50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
antti911
Õppematerjali autor
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4 3. ROOKATUS 5 4. PUITKATUS 7 5. KOKKUVÕTE 10 6. KASUTATUD KIRJANDUS 11 1. SISSEJUHATUS Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest. Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest katusepaneel, mis on profileeritud nii
KUIDAS KATUS TOIMIB? 1.1 Katusekivid Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal, betoon. Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest. 1.2 Allpool katusekive Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel
SISUKORD 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide ju
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Muruka
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauak
........... EHITUSMATERJALID VARIANT 1 REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusinstituut Õpperühm: .... Juhendaja: lektor ....... Esitamiskuupäev: ................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1.BETOON...........................................................................................................................................3 1.1. Betooni tähtsamad omadused....................................................................................................4 1.2. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid..........................................
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensaatorite tõttu on omaette k
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid