Pääsusaba Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Minu lemmik liblikaliik on Pääsusaba. Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi.Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Pääsusabal on 37 alamliiki. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 8– 10 cm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee - ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval.
Viandeni kanton 11. Wiltz 12. Grevenmacheri ringkond Echternachi kanton 4. Grevenmacheri kanton 6. Remichi kanton 10. Luxembourgi ringkond Capelleni kanton 1. EschsurAlzette'i kanton 5. Luxembourgi kanton 7. Merschi kanton 8. Luksemburgis on 12 linna. Kõige suurema elanikkuarvuga on luksemburg, kus elab ligikaudu 285/474st tuhandest inimest. Pinnamood on künklik (Ardennides kuni 563mm). Põhjas õilistavad Ardenni kannused. Valdav on parassoe mereline kliima (700750mm sademeid aastas) ja suhteliselt tihe jõgedevõrk. Lääne osas voolab suurim jõgi Mosel. Umbes kolmandiku pindalast katavad laialehelised metsad. Midagi vatamisväärsustest Keegi turist rääkis: "kaks jõge voolavad ka läbi Luxemburgi. Üks pidi olema 1-meeter lai ja teine 31cm. Seda meetrist nägin mina ka, aga seda teist ei pannud võib-olla lihtsalt tähele
Seejärel 15.a saadi kannupoisiks, kes oli rüütli relvakandja ja saatja, õpiti ka võitlusvõtteid. Umbes 20.a löödi noormeest pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid sõjalised ja kiriklikud jooned. Ööd enne tse veetis tulevane rüütel palvetades ja relvi valvates. Hommikul tuletati talle meelde rüütlireeglid, toetudes nendest kinnipidada. Saabastele-kullatud kannused, ümbes keha sõjavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähendas, et ta on vastuvõetud uude seisusse. · Rüütli ordud. Pühal maal rajati paavsti kaitseks sõjameeste vennaskonnad e vaimulikud rüütliordud. Nad loobusid kõigest ja pühendusid ristiusu kaitsele. 1) Johanniitide e hospitaliitide ordu. 2)Templiordu ja Saksaordu 3)Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad 1202
Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik mõtlemine(kasum), käitumine oluline(sõlt au), munk- suhe jumalaga, piibel kui lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi. Rüütlikslöömine viimase öö veetis rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe taktika vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku, piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast ei püütud tavaliselt
Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus."
Kreeka mütoloogiast, kes pälvis austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel iseloomulikud kannused, "sabad," mis on liblikale ka nime andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas-oranzide täppidega. Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera
sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse. Kui rüütel oli täielikus lahingvarustuses, astus ta kirikust välja. Tema ette juhiti paraadratsu. Rüütel pidi ilma ühegi komistuseta, kergelt ratsu selga hüppama ja linna peaväljakul auringi tegema, kus rahvas teda tervitas
*Juhtimisvõtted- juhtimisvahendite kombinatsioonid, millega pannakse hobune mingit liikumist või harjutust tegema *Juhtratsanik-esimene ratsanik rivis * Kabi - sarvjas moodustis hobuse jäsemete tipus, mis on arenenud küünest. *Kalossid - spetsiaalsed kaitsmed (hobuse jalgadel) piirde ja päka kaitseks. *Kangvaljad - topeltvaljastus, mis koosneb erinevate ratsmetega kasutatavast rõngastega suulisest (trenslist) ja kangsuulistest. *Kannused - ratsaniku saabaste (kandade) külge kinnitatavad metallist või plastmassist ogataolised abivahendid hobuse ergutamiseks. *Kaska - kaitseb ratsaniku pead, kui hobune ta seljast viskab. *Koondamine - hobuse raskuskeskme paiknemise muutmine nii, et tagajalad võtavad sellest kanda suurema osa hobuse ja ratsaniku raskusest. *Pinded - jalasidemed, enamasti elastsest materjalist. *Kummisuga - puhastab hobuselt pori, lahtiseid karvu ja masserib hobuse keha samal ajal.
" ,,Olid ajad ja rõõmud! Kuid siis tulid uued, jubedad päevad." ,,Kuhugi ei tohtinud enam minna, igal pool seisid tihedad okastraadid, aiad ning inimlapsed." ,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti haljendavaist nurmedest,püüdmisi vabusse metsadesse." 1.2.2 Peategelane oli Kerill-Kerkerill. ,,Kunagi olid ta kuldsed suled tookord sädelenud- punased,rohelised ja kollased-ja saba tõusnud uhkelt püsti kui loogas vikerkaar.Hari oli olnud punane kui taeva õhtused leegid, kannused teravad kui murtud klaas!" Kunagi, kui ajad olid veel ilusad oli Kerill-Kerkerill väga lugupeetud. Ta käis terves mõisas ringi kiredes ja lärmitsedes, norides tüli, kakeldes ning sellega äratatas kõigis õudust ja suurt lugupidamist enda vastu.Ta oli olnud võimsaim valitseja ja kardetuim võitleja.Ta erines teistest kuna ta säilitas oma unistused ka peale aegade muutumist. Uskus endiselt, et tuleb päev mil ta ära lendab lõunamaa päikese kätte. 1.2
Barokk vahast mannekeenid (1600- 1715.a) esimene moeajakiri erinevad rõivad seoses elujuhtudega N: seelik, pihik, kleit dekoltee, puusapadi, laiad puhv-varrukad, põll, mantoo M:särk, laiad (põlv)püksid, sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee,
neid kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Umbes 20a löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeldis, mispeale noormed andis ühele põlvele laskudes tõotuse neist kinni pidada. Tema saabastele kinnitati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähtistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Siis anti vastsele rüütlile relvad ja algas pidulik söömaaeg. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike nimetati kokku rüütlikoodeksiks. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi paistma silma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti
Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must- kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, „sabad“, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti jatõuseb tihti kõrgele. Koiliblikas Koiliblikad on kuldselt või hõbedaselt läikivate tiibadega tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud
Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed ning kannused sätendamas saabastel. Woland "lendas sellisena nagu ta tõeliselt oli /.../ tema hobuse valjad, see võis olla kuukiirtest kett ja et hobu pimedus ise, ja tema lakk on kõuepilv ja ratsaniku kannused valged täheterad." Jõuavad uuele maastikule, kus otsekui kurt peremees (st prokuraator) ja koer vaatavad kuud. Meister: "Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Igavene elu Margaritale ja meistrile. Segadus Moskvas jätkub: kuulujutud, mustade kasside hävitamine, segadused
võitlusvõtteid õppis. Umbes kahekümne aastaselt löödi noormees ametlikult rüütliks. Rüütliksläämise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, peale mida andis noormees ühele põlevele toetudes vande nendest kinni pidada. Tema saabestele kinnitati kullatud kannused ja kaela riputati mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti mõõgaga vastu õlga, mis tähistas vastuvõtmist uude seisusesse. Sellele järgnes pidulik sööming. Rüütlite pojad lahkusid varakult isakodust. 10 aastaselt lahutati nad oma perest. Sellega kaasneb järsk üleminek teise maailma. Poisid kasvasid ülesse rüütlite kambas. Poisid kuulusid väeüksusesse, kus neid ülal pidav isand pidi neid kasvatama ja lõbustama. Uuest isandast sai poistele justkui uus isa.
Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon
talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. 6 Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon
- kõrged kitsa äärega peakatted - teravaninalised kontsata kingad 1618. a BAROKK Rõivastus 1618-1648 - kadus korsett 1600. a - elegantne ja mõõdukas - pehmed pitskraed - kunstsünnimärk, mask - siid ja pits - moodsad lisandid Mehed: - ,,musketär" - olulised kraed ja kätised - lehterservadega saapad, kõrged kontsad, kannused - paeltega kokkuseotu juuksed, pats, vuntsid ja lühike lõuahabe - laiaääreline jaanalinnusulgedega kaunistatud kübar Naised: - puusapadi, mitu seelikud üksteise peal - sügav neljakandiline dekoltee, püstkrae - madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp
elukutseks. 21 aastaselt oli kannupoiss valmis saama rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonia oli täis sümboolikat.Iga ese, mis rüütlile anti, sümboliseeris midagi. Mõõk, millega ta rüütliks löödi, oli altaril pühitsetud ja esindas lojaalsust ning õiglust. Tulevane rüütel andis vande täita kõiki rüütliseadusi ja senjöör või valitseja lõi talle mõõgaga 3 korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule). Rüütlile kinnitati kuldsed kannused, mis tähistasid tema pühitsetust ning talle anti kogu ülejäänud 1 varustus, mille sümboolseid tähendusi värskele rüütlile selgitati. Pärast auringi linnas, läks rüütel lossi, kus tema auks oli korraldatud pidusöömaaeg. Rüütlid olid väga kokkuhoidev koorekiht, kes kaitsesid oma võimu ja klassi. Enda võimu kindlustamiseks
kõrval võideldes. Skvaier löödi rüütliks kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel. Tihti teda seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ning pidas terve öö kabelis oma relvade ja raudrüü üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Järgmisel hommikul riietati ta sümboolsetes värvides rõivastesse- punane tähendas verd, valge puhtust ja pruun põrmuks saamist surmas. Tema pahkluudele kinnitati kuldsed kannused ja talle seoti vööle mõõgavöö. Ta löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaalne, mille nimel ta peab võitlema. Turvistik ehk raudrüü Rüütli keha kaitses metallplaatidega kaetud nahkne või linane rüü. XI sajandil ilmus metallrõngastest põimitud särk. Ühe rõngassärgi valmistamiseks kulus umbes kuussada meetrit tugevat raudtraati, millest valmistati kuni kakskümmend tuhat rõngast
emataimest küllaltki kaugele roomata. Võsundid ongi lehitu pisikäpa peamisteks paljunemisvahenditeks. 5 Kaspar Mälgand Natuke peab rääkima ka pisikäpa õisikuvartest. Nagu öeldud, pole neis rohelist värvi, need on kahvatukollased. Õied ise on samuti kahvatukollased, kuid samas küllaltki suured. Huvitav on see, kuidas õite huuled ja kannused end otse üles taeva poole hoiavad. Nii paistab pisikäpa õie kannus üles kergitatud kikkhabemena. See omapära kajastub muide selle taime ametlikus ladinakeelses nimes. Õitest rääkides olgu veel öeldud, et neil on huvitav lõhn. Mõned väidavad, et see on meeldiv banaanilõhn, teised jälle, et nii haisevad uued kummijalanõud. 6 Kaspar Mälgand Kärbesõis
Millised etapid läbis rüütel kasvatuseperioodil, mida talle õpetati? 7aastaselt paazina aadliperekonnas õppis seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 15aastaselt kannupoiss, kes kandis rüütli relvi ja saatis teda, õppis võistlusvõtteid. 20aastaselt rüütliks. 5. Milliseid traditsioone järgiti rüütliks löömisel? Viimane öö veeti palvetades ja relvi valvates. Tuletati meelde rüütlireeglid ja anti tõotus. Saabastele kinnitati kullatud kannused ja mõõgavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale. 6. Iseloomusta rüütlieetika 3 tähtsamat põhimõtet! Fidelite ehk ustavus- jagunes kogukondlikuks, mis tugevaim, feodaalseks ja poliitliseks, mis oli nõrgim. Sõdalaseisuse tuumaks perekond. Largesse ehk heldekäelisus-saak jagati perekonnaga. Prouesse ehk vahvus- võitles vastavalt reeglitele, ausalt ja sangarlikult. Ei tapnud vaid võttis pantvangi, et saada lunaraha. 7
Kolmekümneaastane sõda tõi moodi säärikud, mida tunti ka juba varem. Hispaanias oli samal ajal moes sageli üle põlve ulatuvad kitsad sagräännahast saapad. Mujal Euroopas olid aga sääred sirged ja kõvad, materjaliks nahk. 17.sajandi keskel tulid moodi säärikud, mille ülemine äär oli lai ja ulatusid sääremarjadeni. Hiljem hakati ülemist äärt kaunistama pitside, paelte, rüüside ja muu materjaliga. Samuti tulid moodi kontsad. Säärikutega kaasnesid ka kannused, mis olid sageli kullatud ja liblikakujulise kabaga. 1660.a. Bordeaux' kingsepp Lertrange valmistas Louis XVI pulmakingiks paari laianinalisi punaseid kingi ja sellega läksid säärikud moest. Säärikud jäid talupoegadele ja sõduritele ning samuti jahil käimiseks. Poolteist sajandit hiljem, peale Prantsuse kodanlikku revolutsiooni, tulid säärikud tagasi moodi. Nad olid vormilt väga erineva kuju ja stiiliga. Tihti nimetati säärikuid suurete väepealike järgi. 19
· 7-aastaselt alustas rüütel paazina aadliperekonnas (seltskonnas käitumine, head kombed) 15-aastaselt kannupoiss (rüütli relvakandja, saatja, võitlusvõtete õppimine) 20-aastaselt löödi rüütliks. Tseremoonia segu ilmalikust ning vaimulikust (Viimane öö palvetamine ning relvade valvamine, seejärel rüütlielu reeglite meeldetuletus, pidulik riietumine ning lõpetuseks vanne. Seejärel anti rüütlile kuldsed kannused, mõõgavöö ning mõõgaga lapiti õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.) Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad. Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali. Aadli elulaad & rüütlikultuur Relvastus
kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli
nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz, (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed ning kannused sätendamas saabastel. Woland "lendas sellisena nagu ta tõeliselt oli /.../ tema hobuse valjad, see võis olla kuukiirtest kett ja et hobu pimedus ise, ja tema lakk on kõuepilv ja ratsaniku kannused valged täheterad." Jõuavad uuele maastikule, kus otsekui kurt peremees (st prokuraator) ja koer vaatavad kuud. Meister: "Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Igavene elu Margaritale ja meistrile.
Teiseks äärmuseks on imilondi täielik redutseerumine mitmete liblikarühmade puhul. Need liblikad ei söö ega joo kogu oma valmikuelu jooksul midagi. Liblikate anatoomia: rindmik Primitiivsematel liblikatel on rindmikulülid selgmiselt veel eristatavad. Rindmik koosneb kolmest lülist. Kõige “kaasaegsematel” on aga kehalülid tugevasti liitunud. Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jooksujalgu 5-lüliliste käppadega. Säärtele kinnituvad enamasti kannused. Liblikatel on tavaliselt kaks paari tiibu, mis kinnituvad kesk- ja tagarindmikule. Enamusel liblikatest on tagatiivad eestiibadest väiksemad ning lihtsama soonestusega. Lisaks varjevärvusele on olemas veel ka mitmesugused hoiatusvärvused (tavaliselt musta- punase või musta-kollase kombinatsioonid). Potentsiaalsele ärasööjale on tegu signaaliga: see on kibe ja/või mürgine liblikas, parem on ta rahule jätta. Olemas on ka kombinatsioone, mille
paaz 15 a. kannupoiss u.18 21 löödi rüütliks PAAZ kõrgemalseisva feodaali juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms) KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sõjas - Rüütlireeglid au oli olulisem kui elu ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat kohusetundlik, aus - Rüütlitunnus: saabaste küljes kuldsed kannused - 7 rüütlivoorust: ratsutamine ujumine vehklemine oda ja vibu käsitsemine maadlemine kabemäng §20 21 Linnad keskajal 1. Linnade tekkimine X XI saj - 13 saj. suurim linn Pariis (üle 100 000 elaniku) 2. Linnaõiguse järgi 3 liiki linnad: - Linnvabariigid valitsesid valitavad nõukogud (nt. Itaalias) - Riigi- ja vabalinnad allusid keisrile, tegelikult iseseisvad (nt
3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. 4. Rüütlieetika 3 põhimõtet: a. Jäägitu ustavus oma isandale: · Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. b. Perekonna au ja hea nime hoidmine: · Au haavamine mahapestav vaid verega. · Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. c. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi. 7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk) 687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur võttis kasutusele kannused. Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu ja kristlaste kaitsmises. KARL SUUR 768- 814 Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid, mille etteotsa valitsejateks markkrahvid. Suurem osa valitsusajast viibis sõjaretkedel, sakside jt. mittekristlaste vastupanu murti küüditamiste ja tapatalgutega Karl Suure riik omandas Rooma impeeriumi mõõtmed ja 800
mis võimaldas samas kõige mõjuvamat eneseesitlust, oli turniir. Esialgu võis turniiridel haavata saada, mistõttu oli kirik turniiridele vastu. Aja möödudes muutusid turniirid aga vähem agressiivseks ja ohtlikuks. Algselt oli turniiride põhialaks suurema arvu osavõtjatega lähivõitlus, hiljem muutus see kahe ratsutava rüütli piigivõitluseks. Kui õnn rüütli lõpuks abielusadamasse juhtis, riputas kaunis sõdalane meelsasti oma mõõgavöö, relvad ja kullatud kannused varna ja hakkas tegelema nii omaenda kui ka abielu teel lisandunud varanduse haldamisega. 11. -13. Sajandil moodustasid aktiivse osa Euroopa väikeaadlist iuvenis'ed, sõjamehe seisusesse vastu võetud noored mehed, kes olid äsja rüütlikslöömise tseremoonial saanud kätte relvad ja kes hulkusid suuremates või väiksemates kampades väljaspool oma tavapärast keskkonda, ajades taga, võib-olla ka unelmaid, kuid siiski väga konkreetseid unelmaid. Nende
röövrüütli loss maatasa. Rüütel ühes oma abikaasaga hukkunud vastuhakkamisel. Vaiksetel öödel kuulduda veel praegugi "vanalinna" alt kellaheli ja vaikset koorilaulu. Seal pidavat röövrüütel abilistega jumalateenistust. Nii kõlab vanajutt. Virtsu mõisa endise sulastemaja taga, milles nüüd asunikud elutsevad, on kullaauk, millest kruusa võttes palju inimkonte, vanu rahasid, puusärgi tükke jne välja on tulnud. Möödunud aasta kevadel leiti siit vana mõõk , kannused, piip ja vööde panlad. (Leitud asjad on leidjad ära viinud). Arvatavasti on siia sõja ajal langenuid maetud. Maanteed mööda Hanila kiriku poole minnes loode pool maanteed istutatud kasesalu taga leidub ohutuskivi. See on ovaalne, peaaegu maaga tasa raudkivi, millesse ümmargune auk puuritud. Siia tullakse paisete, muhkude ja mitmesuguste muude haiguste korral abi otsima. Selleks hõõrutakse haiget kohta soolaga, mähitakse sool nartsu sisse ja viiakse see neljapäeva
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine: Võitlemine vastavalt reeglitele ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine: Võitlemine vastavalt reeglitele ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine: Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
19. Kui kägu kukub peale jakobipäeva (25. juuli), tuleb pikk sügis. 20. Kui jakobipäeval kägu kukub, pole sügisel lund niipea loota. Mõistatusi käost: Kukub, kukub, aga maha ei kuku. 26 KÄGU Käoga seotud nimed : 1. LILL: Kägu on olnud ristiemaks suuremale arvule meie taimedest kui ükski teine lind. Mida kõike pole kägu taimedelt saanud: keele ja päkad, kingad ja kannused, kübara ja põlle, kannid ja raamatud, kulla-karra veel pealekauba. Lisaks varakevadisele käopä- kale võib looduses kohtuda käokanniga, mida kutsutakse ka tõrvalilleks. Käokannid ehivad niitusid jaanipäeva paiku. Juulist septembrini võib teeservadel ja kraaviperve- del silmata kollaseõielist käokannust, mille värsked taimed peletavad oma lõhnaga loomad eemale. Käokuld on silmapaistev eredate sidrunkollaste õitega taim. Teda esi-
· Rüütel=ritter+ Caballero=kavaler= feodaalkord · Feood- lään · Suurvasallidele allus palju väike vasalle · Senjöör ei käsuta vasalli vasalli · Lään pärandati isalt pojale-pärusvaldused · Kodusõjad- kuningavõimu nõrgemine=feodaalne killustus · Hertsog- väejuht · Krahv - Frangi asevalitseja · Rüütlitest kujunes aadliseisus · Paaz- 7 kuni 15 aastat - alates 15 aastaselt kannupoiss · 20 aastaselt rüütliks löömine - kannused+ mõõgavöö · Vaimulikud rüütliordud- paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad - Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu-1202 Mõõgavendade ordu-Läti ja Eesti alade vallutamiseks ???2.Hiline Rooma keisririik ja ristiusk · Keisri riigivõim ja sõjavägi · Dioctianuse ja Constantinuse tegevus tugevdas keskvõimu · Nad panid alus hilisele keisririigile, mis püsis läänes 476 aastani · Keiser oli piiramatu võimuga - dominus et deus
Mustlastüdruk vaatas selle pidet ja tera, uuris veetleva uudishimuga nimetähti mõõgaristil ja suudles neid, öeldes: «Sa oled vahva mehe mõõk. Ma armastan oma kaptenit.» Phoebus kasutas jälle juhust, et suudelda korra tüdruku ilusat, allakummardunud kaela, mille peale see üles hüppas ja punaseks läks nagu kirsimari. Preester oma urkas kiristas hambaid. «Phoebus,» ütles mustlastüdruk, «laske mul kõnelda. Kõndige natuke, ma tahaksin teid üleni näha ja ka kuulda, kuidas kannused kõlisevad. Oh, kui ilus te olete!» Kapten tõusis püsti, et talle meeldida, ja pomises rahuldatult naeratades: «Olete teie ka laps! Ah jah, kallim, kas te olete mind paraadvormis näinud?» «Kahjuks mitte!» vastas ta. «Vaat see on vast ilus!» 1 6 7 Phoebus istus uuesti tema kõrvale, kuid palju ligedale kui enne. «Kuulge, mu kallim...» Mustlastüdruk lõi oma ilusa käega paar korda tasakesi ta suule. See lapselik zest oli täis vallatust, graatsiat ja rõõmu. 285
lootuses Amiens'is ööbida. «Oh sa kurat küll!» ütles Athos, kui nad jälle edasi ratsutasid, kusjuures neist olid järele jäänud ainult kaks isandat ja Grimaud ning Planchet. «Enam ei lase ma end lolliks teha, ja ma vastutan, et kellelgi ei lähe korda sundida mind suud avama või mõõka tupest tõmbama siit kuni Calais'ni. Vannun ...» «Ei maksa vanduda,» ütles d'Artagnan. «Kihutame parem, kuni hobused jaksavad.» Ja reisijad surusid kannused hobuste külgedesse, nii et need uue jõuga edasi tormasid. Keskööl jõuti Amiens'i ja peatuti «Kuldse Liilia» võõrastemajas. Välimuse järgi näis peremees olevat kõige ausam inimene maapeal, ta tuli võõrastele vastu, küünlajalg ühes ja puuvillane öömüts teises käes. Ta tahtis paigutada reisijad mugavatesse tubadesse, mis õnnetuseks asusid maja eri pooltes. D'Artagnan ja Athos ei olnud nõus; peremees vastas, et tal ei ole teisi ruume, mis oleksid kohased ekstsellentsidele
annaabi.ee 
