Referaat LENNUMASINAD (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

29

doc

Referaat Globaliseerumine

SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi

Kodanikuõpetus

30

docx

Referaat Teest

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU ...........................

Toitumisõpetus

12

doc

Referaat metallid

Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist M

Keemia

12

odt

Referaat Prantsusmaast

Prantsusmaa  Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus  Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" ­ Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus

Geograafia

18

odt

Referaat Suurbritannia

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...................................................................................................................................9 Tö

Geograafia

21

doc

Referaat Uus-meremaast

Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus .....................................................................................................................9 7.Riigi põllumajandu

Geograafia

10

docx

Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel

Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavuta

Autoõpetus

15

docx

Auto aktiivne ja passiivne turvalisus

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus.

Auto õpetus

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (0)