Rauno Roosimägi 10E Iseseisev töö Loe läbi peatükk kangelaseepika ja eeposed ning vasta viiele küsimustele. 1. Millist perioodi Kreeka ajaloos ülistati ja mäletati kuulsusrikka kangelasajana? -kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga
vana-kreeka kangelaseepika vana-kreeka kangelaseepika on üks tunutumaid. Sinna alla kuuluvad müüdid ja eeposed, mis tihtipeale räägivad kangelastest ja jumalastest, keda ülistatakse või kardetakse. Vana-kreeka mütoloogial on olnud väga suur mõju Lääne kultuurile. Homeros vana-kreeka poeet kirjutas eeposed ''Ilias'' ja ''Odüsseia'' (8. -7. saj eKr.) Kindlad andmed ta eluloo kohta puduvad, teadaolevalt oli ta pime tema sünnikohaks on enamasti peetud Smyrnat või Chiore saart, elas
Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti
-Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom
Ta kehastab jumaliku armastust. Müütides on ta kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand. Kujutati tantsiva neljakäelisena ja vilepillipuhujana. Kangelaseepika Kõige kuulsamad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Sisaldavad suurel hulgal mütoloogiat ja usulisi tõekspidamisi. Arvatavasti loodi neid 500 eKr kuni 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate võitlusele ühiselt esivanemalt päritud riigi pärast. Kauravates kehastuvad kurjad deemonid ja Pandavates kehastuvad Heatahtlikud jumalad. Lahing toimub 18 päeva ja Pandavad võidavad oma vastased ja seejärel saavad maailma vaitsejateks.
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika
Piiramtu võimuga Kreeka- Makedoonia monarid Kirjandus Kreeklastel oli väga Tragöödia „asendus” populaarne teater- komöödiaga tragöödiad Luulekeskus - Aleksandria Kangelaseepika Poeedid hakkasid pöörama Kirjutasid enamasti tähelepanu elegantsusele ja aristokraadid stiilile õpetatuses Luule-ühiskonna probleemid ja moraaliküsimused Skulptuur Sisemine rahu ja Vägivaldne ja
Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kangelaseepika Mitme eepose kangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ''Gilgames ''. Teadus Teadus oli eelkõige tarviklike teadmiste ja võtete kogumine. Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi. Kujunes kuukalender, kus aasta koosnes täpselt 12 kuust, olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem. The End
religioossetes kombetalitustes. Jumalannad olid väga austatud, ka Mükeenes, kuid seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Mükeene kunsti aga iseloomustab see vastu sõjatemaatika ja kangelaseepika, kui sellegi poolest on üle võtnud eredavärviliste freskode maalimise losside ja jõukate majade seintele. Minoilise tsivilisatsioonile ei leia vastet näiteks Mesopotaamia või Egiptuse kultuurist. Ka kiri on neil kohapeal välja mõeldud. Kreeta ja Mükeene olid väga tihedalt seotud oma sarnasuste poolest. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi muistse kangelasajana, mille kohta kirjutati palju kangelaseeposeid.
2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad
harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis
Jumalad: Indra- tormi , äikse ja sõjajumal. Višnu- Indra abiline , kuid ta võim tõusis. Maailma looja ja hoiab maailma käigus edaspidi. Ta on kollasesse riietunud neljakäeline mees. Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana. Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr
S�jaline �leolek Egeuse mere piirkonnas. Kreeklased vallutasid Kreeta saare (1500 eKr). Kreeklased v�tsid omaks minoilise kultuuri ja mugandasid lineaarkirja oma keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, mille seast kuulsam oli M�keene. Losside �mber aga polnud linnu. Toonases Kreekas �htset riiki ei tekkinud. Losside eesotsas seisis kuningas ja s�japealik. Neile allusid s�jalised kaaskondlased, kellega koos moodustati eliitkaarikuv�gi. Kangelaseepika K�ige armastatuim kangelaseepika oli Trooja s�ja lugu. Kuulsaimad kangelaseeposed - "Ilias" ja "Od�sseia". Autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. ********************************************************************* TUME AJAJ�RK 1100-800 a. eKr h�ljatud lossid ununenud kiri v�henenud elanikkond r�nded V�ike-Aasia l��nerannikule rauast valmistatud relvad ja t��riistad n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a
Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks. Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale. Ennustuskunst ja astroloogia Ennete lugemine oli väga oluline. Tähtsaid otsuseid ei võetud jumalatelt nõu küsimata vastu. Ennustati ohvrilooma siseelundite ja tähistaeva järgi. Kangelaseepika Kangelaslaulud muistsetest suurkujudest, mis pandi kirja eepiliste poeemidena. Kangelaseepos "Gilgames". Teadus Matemaatikas kuuekümnendsüsteem. Kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomias taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks. Kuukalender, kus aasta kestis 12 kuud, olles 11 päeva päikeseaastast lühem. Aeg- ajal lisati täiendav kuu vea kõrvaldamiseks. Lisa
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul
ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus. Matemaatika- kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia- taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia, kujunes kuukalender, 12 kuud. Templid- astmiktemplid ehk tsikuraadid, riituste juurde pääses ka rahvas Jumalad- Anu- taevajumal, jumalate isa Enlil- Anu poeg, jumalate kuningas Ea- maa-aluste vete ja sügavuste valitseja. Istar- taeva kuninganna Marduk- Babüloni jumal Kangelaseepika: ,,Gilgames" Erinevalt Egiptusele pöörati tähelepanu elule enne surma.
kastidesse.Kastikuuluvus omandatakse sündides ning seda vahetada ei saa. Hinduismi tekkimine-Aarjalaste vanajane usk on tuntud brahmanismi nime all.Hinduism on brahmanismi edasiarendus.Hinduism kujunes välja hiljemalt 6 saj eKr.Sisu:inimene on sunnitud sündima üha uues ja uues kehas,mida määrab karma. Põhiseisukohad-taassündimine,vägivallatus(pole vägivalda),karma,lõppeb taevase õnnistusega. Pühad tekstid-Rigveda,pühad raamatud ehk veedad,kangelaseepika''Mahabharata'' ja ''Ramajana'' Jumalad-Indra-tormi-äikese ja sõjajumal,Visnu-maailma looja,Krisna-jumalikku armastust,Siva-jumalik häbitaja. Budismi tekkimine-Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Põhiseisukohad-elu ja surmaga kaasnevad kannatused,kannatusi põhjustavad hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4
Kirja olemasolu Foiniikia tähestiku alusel kujunes Kreeka alfabeet. Loodi eepos ,,Ilias" ,,Odüsseia". Vaimne tegevus 776 a eKr hakati pidama olümpiamänge. Hakati etendama näitemänge. Väga kõrgel tasemel oli ehituskunst ja skulptuur nt: Kreeka akropol. 4. Kangelaseepika. Aristokraatlik Vabariik-Võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast. Lihtkodanikel oli sõnaõigus, mida nad said kasutada rahvakoosolekul. Demokraatlik Vabariik- Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta
Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta. Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr. Lüürika žanrid on eleegia, jamb, monoodiline meelika, koorimeelika, (epigramm). 3. Eleegia. Mis seda iseloomustab? Kuidas mõiste aja jooksul on muutunud? Mis on selle sisu, eesmärk? Mis on kodanikueleegia? Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest
jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud) Pilet 7 1.Keskaegne linnaelu-maja suurus näitas jõukust, võisteldi majade ehitamises, linn ümbritsetud müüriga(kaitses vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha
– Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama. Röövretkede peamiseks põhjuseks oli samuti maapuudus. Noored talupojad pidid elatist teenima kas röövretkede või kaubanduse kaudu. Peamiselt toimusid retked poliitiliselt killustunud Lääne-Euroopasse. Lääne- Euroopasse tõid viikingite retked hävingut. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu umbes X. sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? – Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest. Maailm oli nende arusaama järgi asustatud paljude müütiliste olenditega ja elu pärast surma oli Valhallas. Muinasskandinaavlased nägid maailma ilmapuuna. Selle kõige kõrgemad oksad ulatusid taevasse ja juured põrgusse. Seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgard, kus elasid härmahiiud.
" Arutluse eest on võimalik saada 5 punkti. Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus Erootiline suhe ei välistanud pedagoogilisust Pederastia (kr. k paiderastia- poistearmastus) Lesbose saarel elanud poetess Sappho kirjeldab naiste ja tüdrukute suhteid Arutelu Võrrelge naiste ja meeste positsiooni Vana-Kreekas. Kuidas on naiste ja meeste positsioon ühiskonnas ajaga muutunud? Kangelaseepika Heraklese vägiteod Teeba kuningas Oidipus Trooja sõja lugu "Ilias" ja "Odüsseia" Autoriks Homeros? Ülesanne Võrrelge Vana-Kreeka teatrit tänapäeva teatriga. Õpik lk 120-121 Kreeka jumalad Tuleta meelde Kreeka jumalad! Õpik lk 110-111 ,,Filosoofia saab alguse imestusest." Aristoteles Sokrates (470-399 eKr) Skulptori ja ämmaemanda poeg, kiviraidur Ei pannud oma mõtteist midagi kirja. Sokrates õpetas kahtlema omaks võetud veendumustes, teguviisides,
vald; Muinasskandinaalased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna; Pärimuse järgi pidi maailma hävima hea ja kurja võitluses-ragnarökis. See tähendab hukatust nii inimetele kui jumalatele; Skandinaavia jumalad Aasid ja Vaanid; Odin(sõja ja päikesejumal); Thor(taeva-ja piksejumal); Frej(viljakusjumal) Ruunid Ruunikiri; algselt 24 hiljem 16 tähemärki; Ruunid ei olnud lihtsalt tähed, vaid neil olid ka ,,jõudu anvvd" omadused: need oli jõuruunid; ruun-saladus,loits Saagad ja kangelaseepika Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka realsetel sündmustel põhinevaid lugusid; Erik Punase saaga; Ynlingerite saaga; 6.Bütsants. Riik ja ühiskond Ülevaade ajaloost Lääne-Rooma alad langesid Vi sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste
tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker Kiri- kiilkiri, mis on vanim teadaolev kiri. Haridus- Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist.
universumi dünastia ajal lisandus palju kasu Meka juhtajaks. Usuti, neile Indiast budism. kaupmeestel. et inimese Konfutsianismi rajaja saatuse pärast Konfutsius. surma määravad Ta püüdis leida tema eluviis ja võimalusi lõpetada teod. Usuti segadused riigis ning taassündi. peatada nendega Jumalad: Indra, kaasnev Visnu, Krisna ja moraalilangus. Siva. Selleks tuli tema Kangelaseepika arvates taasatada d: Mahabharata vahepeal hüljatud ja Ramajana. inimlikkusel Valgustatu ehk põhinevad muistsed Buddha. tavad. Taoismi alusepanija Laozi. Pani kirja õpetussõnu, millest sai kirja pandult taoismi peateos. Kulgemise väe raamat. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg,
Meditatsiooni ja jooga isand, es vabastas seeläbi oma andunud austajad taassündimise sunnist. Siva juured ulatuvad tõenäoliselt aarjalaste-eelsetesse uskumustesse. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ning oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas ühteaegu seksuaalsust kui ka sellest hoidumist ja äärmist askeesi. Samas ka tantsu isand. Sivat kujutati sageli neljakäelise tantsija ning vilepillipuhujana. Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku
· Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela
langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5
· Kuningas ja ülikud kaarikutel · Määrati kindlaks taevakehade trajektoorid, 12 tähtkuju · Ratsa võitlevad kaaskondlased · Preestrid jälgisid öist taevast · Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest jalavägi · Astroloogia sünnimaa · Kindlat väge ei olnud Kangelaseepika · Assüüria ajal moodustasid kuningad elukutselise armee. · "Gilgames" · 3 väeliiki: kaarikud, soomustatud ratsavägi ja jalavägi · kujunesid kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased Kiilkiri Teadus · Koguti andmeid (nimekirjad valitsejatest, ennetest jne) · Suhtusid vallutatud riikide kultuuri ja kommetesse lugupidamisega,
Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside seast. Odin sõja-ja päikesejumal. Ühesilmne kübaraga vanamees.Odin valdas nõia-,loitsu-ja luulekunsti. Thor taeva-, ja piksejumal. Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt
Elanikkond kasvas ning see maapuudus andis tunda. Talupere nooremad pojad kellele maavaldusi ei jätkunud, pidid otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud LääneEuroopat. X sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut. Inimesed elasid midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmundgandr. Inimeste maailma kohal kõrgus Asgardjumalate elupaik
eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis
Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest.
kellegi pääsu sinna ei tohtinud relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust mitte ainult iseendale, vaid ka oma linnale. Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad
kellegi pääsu sinna ei tohtinud relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust mitte ainult iseendale, vaid ka oma linnale. Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad
(0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1
käsitöölised. c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: · Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud
-1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene. -Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad. -Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt. -1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama
RUUNID o Ruunikiri võeti kasutusele 3 sajandil Taanis, kust levis edasi Skandinaaviasse. Algselt 24 märki, hiljem 16. Kasutati hauakividel, mälestus- ehk ruunikividel, relvadel. Ruunidel usuti olevat ka jõudu andvad omadused: jõuruunid ehk loitsud ja saladused. Keskajal tõrjus ladinatähestik ruunikirja välja. Rootsist 11 sajandil leitud ruunikividelt on leitud märkmeid Eestimaa kohta. SAAGAD JA KANGELASEEPIKA o Pärimusi anti edasi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist. Saagad jutustasid jumalatest, hiidudest ning ka reaalsetest sündmustest, milles vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need saagad oluline allikas skandinaavlaste ajaloo kohta. o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast
Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid). Teksti võime hoida alal (paindlikult muutes) oma põhikuju Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munas: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Olulised väljaanded Monumentae Estoniae Antiquae Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 Eesti rahavalaulud. Antoloogia
· Algus tänu suhetele euroopaga · Eesmärk põhjaala tsiviliseerida · Taanis alates 960 · Hiilgeaeg Knut Suure ajal · Valitseti Norrat, Inglismaad ja taanit · Norras alates 11.saj. algusest · Kinnistumine Olav Püha ajal · Rootsis alates 1008 · Samal ajal ka riigi ühendamine · Edasi levimine soome Maailmapilt · Religiooni lühiiseloomustus · Sarnasus kreeka ja roomaga · Ruunikiri-ülesehitus · Tähtsus ajalooallikana · Kangelaseepika-tähtsamad teosed · Sesoed euroopaga Venemaa tõus suurriigiks · Languse sajandid · Langus algas vladimir monomahhi surmaga 1125 · Oli viimane vane-vene riigi võimas vürst · Lagunes mitmeks väikesteks vürstiriikideks · Esile kerkisid novgorod ja vladimir-suzdal · Üritasid oma valdusi suurendada · Ohjeldada rikaste feodaalide ehk bojaaride võimu · Mongolite esiletõus · Juba umbes 1200 tekkis kesk-aasias khaaniriik
oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest.
-Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom
Arvestati välja taevakehade trajektoorid, taevakaar jagati 12 sodiaagi tähtkujuks ja preestrid jälgisid hoolega öist taevast, et taevakehade trajektoorist ja nende lõikumistest jumalate tahet ning vastastikuseid mõjusid välja lugeda. Eriti olulisteks märkideks loeti kuu- ja päikesevarjutusi. Mesopotaamiat võib seega lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis see kunst edasi naabermaadesse ja on kreeklaste vahendusel pärandunud ka tänapäeva läänemaailma. Kangelaseepika Mesopotaamia ilukirjanduse kõige olulisem zanr on kangelaseepika. Kangelaslaulud olid väga armastatud juba Sumeri perioodil. Kelle ajajärgu lõpul hakati neid lugulaule ka kirja panema. Kujunesid välja kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased. Enamasti olid need reaalsed ajaloolised tegelased. Nii näiteks sai Akkadi riigi rajajast Sargonist kangelaseepose tegelane. Loomulikult lisandus eepose kujunemisel ajaloolisele tõele hulgaliselt välja
· eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine" · Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ... > kangelaseepika (nn. sampo-tsükkel) Eestis ja Ingeris: müüt >... > kiigelaul, ringmängulaul · Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad Loomine läänemeresoome rahvastel Omanäolisim maailmaloomismüüdi süzee soomeugri rahvastel
põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722 võeti vastu teenistusastmete tabel. Tsiviilelu munderdamine muutus eriti massiliseks 19. Saj pärast ministeeriumide asutamist. Pilet 7 1.Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III II at eKr Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene Kreeta-Mükeene tsv jaguneb: Minoiline tsv Mükeene tsv Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega Mükeene tsivilisatsioon Kreetal algab tsv u 2000 a eKr Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid Losside juures paiknesid eluruumid + laod Lineaarkiri paiknes kahe joone vahel kiri ei räägi midagi ajaloost Valitses preester-kuningas Linnadel puudusid müürid puudus välisoht
Toimud neoliitiline revolutsioon e hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele. Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase, eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit.
Arvati, et nad võisid omal ajal sisse juhatada eepose. Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud). Poeesia jagunes:
annaabi.ee 
