(veenulid surutakse kokku). Kopsuveenid (kummalgi pool kaks) väljuvad kopsuväratist ja viivad hapnikurikka vere südame vasakusse kotta. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks. Veri liigub alt üles suunduvates veenides poolkuukujuliste klappide abil, mis takistavad selle tagasivalgumist. Liikumist gravitatsioonijõule vastupidi võimaldab sissehingamisel rindkeres ja ka õõnesveenides tekkiv hõrendus, mis suureneb kodade diastoli ajal. Sealjuures on tähtis ka veenide toonus (tagatakse veeniseina silelihaste kokkutõmbel. Kõrge vererõhu või pikaajalise seismisega seotud töö korral võivad veenid
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud
Peale vaktsineerimist on organism haiguse vastu immuunne. Oled vaktsineeritud b-hepatiidi vastu. Puuduliku immuunsüsteemiga inimene ei tohi haigestuda, sest isegi lihtlabane nohu võib talle surmavalt mõjuda. Inimene peab ennast hoidma ja teatud ravimeid võtma. Lümfiringe: Lümfisooni esneb kaelal, kaenlaalustes, kõhuõõne keskosas ning kubemepiirkonnas. Nad on veresoontest eraldi. Lümf on lümfisoontes olev vedelik. tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümfi koostises on lümfotsüüdid, koevedellikku ja rasva. Põrn asub keha vasakpoolses osas ja kuulub lümfisüsteemi. Phastab organismi, lagundab kasutuks muutuneid punaseid vererakke.
veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1.Verejooks rebenemisi veretee on mehhanilselt vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes kahjustab vereteed ja rikub selle terviklikkust
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas
Järjekor Protsess d ..... Arteritest liigub veri kapillaaridesse ..... Vasakust kojast pumbatakse arteriaalne veri vasakusse vatsakesse ..... Kopsudes rikastub veri hapnikuga ..... Vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse ..... Paremast kojast pumbatakse veri paremasse vatsakesse ..... Veenidest voolab veri südame paremasse kotta ..... Kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad süsihappegaas ja jääkained ..... Kapillaaridest voolab venoosne veri veenidesse ..... Kopsudest pumbatakse arteriaalne veri vasakusse kotta ..... Venoosne veri pumbatakse paremast vatsakesest kopsudesse
2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni. Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel suunab selle edasi nefroni torukestesse, millede sein imeb tagasi ca 99% veest ja eritab veel jääke juurde. Jukstaglomerulaaraparaat: Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid
Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele
eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks, milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.
Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine
· Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere toomine südamesse · Kapillaarid on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Lümfisüsteem · Lümfiks nimetatakse lümfisoontesse imendunud koevedelikku. Viimane tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Koevedeliku vahendusel saavad rakud toitu ja hapnikku. Veresoonkonnahaigu sed · Südame-veresoonkonna haigused kahjustavad südant ja selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu, pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi?
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu
Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks . Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Hapniku rikas veri aga mööda kahte paremat/vasemat (kokku 4) kopsuveeni tagasi südamesse ja pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavaliselt vaid vastupidi. S.VRE vereliikumine südamest kehasse ja tagasi.
vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu Venoosne veri jõuab südamesse tänu tassitaolistele klappidele, skeletilihaste tööle ja kõhu- ning rinnasisesele rõhule Lümfisüsteem Kui kapillaarid viivad kudedesse aineid ja võtavad vastu jääkaineid, viivad nad kaasa veidi vähem vedelikku kui nad toovad See on lümfisüsteemi tähtsus
vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse.Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.Südant kahjustavad südameveresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest, venoossetest veresoontest ning kapillaaridest. Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Mõju hingamisaparaadile Kui inimene tegeleb spordiga tal ei ole õhupuudust. Inimene saab rahulikult joosta,
vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest
Esmaabi on kannatanu viivitamatu abistamine lihtsate ja käepäraste võtetega. Haav on naha vigastus, mis võib olla pindmine või ulatuda ka sügavamale. Luumurd on luu osaline või täielik murdumine. Nihestus on liigese osade ebaloomulik nihe teineteise suhtes. Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arteriaalseteks veresoonteks nim. veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad (aort, arterid, arterioolid) Venoossed veresooned juhivad verd kudedest südamesse (veenid, veenulid) Kapillaarid ehk juussooned on kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, madal ehk hüpotoonia. Suureks vereringeks nim. vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda
*Algab südame paremast vatsakesest *Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse *Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta 4. Arterid, veenid, kapillaarid. Seos ehituse ja ülesannetega. Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht. Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. Tugev kehaline
Kehast jõuab veri venoosne veri südame paremasse kotta MILLISED ON INIMESE VERESOONED? Inimestel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. VERESOONED on torujad elundid, mida mööda veri ringleb Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, kust veri liigub edasi kapillaaridesse Kapillaarides toimub aine vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri edasi veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. MIS TOIMUB KAPILLAARIDES? Seal toimub ainevahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre. ARTERID Arterid viivad verd südamest organitesse Arterites (väljaarvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri
6) Lõrisemine REEGLID! 1) Kui haige helistab ise ja ilmselgelt on kuulda ebatavalist heli hingamisel, ära viivita kiirabi saatmisega, küsimuste lõpuni küsimine ei ole vajalik. 2) Saades 8-ndale küsimusele vastuseks 2 või enam positiivset vastust korral saada kiirabi C prioriteediga väljakutsele. Ainult ühe positiivse vastuse korral liigu edasi järgmisele küsimusele. 10. Kopsuturse mõiste, sümptomid. KOPSUTURSE on vedeliku massiivne liikumine kopsu kapillaaridest rakuvaheruumi ja alveoaarruumi. SÜMPTOMID *Hingeldus *Suurenenud tööga hingamine *Täitunid kaelaveenid *Rahutus, hirm *Tsüanoos e. sinetus /kahvatus *Märjad räginad üle rindkere *Vahutav röga *Kiire pulss *Külm nahk *Kurnatus, nõrkus 11. KATE mõiste ja sümptomid. KopsuArteriTrombEmboolia on trombi kandumine verevooluga kopsuarteritesse, mille tagajärjel lakkab vastavas kopsupiirkonnas verevool. SÜMPTOMID
Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ja vereliistakutest. Punalibled e erütrotsüüdid transpordivad hapniku, tekivad punases luuüdis, tuumata rakud. Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond
3.3. Šokk „Põletuse tagajärjel suureneb kapillaride läbilaskvus ja tekib šokk. Tõsise šoki korral on sümptomiteks tahhükardia, madal vererõhk, väike pulsirõhk, jahe perifeeria ja oligouuria. Märkimisväärne on naatriumi ja kaaliumi kadu põletuspinnalt, mis jätkub kuni paranemiseni. Infusiooniravi alustatakse elektrolüütide lahustega. Kolloididest abi ei ole, sest ka suured kolloidosakesed pääsevad kapillaaridest läbi. Positiivsed kogemused on tekkinud hüpertooniliste lahuste kasutamisel.“ (Lindgren 2007: 17). Psühhosotsiaalseid probleeme on leitud 20-30%-l patsientidest, kes on läbi elanud raskeid põletusi. Tihti on psüühiliste tegurite taastumine raskem, kui trauma ise. Posttraumaatilise stressireaktsiooni ja depressiooni ravi nõuab järjekindlat koostööd põletusosakonna personali ja psühhiaatrilise konsultatsiooniüksuse vahel. (Härmä 2007: 171).
Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on
○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri,
Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd).
6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik glükolipiid Näita noolega ja nimeta, missugused biomolekulid on Plasmamembraan
Neerud Inimese erituselundiks on neerud, kopsud ja nahk. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad. Neerude ülesanded: · Eemaldavad verest jääkaineid ja vett · Hoiavad organismi veebilansi tasakaaslus · Aitavad säilitada vere keemilist koostist ja pH-d Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on mõlemas neerus umbes miljon. See kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes
Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülismbakanalit soolestiku taga. ~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu. Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju- mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn:
Kuidas toimub eritamine neerudes? Neerud hoolitsevad enamiku ainevahetusjääkide eemaldamise eest organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Need on ained, mille hulk veres peab olema püsiv ega tohi kõikuda sõltuvalt sellest, kui palju me sööme või joome. Neerudesse tuleb veri südamest suure rõhu all. Neerude sees liigub veri mööda peenikesi kapillaare. Siin filtreeritakse suur hulk vett koos selles lahustunud ainetega kapillaaridest välja neerutorukestesse. Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini. Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane
N PUNANE verejooks 23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse. Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka. Roosakas –3/4 lümfist koguneb rinnajuhasse ja saabub vasakusse venoosnurka Lümfisüsteemi ülesanne on rakuvälise veemahu ühtlustamine ja kaitse sise- ja väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu. Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub
N PUNANE verejooks 23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse. Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka. Roosakas –3/4 lümfist koguneb rinnajuhasse ja saabub vasakusse venoosnurka Lümfisüsteemi ülesanne on rakuvälise veemahu ühtlustamine ja kaitse sise- ja väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu. Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub
cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist)
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ainult ühes suunas. Veresooni on kolm tüüpi: arterid, veenid ja kapillaarid. Südamest väljuv aort (arter) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest liigub veri kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel ehk läbi kapillaari õhukese seina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse ja jääkained (nt süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste kokkutõmmete survel. ARTERID Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID
vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/ Kolmandat faasi iseloomustab vaikne periood, mil hakkab taastuma looma hingamine ning ta hakkab tajuma ka ümbrust
eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks, milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.
vigastuste eest. Süda asub üsna keha keskjoone lähedal vasaku kopsu allosas südamepaunas. http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/ Veresooned on torujad sileihastest koosnevate seintega elundid, mida mööda liigub vedel sidekude, veri. Veresoonkond koosneb 3 tüüpi veresoontest: arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterite seinad on kõige paksemad, kuid väga elastsed. Arterites paneb vere liikuma südame kokkutõmbed. Veenide seinad on õhemad ja nendes on vere ühesuunalise liikumise tagamiseks klapid. Veenid juhivad verd kudedest südame suunas. Vere panevad veenides liikuma kerelihaste kokkutõmbed. Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Arterites liigub veri kiiremini kui veenides. Kõige peenemad veresooned on kapillaarid ehk juussooned
(eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid. Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest
kõhukelme mõnele elundile kinnisti, mida mööda tulevad elundini veresooned ja närvid. Parietaalse ja vistseraalse lestme vahele jäävat pilujat osa nimetatakse peritoneaalõõneks. Tavaliselt esineb peritoneaalõõnes 50 ml vedelikku, mis vähendab hõõrdumist ning omab ka põletikuvastast toimet. Vedeliku teke ja imendumine nii pleura- kui ka peritoneaalõõnde on omavahel tasakaalus. Oma olemuselt on antud vedelik plasma ultrafiltraat, kuna seda eritub mõlema lestme kapillaaridest. Imendumine toimub lestmete veenulitesse, valgud ja rakuline osa lümfiteedesse. Antud tekke ja imendumise tasakaalu mõjutavad kapillaaride läbilaskvus ehk permeaabelsus, vereplasma ja pleura- või siis peritoneaalvedeliku onkootne rõhk, vedeliku resorptsioon lümfiteede kaudu, õõnes olev alarõhk ning kapillaarides olev hüdrostaatiline rõhk. Vedeliku tekke ja imendumise tasakaalu häirumise korral koguneb vastavasse õõnde liigselt vedelikku
Taim seda vett kätte ei saa. 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas (kapillaarvesi ja gravitatsioonivesi) Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30-50 cm vett kapillaarides.liivsavides mitmeid meetreid, aga aeglaselt. Savides kõige kõrgemale. Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. 35. Toetuva kapillaarvee tõus Ehk kapillaarvee tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest
n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormoon ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid.
n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormooni ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid.
gif Ajuvatsakesed Peaajus leiduvad omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed. Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest; vaheajus asub III ajuvatsake; pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake. III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuajuveejuha. IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks. Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi. PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine hästi kaitstud ja toestatud. Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadeks. Koostanud M. Kolga 12
udarasisesed ehituslikud muutused, väheneb udara suurus ja sekretsioonivõime. 42. Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid jääkproduktidest, kooskõlastatakse organite talitlust ning reguleeritakse kehatemperatuuri. Veresoonestik koosneb südamest verd välja juhtivatest arteritest, südamesse verd viivatest veenidest ning kapillaaridest, kus toimub vere ülesannete täitmine. Suuremad arterid jaotatakse elastseteks ja lihaselisteks arteriteks. Elastsete arterite ehituses on ülekaalus elastsed elemendid ning nende ülesanne on südamest tõukeliselt väljuva verevoolu muutmine pidevaks. Elastsete arterite liigset laienemist takistab neid ümbritsev adventitsiaalkest. Lihaseliste arterite ülesandeks on ühtlase vererõhu säilitamine olenemata kapillaaride kaugusest südamest.
ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud. Kui organismi tabab mingi
rõhuks. Võrreldes plasma osmootse rõhuga, mis on tingitud peamiselt veres lahustunud ioonidest, on onkootne rõhk väga väike suurus. Kuid kuna valgud kapillaari membraani ei läbi, siis on onkootne rõhk väga oluline transkapillaarse vedeliku transpordi korral. Onkootne rõhk mõjutab vee jaotust plasma ja interstiitsiumi vahel. Arteriaalses vereringe osas on hüdrostaatiline rõhk suurem kui onkootne rõhk, aga venoosses osas on vastupidi. See tagab vee liikumise arteriaalsetest kapillaaridest interstitsiaalsesse vedelikku ja vastupidiselt, venoossed kapillaarid tõmbavad vee ära interstitsiaalsest vedelikust. Osmootset rõhu on lihtne mõõta instrumentiga, mida nimetatakse onkomeetriks. !
fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud. Kui organismi tabab mingi valguline võõrkeha,
närbumspunkti aste) 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas. Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30- 50 cm vett kapillaarides.liivsavides mitmeid meetreid, aga aeglaselt. Savides kõige kõrgemale. Liikuv toitaineterikas põhjavesi kare vesi Mitteliikuv põhjavesi pehme vesi Vabavesi taim saab vee kätte, kui juur sinna ulatub 7) R (mitte liikuv vesi) *(raskesti liikuv) *(keskmiselt liikuv) kesrgesti liikuv
● KOKKU 4 - suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest - vaheajus asub III ajuvatsake - pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake ● III ja IV ajuvatsakest ühendab KESKAJU läbiv SUURAJUVEEJUHA ● IV ajuvatsake läheb üle SELJAAJU TSENTRAALKANALIKS ● Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega, moodustades nn SOONPÕIMIKUID - nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümilaadne vedelik e AJUVEDELIK - see väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD ● Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. ● Nend funktsioon: õrn ajuaine on hästi kaitstud ja toestatatud. ● Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadesks.
annaabi.ee 
