Essee ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' (0)

Pirita Majandusgümnaasium
Kehaline kasvatus
Stefani Kask , 12.A
’’Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?’’
Essee
Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport . Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on toetused lastele ja koolides on kohustuslikus korras kõigil kehaline kasvatus. Sellest tulenevalt tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest üritustes on siiski väike ja oleneb paljustki meediast ja meid ümbritsevast ühiskonnas levinud normidest.
Meedia, see on üks mõjuvõimsamaid vahendeid mõjutamaks ühe riigi rahvast. Spordi küljest jääb silma meie armastatud ja rahvuslikuks uhkuseks tõusnud spordikangelad – Olümpial medaleid võitnud kallid kaaskodanikud. Kristiina Šmigun, Andrus Veerpalu , Erki Nool , Gerd Kanter , Erika Salumäe.... – need on meie märkimisväärse eduga sporditähed, kellele vaatame tänapäeval alt üles ja seame noortele sportlastele eeskujuna motivatsiooni tabeli esimestesse ridadesse. Nendele seame oma suurimad ootused ja lootused Olümpia mänge vaadates ning jälgime suure rõõmuga nende edu ja kurvastame nende kaotuste üle.
Iga aastased jooksu- ja suusamaratonid on nagu suur ühine ette võtmine, kus osaleb igal aastal tavaliselt mitukümmend tuhat inimest. Maratonid teeb huvitavaks tavakodanikule ja võhikule asjaolu, et iga finišisse jõudnud osaleja saab kingituseks maratoni korraldaja poolt mingi teatud firma kinkekaadri(d). Just kingitus, mille omastad selle raske teekonna läbides, annab üldiselt kodanikule tõuke osaleda taolises katsumuses kas omapäi või mitmekesti.
Proovides leida just Eesti kodanikele meelepäraseid teemasid, mida kajastada uudistes; ajakirjades ja ajalehtedes, on sport hinnas . Kirjastajad keskenduvad nõudlusele ja näeme üldpildis ka palju rahvuslikkust populaarsetes küpsetusnippides ja lihtsamates üleskutsetes sportlikkele liikumistele , mis kõik tõstab meie ühtlustunnet, kui ka heaolu selle riigi kodanikuks olles.
Meeldivaks näiteks on koolide üldine tähtsuse andmine spordile. Teisest klassist alates kuni keskkooli lõpuni on kehaline kasvatus õpilastele kohustuslik, tagades sellega neile mitmekülgse spordialade ülevaate, andes teada kui oluline on üldine kehaline aktiivsus meile ka edasises elus ning andes aimu, mis on just meile sobiv spordiala. Koolide vahel korraldatakse Eestis male , korv- ja jalgpalli mänge, kuid ka suuremaid orienteerumisi, kus auhinnad on piisavalt suured, et tõsta motiveeritust osaleda sellistes ühisettevõtmistes. Kui rääkida keskkooli lõpetanud üliõpilastest ja ka juba töötavatest isikutest, näeme et nii ülikoolidel kui ka suurettevõtetel on samuti sportmängudeks oma võistkonnad moodustatud, kes ka aktiivselt võtavad osa oma taseme näitamisest.
Toetuste näol on meil soodustused noortele ujulates , suusaradadel, jõusaalides ja muudes spordikeskustes, mis tekitavad paremad tingimused neile, kel oma lemmikspordialaga tegelemiseks puuduvad priiskavad ressursid .
Olles koolitee lõpetanud, on sportlik taust kindlasti hinnatud ka tööturul. Eesti rahvusspordiks on jalgpall, milles tähtsaim paralleel tööga on koostöövõime. Nii nagu jalgpallis, on ka tööturul võimalik saavutada paremaid tulemusi koostööd tehes oma meeskonnakaaslastega (kaastöölistega), ning pidev tahe enesearenguks on edasikandvaks jõuks. Ühtlustunnet suurendab ka Eesti jalgpallikoondiste mängudel käimine, pole paremat tunnet kui tuhanded eestlased ühel staadionil, laulmas meie rahvuslaule meie sangarite toetuseks . Mehed nagu Konstantin Vassiljev , Mart Poom , Andres Oper ja Sergei Pareiko ei kõla ühelegi eestlasele võõralt, ning nende edu on toonud ka meile, eestlastele, lugematult rõõmu.
Kõike eelnevat arvestades püüame jõuda põhiväärtuseni, et kuidas siiski sport aitab meil tunnetada Eesti kodanikuks olemist ja lisaks milline on üldine kodaniku seotus spordiga ning kust see siiski alguse kõik saab, see pole mitte ainult omaette kompimine pimedas . Leian, et kõik, mis on igal inimesel väärtusena, algab kodust ja teisena tuleb, sama olulise kohaga, meid ümbritsev ühiskond-keskkond. Kodus näeme väiksest saati, kuidas tuleks suhtuda sporti ja vastavalt vanemate eeskujule saab alguse meie teekond sellesse olulisse valdkonda. Keskkond, kuhu astume kooliealisena, on paratamatult suure survega ja paneb meid kohanduma ning õppima enda kohta kehaliselt palju uut. Näiteks kui Su vanemad on sportlased ja/või kui käid spordikallakuga koolis, siis on ilmselge, et ka Sina soovid tõenäoliselt saada rohkem osa riigi poolt pakutavatest sportlikest väärtustest. Meedia, mis toob meieni kõige huvitavamad spordiga seotud aspektid, annab võimaluse vaadata endast kaugemale ja seada enda eesmärgid kasvõi maratonidestki kõrgemale. Sport, see on osa meie kultuuripärandist, mis aitab meil tulevikku vaadata helgema pilguga, lootes, et see liidab meid tulevikus veel enamgi kokku kui ühtse rahvusena.