Gustav Vasa: riigiisa või türann? (0)

Gustav Vasa
Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fašiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes . Sellest tuli ka Vasade nimi.
Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega.
Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497 . aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli ägeda loomuga, ülbe, konfliktialdis ja vägivaldne kuju, sealjuures küllaltki piiratud mõistusega. Aastal 1492 abiellus ta Cecilia Mansdotteriga.
Kuningas Gustav Vasa on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib . Ta sündis 1496 Rydboholmi mõisas, mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Gustav abiellus Saksi-Lauenburgi hertsogitütre Katarinaga 1531. aastal ja kaks aastat hiljem sündis neil ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri põrutuse tõttu, mille ta sai kukkudes. Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, Margareta suri 1551. aastal. Hiljem abiellus Vasa Katarina Stenbockiga, et mitte surra lesena.
Aastal 1512 ründas Taani kuningas Christian Stockholmi, mille tõttu mõlemad pooled kannatasid suurte kaotuste järel. Vaherahu sõlmimise tõttu saadeti kuningas Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav Vasa ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Seal üritas ta inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ning ta tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna ning ta naases Rootsi.
Gustav Vasa läks abi saamiseks ühte Dalnara maakonda, kuid ka seal keerati talle selg. Siis otsustas ta minna Norrasse abi paluma. Peale Vasa teele asumist said Dalnara elanikud teada Christiani veresaunadest ja terrorist, nii et nad saatsid oma mehed Vasa tagasi kutsuma, et see nende liidriks hakkaks . Kuna Vasa sõjavägi oli, nõrk pöörduti abi saamiseks Lübecki poole, kes neile kokkuleppe alusel laevad saatis. Selle laevastiku abi võitsid rootslased tagasi nii enda valdused oma kodumaal kui ka Helmstede juhtimisel mõned Taani maakonnad .
Segadusterohkel perioodil otsustas Rootsi riiginõukogu valida riigieestseisja kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid . Foogtide ülesanne oli maksude kogumine ja rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine.
Riigikoosoleku tulemusena kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piirati märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määrati veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale . Tänu sellele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral – kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. 1528. aastal sai Gustav Vasa lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti. Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle kiriku õnnistuse ja seega jumala kindla toetuse.
Peale suure talupoegade ülestõusu mahasurumist oli riik kindlustatud. Aeg möödus rahulikult , kui välja arvata muutlikud suhted Taaniga ja Saksamaaga. Gustav oli alati olnud väga Taani-vastase suhtumisega. 1550-ndatel aastatel hakkas Gustavi tervis halvenema. Viimased eluaastad veetis ta enamasti lamades ja teda põetas tema naine Katarina. Gustav suri 28. septembril, 1560 . Tema surnukeha on maetud Uppsala katedraali. Peale teda asus troonile tema poeg Erik.
Gustav Vasa saavutas enda valitsemisajal rohkem, kui enamus Rootsi valitsejaid. Ta kaitses enda võimu kindlameelselt ja hästi. Machiavelli , kes pani paika erinevate valitsejate tunnused, mõõdupuu järgi võttes oli Gustav äärmiselt edukas. Ta saavutas enda eesmärgid: Rootsi vabastamise, riigi kindlustamise ja püsiva võimu „riigiisana”.
Kuid teiste moraalsemate mõõdupuude järgi oli tal türanlik valitseja- samast klassist teiste rea välismaiste valitsejatega, keda just Rootsi ajalookirjutised on märgistanud negatiivsete terminitega.