Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kanti eetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kant, kanti, eetika, imperatiiv, metafüüsika, toimivad, sfäär, moraaliteooria, kaalutlustest, hüpoteetiline, imperatiivid, paberkandjal, selgitamine, eitav, maailmaga, põhjuslikkuse, tahe, niisiis, filosoofiad, deontoloogiliste, tegude, moraalireeglid, erandeid, valetamine, iialgi, asjaoludeloomuga, arukad, kategooriline, hüpoteetilised, tahtaÄrieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt.
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 17 Slide 18 Deontoloogilise eetika klassik Kanti õpetuse alused Saksa filosoof Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle Immanuel Kant (1724-1804)
moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv Kanti õiguste ja kohustuste teooria Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid õigused ja kohustused tasakaalus olema. Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum. Absoluutsed õigused: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile, õigus teada. Kohustused:-vägivaldusetus, usaldusväärus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
kõik on tavaolukordades õige. Kui aga leidub olukordi, kus need satuvad konflikti, siis kohustuslik one neist ainult üks. Milline, seda ütleb intuitsioon. Immanuel Kant: · Teda mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Oluline on vaid sisemine headus hea tahe · Kant eristab 2 sorti imperatiivi (käsklust): o Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt
traditsioon, mis on isetekkeline. 2. Eetika alused kui õige käitumise teoreetilise põhjendamise hädavajalik sõnavara Väidete ja tegude õigustamine Kui õigustatakse tegu, siis esmalt tegu tõlgitakse/tõlgendatakse otsuslauselisse vormi=kirjeldusse, kuidas on. Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika Kognitivism eetikaväidetel on tõeväärtus ja on võimalik teha kindlaks, uurida välja, saada teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus).
Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla moraalne- sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla. Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks inimesi aukartuses, siis poleks inimese elu kõik seda, mida ta võiks meie praeguses ettekujutses olla. Seepärast on tegelikult igale inimesele parem, kui järgida
· Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. · Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. Argumendi probleemid, I · Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. · Psühh. egoisti vastus: sellisel juhul inimesed soovivad mõnda kaugemat eesmärki või näiteks soovivad täita oma kohust, kuid see tähendab ikkagi, et nad toimivad nii, nagu nad soovivad ja on seega egoistid. Argumendi probleemid, II · Inimesed võivad soovida seda, mis ei ole nende huvides. S.t eeldus 2 on väär. · Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument psühh. egoismi poolt
Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. FLFI.02.003 Eetika alused Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides – eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head
FLFI.02.003 Eetika alused Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head
tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg.
kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida.
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd
IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust
kogemusest. Berkeley: ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. "Ma näen seda kirssi, ma puudutan seda, ma maitsen seda: ja ma olen kindel, et eimiskit ei saa näha või puudutada või maitsta: seega on see tõeline. Kui me kõrvaldame pehmuse, niiskuse, punase ja magushapu aistingud, kõrvaldame me ka kirsi enda. Sest see ei ole miski neist aistingutest eraldi seisev asi." Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. 11. Kanti lähtekoht tunnetusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Kanti panus: meie tunnetus ei ole passiivne, tunnetusvormid vormivad mateeriat (aistinguid). Sellised tunnetuse vormid näiteks aeg ja ruum. Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö. 12. oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted
olemine, kohus/himu, väärtus/fakt) Filosoofia ülesanne: 1. eraldada need varjatud kategooriad ja mudelid, mille abil inimolendid mõtlevad 2. näidata, mis on neis ebaselget või vasturääkivat 3. välja tuua nendevahelised vastuolud, mis takistavad sobivamate teede rajamist kogemuse korrastamiseks, kirjeldamiseks ja seletamiseks 4. seejärel, juba veel ,,kõrgemal" tasandil uurida selle tegevuse enda olemust ning tuua päevavalgele need peitmudelid, mis toimivad filosoofilises tegevuses. Filosoofide ülesanne käsitleda kõike, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või vaatluse abil, et oleks võimalik luua teistsuguseid, seesmiselt vähem vastuolulisi ja vähem moonutatavaid metafoore, kujundeid, sümboleid ja kategooriasüsteeme. Filosoofia = tarkusearmastus Kogemus kui igasuguse filosofeerimise lähe: Leiame end eest maailmas olevana, maailma kogevana Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla
Mõistuslik kõne koosneb väitelausetest. Väidab oleva kohta sellisel viisil , et see saab olla tõene või väär. See kas toob olevat esile või ei too. 2.Kategooriaõpetus: Olev tervikuna jaguneb kümneks kategooriaks, st. mistahes väide oleva kohta on viidav nende kümne kategooria alla. N: põhjus, tagajärg, suhe, aeg, koht jne. Olev tervikuna on lõplik ja lõplikult kirjeldatav. Põhimõtteliselt on võimalik ka teadus lõpuni viia. Teadus on tõde. 3.Inimhing: Aristotelese eetika on seotud tema õpetusega hingest. Kõigel, mis on elus on Aristotelese arvates hing, ainult et erinev hing. Kui miski on elus, siis on tal vähemalt üks järgmistest tunnustest: mõistus, aisting, liikumine ( ruumis või toitumise, kasvu või languse mõttes). Seega on ka taimed elus. Loomi eristavad taimedest aistingud. Hing ei saa Aristotelese arvates eksisteerida kehast eraldi, ta ei ole asi. Hing on hoopis elusa keha olemus. Inimese hingel on kolm alget: taimne
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse.
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja
välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud) 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad:
saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne. Platon väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees)
koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul
Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja
(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika).
Tänapäeva analüütiline filosoofia tegeleb ka paljude muude probleemidega, mitte ainult keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine)
Sokrates suri oma tõekspidamiste 6 eest nö märtrisurma. Ta hukati avalikul kohtuprotsessil, mis nõudis, et ta oma avaliku filosofeerimise, mis noorsugu hullutas, sellest kuidas vaimset rikkust tuleks varalisele eelistada, lõpetaks. PLATON (427 - 347 eKr) oli Sokratese õpilane. Ateena AKADEEMIA, esimese läänemaise kõrgkooli rajaja. Platon on kogu läänemaise metafüüsika alusepanija, tegeledes pea kõige ka tänini kehtivate filosoofia valdkondadega. Tema teosed kannavad nime DIALOOGID, peategelaseks Sokrates. Platon oli rahulolematu valitseva ühiskondliku dekatentsuse ja asjade paratamatut suhtelisust aktsepteeriva maailmavaatega. Ta asus OBJEKTIIVSE TÕE otsingutele. Tuleb leida üks tõeliselt olev. Platoni vaade jagab maailma kaheks - DUALISM, kus on tõeline ja mittetõeline näivus, mida meie just siin ilmas tajume empiirilisena (kuulmine, haistmine,
annaabi.ee 
