Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kallista oma töökaaslasi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, mitchell, tunnevad, usaldust, tähelepanelikkus, kollektiiv, kallista, teistega, üleval, arvestamine, töökohas, positiivset, küljelt, jagab, tööandja, vastastik, katseaeg, juhina, mistõttu, umbusaldus, kuule, osalema, ettepanekuid, temal, müügitulemus, ausal, kolledž, juhendaja, lugesin, edukast, firmale, kallistama, tegude, osana..............................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine......................................................................................4 Usaldus. Olulisim põhimõte........................................................................................................6 Uhkustunne. Ühine jõud.............................................................................................................8 Teistega arvestamine. Viis printsiipi...........................................................................................9 Tunnustamine. Asi pole üksnes rahas.......................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Ma lugesin läbi raamatu ´´Kallista oma töökaaslasi´´, mille autoriks on Jack Mitchell. Ta on
tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1 IGAÜKS SOOVIB TUNNUSTUST Tsiteerin raamatust ,, Kallista oma töökaaslasi " lõigu, mis on hea näide tunnustuse tähtsusest. ,, Olin sellega varemgi kokku puutunud, kuid sellegipoolest vapustas see mind tõtt-öelda lõi see suisa jalad alt! Mõne aja eest, pärast mitmeaastast T-särkide ja lipsude müümist ühes teises tuntud kaubamajas New Yorgis, tuli meie juurde Connecticuti rõivakauplusesse tööle üks imeline naine
Ei piisa vaid heast palganumbrist ega lihtsast tööst. Kui toode on atraktiivne ka sisekliendi jaoks, siis suudab ta seda ka innustavalt pakkuda välisklientidele. Ta tunneb toote vastu huvi ja suudab seda äratada ka väliskliendis. (Tooman, Mae 1999:233) Sisekliendil on ka omad vajadused, et ta tunneks ennast ettevõttes hästi ning väärtuslikuna. Selleks, et siseklient tunneks ennast organisatsioonis hästi, on vaja tunda, et ta kuulub kuhugi kogukonda ning on teistega võrdsel tasandil. Siinkohal on toodud 7 välja kõige tähtsamad aspektid, mis muudavad siseklientide vahelised suhted paremaks (Mitchell 2008): Tähelepanelikkus Usaldus Uhkustunne Teistega arvestamine Tunnustamine Need on olulised selleks, et sisekliendi ning organisatsiooni juhtide vahelised suhted oleksid positiivsed. Sellega liigutakse koos ühise eesmärgi nimel ning tagab ettevõttele
Sisukord Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes.............................................................................2 Kasutatud materjalid.................................................................................................................. 6 Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes Tänapäeaval on ideaalses ettevõttes esikohal inimesed, sest töötajad on ettevõtte edu võtmeks. Hea töötaja on motiveeritud andma endast maksimaalse oma kohuste täitmisel ja on kindel seljatagune edukale juhile. Millised on töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes? Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
- Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada
ning näitama, et teenindajal on tõeline huvi teda aidata. Vältima peaks hoiakut, mis on eemalehoidev ning väljendab ebamugavustunnet. Käed rüpes toolil istudes väljendub pigem laiskus ning tüdimus, kui lahkus ning abivalmidus. Seega tuleks hoolikalt mõelda ka kehakeelele. 8 3. TEENINDUSKEELES TEHTAVAD VEAD Teeninduskeel võib olla ka negatiivne. Kindlasti on olemas inimesi, kellele teenindamine lihtsalt ei sobi. Nad tunnevad ennast ebamugavalt ning ebakindlalt, neil ei ole ettevõtte valdkonna vastu piisavat huvi ning nad ei käi ettevõtte eesmärkidega koos. Sellest tulenevalt ei suuda nad ka head teenust pakkuda. Vead saavad alguse eelkõige ettevõte juhi põhimõtetest. Paljud firmad panevad suurt rõhku oma tootele, silmas pidamata, et klient on nende prioriteet. Sellest tulenevalt ei ole firma kliendikeskne, vaid pigem tootele pühendunud. Mõeldes vaid tootele, ei
................. Kolmas peatükk annab ülevaate .................................... Neljas peatükk sisaldab Viies peatükk uurib, analüüsib ja defineerib ptk 1-4 saadud lähteandmete ja teooria põhjal................... Palun koosta uus sissejuhatus Vastuste otsimisel püüdsin leida abi võimalikult hilisest kirjandusest, et saada uudseimat ja huvitavamat materjali ja arvamusi, ja et avastada, mis ikka töötajaid kõige enam motiveerib ja kas nad tunnevad end oma töökohal motiveerituna. Lisaks kirjandusallikatele jagasin laiali ankeetküsitlused kolmes ettevõttes. Antud uurimistöö eesmärgiks on leida vastuseid küsimustele: ( see ei ole eesmärk), need on pigem ülesanded · Mis motivatsioon üldse on? 4 · Kuidas tuntud teadlased seda näevad (motivatsiooniteooriad)?
koosnevad omavahel kombineeritud väikestest valikutest ja otsustest. Otsustamisel tuleb läbida mitmeid etappe ning ületada nende teele jäävaid takistusi. Kaasates töötajad otsustusprotsessi, tõhustab see õigete otsuste vastuvõtmist ning samas tõstab ka töötajate motiveeritust ning arendab nende võimeid. Seega juhi ülesanne on näidata ette probleem, kuulata ära töötajate arvamused ning arvestada nendega otsuste vastuvõtmisel. 1.5.2 Vastutamine Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Vastutus koondub tööülesannetega ja ettevõtte eesmärkidega, mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi
motiveeritud oma tööd tegema, sõltub nii nende rahulolu kui ka firma tulemused. Kui juht tahab teha mingeid muudatusi (näiteks vähendada kulusid), siis ei piisa ainult tema tahtest, selle nimel peavad pingutama kõik ja pealegi tänapäeva konkurentsi tingimustes on oluline, et töötajad annaksid endast parima. Kõige lihtsam oleks lähtuda põhimõttest, et tööle tuleb võtta motiveeritud töötaja, keda polegi vaja motiveerida. Alati pole paraku kõik nii lihtne, alguses meelsasti töötanud inimese ind võib raugeda näiteks tunnetades oma töö või enese tähtsusetust firmas. Motiveerimise teeb keeruliseks see, et pole olemas kindlat retsepti, kindlaid mehhanisme, inimeste vajadused ja neid motiveerivad faktorid on erinevad. Alustama peaks seega ikkagi firmasisesest uurimisest ja tegema kindlaks, mida iga töötaja tähtsaks peab. Seejärel peaks firma läbi mõtlema oma
..............................................................................17 2 Sissejuhatus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.
Eetilised väärtused (Michael Josephon, 1988) · Ausus (honesty) · Ausameelsus (integrity) · Lubatuste pidamine (promisekeeping) · Usaldatavus (fidelity) · Avatus (fairness) · Teistest hoolimine (caring for others) · Austus teiste vastu (respect for others) · Kodanikutunne (responsible citizenship) · Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) · Arvestamine (accountability) 1 Eetilised lähenemised ärieetikas · Relativism võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid).
mida, seoses organisatsiooni arengu ja inimressursi kui kapitali tähtsustamisega, on viimastel aastatel palju uuritud. Personali väärtustavates ja töötajate rahulolust huvitatud organisatsioonides on rahulolu uuringute läbiviimine viimasel ajal muutunud väga populaarseks. Tulevikule orienteeritud ettevõtted on aru saanud, et personali ja ettevõtte ühiste eesmärkide sidumine ning töötajate vajaduste arvestamine võimaldab vähendada töötajate rahulolematust ning seeläbi hoida kokku uute töötajate värbamisele ja koolitamisele tehtavaid kulutusi. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade sellest, et tööga rahulolu uuringutes võib tugineda Ameerika psühholoog Frederick Herzbergi motivatsiooni-hügieeni ehk kahe faktori teooriale. Milles tööga rahulolu oleneb töö sisust: töö keerukus, iseseisvuse- ja arenguvõimalused
Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on konkurentsivõimeline ning tööd jätkub. Seejärel tekib tahtmine olla tunnustatud, et ülemus kiidaks hea töö eest, ütleks mõnikord mõne hea sõna. Püramiidi lõpus on eneseteostusvajadus, mis on juhi seisukohast ilmselt problemaatiliseim. Andekas töötaja võib oma ideedega mujale minna, kui tunneb, et praegused olud ei võimalda tal end piisavalt realiseerida. Juht peaks lähtuma sellest püramiidist, liikudes alt ülespoole, arvestades kaalutletult kõiki motivaatoreid, mitte ainult üht. Teine tunnustatud teooria, millest võiks motivatsiooni tõstmist uurides lähtuda, on Frederick Herzberg hügieeni/motivatsiooni teooria, mille kohaselt on inimestel kahte sorti vajadusi: hügieeni faktorid ja motivaatorid.
teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õhtuse ürituse puhul kutsutakse kõik töötajad tööpostile välja. Teenindajad peavad põhikohaga töötajalt (tema on alati varem kohal) uurima, mis üritusega tegu, kas on õhtu kava ka ette antud. Põhikoha töötaja suhtub asendajatesse selliselt nagu nad peaksid iseenesest mõistetavalt teadma, mis üritus on. Juhataja jätab oma töö tegemata (enne töö algust koosolek - ülesannete jagamine, keelud, ohud, kliendi erisoovid jne). Seega kõik teenindajad vaatavad ise, mida teevad. Juhatajal on kombeks käia üritusel kontrollimas, kuidas töötajad hakkama saavad. Ürituse lõppedes saavad teenindajad juhata käest noomida. Kes tegi, mida ja kuidas valesti
keskmisest ettevõttest. Et aga IKT sektoris genereeritakse 5,3 % müügitulust, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte müügikäive 43,2% [(5,3/3,7 1) * 100] suurem keskmisest ettevõttest. Et tööjõukulud on 6,7% kõigi ettevõtete omadest, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte tööjõukulud keskmise ettevõtte omadest 81,1% [(6,7/3,7-1)*100] võrra suuremad. Tööjõukulud ühe töötaja kohta on IKT sektoris 59,5% [(6,7/4,2-1)*100] kõrgemad kui keskmised tööjõukulud, see tähendab, et keskmine palk on IKT sektoris üle kahe korra kõrgem. Kuigi IKT sektori osakaal Eesti majanduses on suhteliselt väike, moodustavad IKT sektori teadus- ja arenduskulud kogu Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arenduskuludest aastal 2007 44,4% (Jürgenson et al: 10). See tähendab, et IKT sektoris on teadus- ja arendustegevus palju tähtsamal kohal, kui mistahes teises sektoris
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevus Annabel Pern Tabb11 Allan Martinson on eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor. Aastal 1999 valiti ta Estonian Business Schooli poolt aasta ärijuhiks. Martinson on lõpetanud nii Tallinna 1. keskkooli kui ka Moskva Riikliku Ülikooli. Ta oli üks uudisteagentuuri BNS asutajatest, Cherry Meedia OÜ investor ja osanik. Martinson oli ka idufirma Starship Technologies ärijuht. Viimane firma valmistas roboti, mis viiks inimestele saadetised koju kätte neile endile sobival ajal. Alates aastast 2018 on ta Xolo tegevjuht. Xolo keskendub sellele, et teha ettevõtete asutamine märgatavalt lihtsamaks. Kui Martinsoni käest küsiti üks sõna, mis kirjeldab kõige paremini seda, kuidas ta töötab, vastas ta:,, Real-time, always-on, timezone-a
käekäigust, ei tähenda veel, et Sinu inimesed ei peaks korralikult tööd tegema.... Liiga palju juhte arvab, et pole võimalik olla õiglane, hoolitsev ja mõistev ning ikkagi range, kui olukord seda nõuab. On võimalik. Kui Sa oled õiglane, hoolitsev ja mõistev, siis on sul vajaduse korral isegi kergem range olla.... Selleks et luua hea kontakt oma inimestega, pead Sa neid tundma õppima. Tundmaõppimine on sageli pikk ja pidev protsess, sest inimesed vahetuvad ja isegi staazika töötaja elus võib mõndagi muutuda. Uued asjaolud võivad tingida uutmoodi reageeringud.... Ära loodagi, et suudad inimeste motivatsiooni kunagi lõpuni mõista. Midagi jääb ikka mõistatuseks, sest Sa puutud kokku nii erinevate isiksustega". (Belker 1996: 105-106) 1.3. Ametinimetuse osatähtsus ,,Ma olen alati arvanud, et kõlavamad ametinimetused ei maksa firmale midagi ja neid võib heldelt jagada, kuni ei kannata firmasisene õiglus. Selle heldusega ei avalda Sa oma
oleksite tegelenud ise. See, kellele midagi delegeeritakse, on täitja. Delegeerimine annab täitjale võimaluse täiendada oma oskusi, areneda, saada kogemusi ja enesekindlust. Delegeerimine tähendab vastutuse, kohustuse ja otsustusõiguse andmist alluvale. Igaüks neist on juhtimistegevuse lahutamatu osa. Kuid nende sisuline mõte tuleb esile ainult koos esinemisel. Delegeerimine ei vabasta juhti vastutusest. Tehes delegeeritava ülesande eest vastutavaks, muudetakse töötaja töötulemuste osas endale alluvaks. Delegeeritav peab mõistma, et ta vastutab kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus. Personal on organisatsooni suurim vara. Organisatsioonide vaheline konkurents on tihe, seetõttu on iga organisatsiooni arengu jaoks oluline hästi töötav personal ning töötajate ja juhtide omavaheline suhtlemine
Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib. Organisatsiooni edukus tuleneb inimeste koostöö tulemusest. Organisatsiooni tulles on igal inimesel oma eesmärgid. Igal töötajal peaks olema kahesugune ettekujutus: 1. Ettekujutus, kuidas saavutada oma eesmärke firma kaudu 2. Ettekujutus firma eesmärkidest Firma edukus sõltub sellest, kui hästi need ettekujutused kattuvad. Juhi roll on alluvaid selles aida, näidata näiteks, kuidas töötaja saab ettevõttes töötamisest kasu. NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel
Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töötajal on kohe meeldiv töötada, kui ta teab ja tunneb, et teised kolleegid teda toetavad ja kiidavad. Mõnikord aitavad lahedada mõnda probleemi, ilma et sellest mingi suuremat sorti probleem ülemustega tekkiks. Kui kolleegid on vastutulelikud ja sõbralikud ja seda oled ka ise, siis on see kindlasti hea motivaator mõnusa töö sujumiseks. See aitab säilitada hea tuju ka olukordades, kus teised probleemid ka peale suruvad
ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema.
inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab teistega ning kohtleb kõiki võrdselt. Juhi jaoks peab olema esmane soov inimesi arendada ja suunata, mitte endaga võrrelda ja maha teha (Artikkel: Heli Lehtsaar, "Hea juht jääb alati ausaks" 24.11.2003 www.epl.ee) Hea juht oskab näha inimesi teise inimese silmaga ehk olla empaatiline. Samuti oskab näha inimestes potentsiaali. Kui inimestele öelda sõna juht siis enamus inimesi ütleb, et juht on inimene, kes ei teegi tööd. Ta lihtsalt jagab käske ning istub oma kontoris ning
mänedzer koostab töörühma ja käivitab üldjoontes tema töö kõik töötajad mitte ainult täidavad oma selgelt piiritletud ülesandeid, vaid hoolitsevad ka nende ülesannete omavaheliste seoste eest. Igaüks arvestab töös sellega, mida teised juba teinud on või parajasti teevad. (Ibid., 1-10). Selline töörühma variant sobib näiteks loomingulistele gruppidele või gruppidele, kus inimesed on pikemat aega koos töötanud, tunnevad üksteist hästi ja teavad, kes milleks võimeline on. Sellises grupis on liikmete omavahelised seosed tugevamad kui eelmises, sageli suheldakse ka väljaspool töö-teemat. 2 1.3. Isestruktureeruv töörühm (self- designing work team), mille puhul mänedzer püstitab ainult üldise eesmärgi, millega töörühm tervikuna teatud aja jooksul hakkama
Raamatud: ,,Inimeselt inimesele." Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile
töötajatele võimaldab juhil oma aega paremini kasutada. Delegeerida võib kõiki ülesandeid, mida keegi teine võib teha sama hästi või pareminigi, kui juht ise. Delegeerimine toob kaasa töötajate oskuste arenemise võimaluse ning parandab sotsiaalset kliimat organisatsioonis. Delegeermine ei tähenda ebameeldivate või raskete ülesannete teiste kaela lükkamist. Kui aga nii tehakse, siis selline käitumine vähendab töötajate ja meeskonna motivatsiooni, usaldust ja juhi autoriteeti. Kui juht delegeerib töötajale mingi ülesande, siis ta ka annab automaatselt sellele töötajale otsustamisõiguse ning nii näitab juht ka usaldust oma töötaja vastu. Juhtidel on võimu ja võimalust teha valikuid ja vabastada töötajaid range kontrolli alt julgustades neid võtma vastu oma ideede, otsuste ja tegevuste eest ja avastades ning vabastades ressursse ja võimeid, mis muidu jääksid tundmatuks nii töötajale kui organisatsioonile
kvaliteet jne...).Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Siin tulevad mängu motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruugi töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Juht peaks sellisel juhul vaatama kriitilise pilguga üle hooldavad tegurid, kõrvaldama rahulolematuse. Kui töötaja ei pea hooldavate tegurite pärast muret tundma, saab hakata motiveerimisega tegelema. Inimestevaheliste suhete puhul on hästi tähtis suhtlemine, töötajad vajavad innustamist, tähelepanu, kiitmist, tunnustamist. Seda kõike tuleb muidugi osata pakkuda. Liiale minemisel on motiveerimisele vastupidine efekt. Selleks, et inimest motiveerida peab talle muidugi oma töö meeldima, see peab talle huvi pakkuma. Sellisel juhul peaks juht pakkuma töötajatele vastutust
Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees. Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Juht peab juhtima. Hea juht on inimene, kes suudab oma ego vajadusel alla suruda, arvestab teistega ja kohtleb kõiki võrdselt. Juht peab suutma inimesi motiveerida. Kui juhil on kõik need omadused ja oskused, saab temast hea juht, aga kahjuks mulle ei meeldi olla esikohal, pigem ma võiksin olla juht kellel on omakorda veel juht. Kui ma peak olema juht siis oleksin demokraatlikum juht, kes eelistab dikteerimise asemel võimu alluvatega jagada ja tugineda meeskonnatööle. Suur osa tema ajast kulub rollide selgitamisele ja heade suhete loomisele ning säilitamisele
Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
tegelikult vaja uut kultuuri, uut arusaama juhtimisest ja uusi käitumisviise". Hea ning arukas juht võiks mõista, millal firmas enam asjad ei toimi. Sellistel hetkedel tulekski kutsuda kogu meeskond, kaasa arvatud ka kõige väiksema tähtsusega töötajad, kokku ja arutada asja, mida ette võtta. Kui tundub et keegi ei sobi või keegi tuleks juurde võtta meeskonda, kes tooks uusi mõtteid ja ideid, siis tuleks seda teha. Võibolla see uus töötaja olekski see puuduv mosaiigi jupp. Ettevõtteid ja asutusi võibi kujutleda ka kui kokkupandavaid puzzlesid, kui on puudu keskelt üks tükk, siis pole puzzle täiuslik või kui on puudu toetav nurga jupp pole ka kõik korras. Juhist üksi ei piisa, kui on puudu teised vajalikud jupid, milleta ettevõtted ei toimi. Ka teise puzzle jupp ei sobi igale puzzlele, taaskord on nii ka firmades. Kõik peab sobima ja
Personali planeerimine võimaldab vähendada tööjõu värbamisega ja koondamisega seotud kulutusi, leida optimaalse kasutuse töötajate võimetele ja oskustele, arvestada ettevõtte äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega regioonis ja töötada välja efektiivne personalipoliitika 4 5. Personali värbamine ja valik 5.1 Värbamine Värbamisest kui protsessist on igal juhil oma arusaamine, kus uue töötaja leidmiseks tuleb kandidaatide hulgast sobivaim välja valida. Tuleb leida moodus, mille alusel otsustada, kes kandidaatidest on parim. Värbamise olulisust ei tohi mingil juhul alahinnata ja sellele tuleks ülimalt tõsiselt keskenduda. Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus töötaja leidmisega on kiire või on juhil kiire ja valik tehakse intuitsioonist. Kui aga tahetakse leida inimest, kellega aastaid tulemusi
Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame neid huvituvat, vaid see, mida nad ise soovivad. Juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada kui ohustada alluvate vajaduste täitumist. Kasutatavatest seadmetest ja sisustusest on olulisem see, kui motiveeritud on inimesed neid kasutama. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla "nööritõmbajaks". Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke võimeid. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist.
Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS
annaabi.ee 
