Referaat LENNUMASINAD (0)

Tapa gümnaasium
Õpilase nimi
Lennumasinad
Referaat
Juhendaja :Õpetaja nimi
Tapa 2012

Sisukord

Sisukord

Tapa gümnaasium 1
Õpilase nimi 1
Lennumasinad 1
Referaat 1
Juhendaja:Õpetaja nimi 1
Tapa 2012 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Helikopter 3
Lennuk 4
Kuumaõhupall 5
Dirižaabel 5
Sissejuhatus 3
Helikopter 3
Lennuk 4
Kuumaõhupall 5
Dirižaabel 5

Sissejuhatus

Lennumasinad on seadeldised, mis võimaldavad õhus püsida ja liikuda ( lennata ). Need püsivad õhus aerodünaamilise tõstejõu mõjul või aerostaatilise üleslükke jõul.
Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohal madalam õhurõhk kui tiiva-alusel pinnal. Rõhkude erinevuse tõttu tiiva üla- ja alapinna vahel tekib tõstejõud
Aerostaatiline tõstejõud: Õhust väiksema tihedusega gaasiga täidetud ruumile mõjub üleslükkejõud, mis võrdub selle gaasi poolt väljatõrjutud õhu hulgaga .
On olemas mitmeid erinevaid lennusõidukeid.

Helikopter

Helikopter on ühe või mitme mootoriga ja horisontaalse tiivikuga õhusõiduk,  mis kasutab tõste- ja veojõutekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat tiivikut.. Helikopterid võivad püstloodis õhku tõusta ja maanduda ning lennata aeglaselt või püsida peaaegu liikumatuna õhus. Helikopterite suutimaks eeliseks lennukite ees on see,et neil pole vaja õhku tõusmiseks tarviss stardirada ning nad võivad startida või maanduda üsna väikesele maalapile, kas või maja katusele. Üks puudus on aga nende väike kiirus,mis on ligikaudu 200 km/h. Helikopterid leiavad laialdist rakendamist nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel.Sõja ajal kasutatakse neid lennumasinaid materjalide ja väeüksuste teisaldamiseks ning raskesti ligipääsetavatest piirkondadest haavatute evakueerimiseks. Helikoptereid kasutatakse ka merel patrullimiseks ning päästeoperatsioonide tegemiseks.

Lennuk

Lennuk on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu  tagav  jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere , saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.[1]
Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part -lennuk, tandemtiiblennuk.
Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, reisi- ja kaubalennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid.[1]
Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks, keskmaalennukiteks ja lühimaalennukiteks. Lennukiiruse järgi liigitatakse neid eel- ja ülehelikiirusega lennukiteks. Lennukeid liigitatakse ka jõuseadme ehk lennukimootori tüübi järgi.[1]
Jõuallikaga varustatud lennukid saavad edasiliikumise lennukiiruse reaktiivtõukest või propelleri või ka ventilaatori poolt tekitatud tõmbest. Kasutatava jõuallika ehk mootori osas jagunevad lennukid kolbmootor - ja reaktiivlennukiteks. Kolbmootoriga lennukid jagunevad omakorda täht- või ridamootoriga lennukiteks.Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid .
Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid.Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes.Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja  Kanada  vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500.  Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380.

Kuumaõhupall

Kuumaõhupall on õhutranspordivahend, mis liigub tuule kiirusega.See sõiduk koosneb gondlist ehk korvist ,kus asuvad reisijad ja kus asuvad reisijad ja kus paiknevad gaasiballoonid ,ning õhupalli kestast, mille alaosas on ava. Selle kaudu suunatakse kesta õhust kergem gaas (vesinik, heelium ) või kuum õhk ,mida saadakse gondli kohal olevas põletis propaangaasi põletades. Kuna kuum õhk on külmast õhust kergem, kerkib õhupall üles. Kui õhupallis õhk jahtub, hakkab õhupall allapoole laskuma.

Dirižaabel

Dirižaabel ehk õhulaev ehk tsepeliin on selline õhusõiduk ,mis sarnaneb kuumaõhupalliga, ent on sellest suurem ja pikem. Õhulaeva alaosas paikneb reisijatele mõeldud ruum – gondel.Sõiduki mõlemal küljel asetsevad propellerid ,mis käitavad mootori ja mille abil saab laev liikuda isegi vastutuult (erinevalt kuumaõhupallist,mille liikumise suund oleneb tuulte suunast).Õhulaeva kere on täidetud õhust kergema süttimatu gaasiga – heeliumiga.
Kunagi varem kasutati neis õhusõidukites vesinikku ,mis on erinevalt heeliumis väga kergesti süttiv. Siis juhtus ka üks väga suur õnnetus aastal 1937. Nimelt õhulaev Hindenburg süttis ning tuli hävitas selle mõne minutiga, surma sai 35 reisijat.
5