, sest vastasel juhul langeb ka jõudlus ja reaalselt saab kannatada kasum. Kapitalismi seisukohalt on tööliste töötamise aeg kõige soodsam hetk ning puhkepause nimetab Marx kapitali varastamiseks, sest seisaku jooksul on kasum negatiivne. Mida aga on keerulisem piiritleda, on tööpäeva minimaale pikkus, mis pidevalt suureneb lisatöö arvelt. Tööandjad on huvitatud vaid tehtud töö tulemusest ning sellest ajendatult peavad töölised pahatihti jääma tööle kauemaks. Selle tingib tasakaalust väljas olev töömaht ja -aeg
küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega. Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja
Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus, põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Kasutatud kirjandus Katrin Olenko, Ano Toots- Ühiskonnaõpetus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://my.tele2.ee/andresu/nykujun.html http://www.annaabi.com/materjal-4666-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.annaabi.com/materjal-21875-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond
Ideoloogilise seisunid seadmed on mõeldud selleks,et muuta meid mitte teadlikuks asjade kasutamises- PETLIK TEADLIKUS. MAHASURUVA SEISUNDI MEETODID: kautatakse füüsilist jõudu, et kontrollida masse ja kaitsta KAPITALISMI ja seejärel JUHTIVAT KLASSI. Marksism on marxi ja engelsi loodud ning uutes tingimustes Lenini poolt edasi arendatud filosoofiliste majandus teaduslike ja sotsaalpoliitliste vaadete teaduslik süsteem.Marxsim tekkis 19.sajandi keskpaiku, ajal mil juba ilmnesid kapitalismi ajaloolised piirid, ja ajaloo areenile oli tõusnud kapitalismi tulevane hauakaevaja- TÖÖLISKLASS. Kapitalism e. Ühiskondlik majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Marksism on intelektuaalselt kõige ambitsoonikam, süstemaatilisem ja mõjukam poliitiline filosoofia tänapäeva maailmas. Marksism on avaldanud suurt mõju, mitte vaid tänapäeva kultuuri elule kuid mõjutand poliitilist tegevust olles maailmavaatepoolelt alusalaks mitmele riigile
3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk.oleks jätkusuutlik ja areneks edasi,peab iga järgnev põlvkond olema: arvukam,haritum,tervem eelnevast põlvkonnas 4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K.Marx- 2põhiklassi:konfliktiteooria/ 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis 3)M.Weber "protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 4)E.Durkheim- tööstusühiskond suurendab individualismi/Anoomia-puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas
sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit
rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantikud Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Eelromantism Eelromantism on mõiste, mis hõlmab 18. ja 19
omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk.
Majandussotsioloogia II kodutöö 1) Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. · Agraarühiskonnas oli tavaliseks nähtuseks laste väga noores eas töötamine. Selle tõttu said mehed täisajaga maad harida. · Peale industrialiseeritud kapitalismi võidukäiku hakkasid vanemad investeerima oma laste tulevikku, sest kaudses mõttes investeerisid nad selle enda tulevikku lapsed said hea hariduse ja töö ning toetasid oma vanemaid. · Kui varasemalt suhtuti lastesse kui materiaalseis mõtteis kasulikuks olevatesse inimolenditesse, siis peale laia kõnealust tekitanud lauset, ,,lapse elukindlustus kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid.
? kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega 2. Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. Ei ole õige dzentelmen B. Õige! krediidivääriline aumees C. ? suurlinlik dändi 3. Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. Ei ole õige vaid soovitused edukaks äriks B. ÕIGEEE lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda 4. Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim A. ? kolleegide-asjatundjate tunnustuses B. Õige! legaalses rahateenimises C. ? isiklikult töö tulemusega rahulolemises 5. Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt A. Õige! traditsionalismi esindaja B. ? laiskuse kehastus C. ? kapitalistliku vaimu kehastus 6
kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid
sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline". Erinevalt Hegelist hülgas Marx aga idealismi, suunates enda tõe läbinisti ateistliku ,,dialektilise materialismi" poole. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Ta väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus
kokkuvarisemist. Samuti lõi see ajastu ka kasvulava, millel idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele. Suuresti aitas liikumine kaasa ka tänapäevaste majandusteooriate arengule - just Valgustusajastul loodi kapitalismi mõiste, mida täna peetakse isikuvabaduste üheks nurgakiviks. Valgustusajastuga algas absoluutse monarhia allakäik Euroopas. See ajastu aitas tohutult kaasa maailma moderniseerimisele ning tõi meid lõplikult Keskajast välja, purustades viimasedki selle perioodi jäänukid igapäevaelus. Liikumine aitas luua selliseid tänapäeva inimestele nii tuntud ja nende poolt nii hinnatuid ühiskonnateooriaid nagu demokraatia ning inimõigused. Suurt osa mängis see ka kapitalismi arengus
ebaõnnestumisega ta ei suutnud vabastada riiki suurtest võlgadest, kuid ega seepärast midagi veel seisma ei jäänud. 4)Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse varajaste esindajate suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Inglise- 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmise ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma
Lenin arreteeriti 1895.aastal detsembris ja pärast aastast vangistust saadeti asumisele Siberisse Susenskoje külla. Oma vangistuses kogutud materjali põhjal kirjutas seal esimese raamatu ,,Kapitaismi areng Venemaal", mis ilmus 1899.aasta aprillis. Siberis võttis Lenin naise, Nadezda Krupskaja, 1898.aastal. 2.1 Leninism Leninism on ideoloogia, mida kasutati Lenini valitsemise ajal Nõukogude Vene- maal ja Vene SFNV-s. Lenini sõnul on imperialism kapitalismi kõrgeim arengujärk. Kapitalismi saab 3 kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi reformida, nii et see viiks sotsialismini, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud Karl Marxi (Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär) väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides
Kujunemine (raamatust) Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud. Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja teooria ja taktika, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest.
kujuneda? Millised on tema väljavaated poliitikas ja majanduses? Võime nuriseda kõige üle, mis Eesti Vabariigis sündis, sünnib ja on sündimas, aga meie olime need, kes tahtsid vaba Eestit. Nüüd jääb ainult mõtiskleda, kas me tahtsime sellist vaba Eestit või oli meil pisut teistsugune ettekujutus. Hetkeseisundis, mis valdas meid Vabariigi taasiseseisvumise eel, ei osanud me kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus. Ja ta astub teistest üle. Nõukogude ajal ei osanud keegi isegi unenäos näha, et maapiirkondades suletakse koolid ning arstiabi on kättesaamatus kauguses. Omavalitsused ei jõua väikeste maakoolide kulusid tasuda, riik ei toeta ka just suure kopikaga
Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha
kultuuritööstuse poolt. Avangard on vaba niivõrd, kui ta väldib igasugust kaubaks muutumist. Marcuse: „Kunsti afirmatiivne loomus“ – kunst pakub midagi positiivset, kunst lubab õnne, kuid lubab seda ainult kauni näivuse vallas, eemal argikogemusest. Kunst pakub õnnetunde, näiteks kontserdil unustad mured. Kunst ei ole reaalne vabadus, aga kultuur on ilus alternatiiv ja unenägu. Kunst toetab kehtivat korda, kuna pakub inimesele lõdvestust. Kunst on kapitalismi vastase jaoks pigem negatiivne. Kunst jaatab maailma, aga tegelikkus ei vääri jaatamist. Kunst pakub ilusa elamuse õnnest ja vabadusest. Kunst vastandub argikogemusele ja elule. Kui kunsti ei oleks, oleks inimesel ainult trööstitu argipäev. Kunsti vastandumine elule on vastuoluline: ühelt poolt sisaldab sõnumit, et argimaailm on paheline, samal ajal lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ –
1. AGRAARÜHISKON ( ehk premoderne ehk traditsiooniline) · Enamik rahvuslikust rikkusest tuleb hankivast sektorist · Suurim osa elanikkkonast on hõivatud hankivas sektoris · Omane on suletus ehk väike mobiilsus · Seisuslikkus · Puudub rahvusriik · Suured pered, palju põlvkondi elavad koos 2. INDUSTRIAAL- EHK TÖÖSTUSÜHISKOND: · Sai alguse tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul, Inglismaal · Kapitalismi kujunemine · Ratsionaalsus · Muutus tööhõives (suurim osa elanikkonnast hõivatud tööstuses) · Riik ei sekkunud proletariaadi (kapitalistide ja palgatööliste) vahelistesse suhetesse · Bürokraatia tugevnemine ametnike võimu kasv · Masintootmine (tehniline alus: aurumasin, tootmine vabrikus, mille eellane on manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi)
Tema raamatud on täis sümboleid. Elas väga vaeselt, ei saanud naisterahvastega läbi, oli palju haige. Sigmund Freud oli austria psühholoog, kes leiutas psühhoanalüüsi. ID ego, ja superego. Ütles, et inimese käitumist juhivad inimesele arusaamatud instinkitd. Alateadvuses. Enamik meie otsuseid sünnivad ikkagi meie hirmude ja komplekside toel. tegeles unenägude analüüsiga. Karl Marx inimene kes käsitles väga põhjalikult kapitalismi. "Kapital" on tema põhiteos(kapitalism ja selle probleemid). Kapitalismi probleem on see, et vaesed ei saa kungai rikkaks ja rikkad ainult rikkamaks. Yhiskonnas tekib ebavõrdsus. Midda suurem on ebavõrdsus seda haigem on ühiskond. Mida suurem on vahe seda raskem on tagada sotsiaalset garantiid. Tänapäeval on asi parem kui 19. sajandil. Marxi mõjutus oli see, et tema nägemus kapitalismist oli suureks eeskujuks Venemaale(tekkis sotsialism). tema mõjutas materiaalset mõtlemist.
Jah. Millised on demograafilise ülemineku ajal toimuvad peamised muudatused? Suremuse langus, sündimuse langus. Oswald Spengler kasutas ,,habituse" mõistet nagu Pierre Bourdieu. Kas v.ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes? Eliiditeooria alandab eliidisiseseid konflikte. Millises ühiskonnas peaks olema rohkem vallalisi mehi kui vallalisi naisi (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrdselt)?. Polügüünsus mitme naisega samaaegselt abielus olema. Kumb väide peaks vastama tõele funktsionalistliku hariduse teooria järgi? Inimese tööalane edu sõltub sellest,
majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. klassivõitlus majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad.
Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.)
ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) 5. august 1895 London. Engels sündis tekstiilivabrikandi perekonnas. 1834-1837 õppis Elberfeldi gümnaasiumis, kust
võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks KOLMAS TASE Max Weber Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof. Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919. aastal Münchenis peetud loeng "Politik als Beruf" ("Poliitika kui elukutse ja kutsumus"), milles ta avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab
· ,,käed vabaks, tee vabaks" loosung 6. selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest · Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. · Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse
Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool. Selle keskne suund sümbolism- mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
