Müügihind Müügihind = omahind + juurdehindlus + käibemaks Toiduportsjonihind finantseerimis kulud roa valmistamisel tekkinud kulud käibemaks soovitud kasumi püsikulud osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum:
Toidunimetus: Portsjoni kaal: Portsjoni arv kokku : Jrk nr Toiduained ühik 1 kõik toidu valmistamiseks toorained suurköögis kasutatakse enamasti kg ,l , tk 2 protsendid tk/kg .kanamuna 3 kg -kilogramm 4 L-liiter 5 teisendan tooraine kui on dl ja grammides 6 retseptis odrakruup 2dl 7 1dl=85 g=0.085 8 tabelisse 2*0.085=0.175 vajadusel teisenda kogused kasutades 9 massi ja mahumõõtude tabelit 10 kanamuna tk 11 kanamuna tk /kg
linad. Nõud ja laudlinad viiakse pessu. Koristamiseks kulub samuti umbes kaks tundi. 2.8 Eelroa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart TOIDU NIMETUS Aasiapärane kalasupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 230g/20g valmist.portsj. arv x (tk) 1 kasumi % 66 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto ühiku hind Koguse hind Õli L 0,005 0 0,005 0,005 0,005 19,58 0,10 Seesamiõli L 0,003 0 0,003 0,003 0,003 67,40 0,20 Küüslauk Kg 0,013 22 0,010 0,013 0,010 57,91 0,74 Ingver Kg 0,004 20 0,003 0,004 0,003 52,50 0,20
need all söögisaalis klientidele. Me oleme tiimis kuuekesi ning igal ühel om oma toit(toidud), mille eest ta vastub. Meie toidualased teadmised piirduvad suures osas suurköögiga, mida me see aasta õppinud oleme, kuid individuaalne on see, palju keegi sellest õppest on osa saanud. Sellegipoolest on kõigil tiimi liikmetel teada, mida ja kuidas nad oma ja teiste toite valmistavad. Kõik vajalikud nõud on kooli esimesel korrusel, söögisaalis olemas. Toitude tooraine jõuab meieni läbi varasemalt esitatud tellimuslehe alusel, millega tegelevad täpsemalt edasi selleks ette nähtud kooli personali töötajad. Meie eksamitoitude teenindajateks on meie tiimi kaks inimest: Angeelika ja Merily. Kalkulatsioonikaardid Järgnevas peatükis tutvute, kes millist toitu valmistab ning milline tuli antud toidu omahind. Praad Praeks valisime endale täidetud kanarullid. Seda rooga valmistab Merily Runtal. Prae 1 koguse omahind peaks olema 80 euro senti
4 Toidud Koorene lõhesupp TOIDU NIMETUS Koorene Lõhesupp portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto bruto neto hind hind Porrulauk kg 0,030 24 0,028 0,900 0,840 0,863 0,026 Porgand kg 0,025 25 0,019 0,750 0,570 0,573 0,014 Kartul kg 0,055 20 0,044 1,650 1,320 0,450 0,025 Või 22% kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 5,950 0,004 Oliiviõli L 0,003 0 0,003 0,090 0,090 7,140 0,021
SPINATI-RUKOLA SALATI PADJAL Tehnoloogiline kaart Portsjoni kaal 130 / 30 Valmistatavaid portsjoneid kokku 2 tk Valmistamise Retsepti kaal kaal Hind Ühi 1 1 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained k bruto neto x bruto x neto hind hind Bruschetta 10 Baguette sai kg 0,050 0,045 0,100 0,090 0,219 0,011 3 Kirsstomat kg 0,040 0,039 0,080 0,078 3,378 0,135 Mozzarella juust kg 0,040 0,040 0,080 0,080 6,772 0,271 16 Basiilik (värske) kg 0,005 0,004 0,010 0,008 14,600 0,073 22 Küüslauk kg 0,001 0,001 0,002 0,002 2,315 0,002
peekonikrutoonidega portsjoni kaal 150 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 10 mugulsibul kg 0,023 0,010 0,046 0,020 5,95 kr 0,14 kr 2 või kg 0,006 0,005 0,012 0,010 80,81 kr 0,48 kr 1 valge vein kg 0,011 0,020 0,022 0,040 75,76 kr 0,83 kr 0 vesi kg 0,080 0,100 0,160 0,200 0,00 kr 0,00 kr
Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117
Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia. Toiduainete tellimus (Koondtabel Lisa2 all) Koostada vajaminevate toiduainete koondtabel, märkides toiduained iga toidu kohta eraldi ja kokku (kasutada ainult toiduainete tellimuses olevaid toiduaineid). Toiduainete kogused ümardada vähemalt kahe komakohani. 1 Toiduainete ladustamine Vastavalt toiduainete tellimusele ladustada toorained sobivatesse laoruumidesse. Laua eelkatte skeem Teha arvutiga või pildista teenindustunnis ja lae interneti keskkonda KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD Töö vormistamisel järgi meie kooli ,,Kirjalike tööde vormistamise juhendit." Abimaterjali leiad siit: http://www.hariduskeskus.ee/images/oppekorraldus/PKHK_kirjalike_tde_juhend_2015.pdf http://web.ametikool.ee/anne-li/kokk/?Info 2
1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid Äriidee koosatmisel võtsin aluseks selle, mis on mulle südamelähedane ning mis erineks tavapärsest Euroopa traditsiooniliste restoranide standarditest. Menüü koostamisel võtsin aluseks toidupüramiidi ja jälgisin, et kõik püramiidi osad oleksid vastavalt tervisikuse astmele esindatud. Toitude valmistamisel kasutan erinevaid valmistamise viise, mis annab menüüle juurde mitmekülgsuse. Kõik toorained, mida kasutan, on värsked ja kvaliteetsed, mis annavad toitudele parema maitse ja annavad lisa väärtust. Eelroog on ettevõttele kasulik, kuna toorained on odavad ja valmisatmine lihtne ja kiire. Pearoog on eelkõige kliendi suhtes huvitava lähenemisega, sest toit tuuakse lauda kandikul ning liha ja köögiviljad flambeeritakse tequilaga lauas. Menüü kogu maksumus omahinnas ja müügihinnas on ettevõttele igati kasulik, sest ettevõtte
Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS
4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9 4.4.8. Tootmisvõimsus 9 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
pähkleid. Sorbetid ja granitad on puuviljadest valmistatud külmutatud magustoidud ja jagunevad olemuselt kahte kategooriasse: granitad, mida on külmutamise ajaks suhteliselt vähe segatud, ning sorbetid, mida on külmutamise ajal piisavalt segatud. Tekkivate jääkristallide suurus on sõltuvuses ka külmutava mahlasegu suhkrusisaldusest- suurem suhkrusisaldus alandab segu külmumistemperatuuri ning lõpptulemuseks on väiksemad jääkristallid. Põhilised toorained granitadele ja sorbettidele on suhkur, vesi, sidrunimahl happesuseks, puuviljamahl, liköör, vein, viinad. Parfeede valmistamiseks kasutavad toiduained on analoogsed jäätiste toorainetega. Tarrendaineid ei kasutata. Parfeede valmistamiseks tehakse retseptuuris näidatud toiduainetest segu. Segu jahutatakse ning sellesse segatakse parfeele nime ja maitset andvad ained. Puuvilja- ja marjapüreed, marjad, lahustav kohv, sokolaad. Viimasena lisatakse vahustatud rõõsk koor
Ka maitsestamine on analoogiline kohupiimasegudele. Magusate täidiste valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale lahtiklopitud mune. Suhkrut ja soola, maitsestatakse vanilli ja riivitud tsitrusviljade koorega. 14. Kirjelda heleda/pruuni/ põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Puljong Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse.
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju
Näiteks väikseseid võileibu serveeritakse kohvi- ja teelaual või külmlaual. SALATID Salatitel on meie toidulaual tähtis koht, kuna nendes saab kasutada koos väga mitmesuguseid toiduaineid janende kasutamise võimalused nii igapäevase kui ka piduliku eine menus on väga laialdased. Salateid serveeritakase eelroana, kerge einena, lisandina pearoa kõrvale, järelroana. Salateid liigitatakse: Temperatuuri järgi: Külmad Soojad Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: Toorsalatid Segasalatid Kokteilsalatid Serveerimisviisi järgi: Segatud salatid Kastmega ülevalatud salatid Segamata salatid Toorsalateid valmistatakse vahetult enne serveerimist. Sooje salateid serveeritaksekerge eine pearoana, mitmekäiguliste lõuna- ja õhtusöökide eelroana või
arvestamine. · Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõte hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine. Näiteks maasikatoidud maasikahooajal, köögiviljatoidud suvel, ulukilihatoidud jahihooajal jne. Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. · Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis olevate komponentide suhe (pool köögivilja, veerand liha-kala, veerand kartuli-, pasta-, riisilisandit)
Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang,
rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt. Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui üheliigilist toorainet, mis tagab kõrge 70-75% taaskasutuse määra uueks kasutusvalmis 3 tooteks. Segamaterjalide toorainena kasutamisel on vajalik lisaaineid kasutada uute toodete valmistamisel 50-70 %
Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ning materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [21]. Varud on seega raamatupidamiskohustuslasele kuuluv majanduslik ressurss, mis on
+ Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud = Kogukulud (kulud kokku) 40 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Varude hindamisel osalemise järgi Tootekulud ehk omahind ehk soetumaksumus ehk omamaksumus Töötlemiskulud Perioodikulud Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud Tootekulud ehk toote kulutus kulutused, mis on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Töötlemiskulud kulud, mida tehakse tootmisprotsessis
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
masstootena valminud, vaid hoopis eriretsepti järgi valmistatud leiba. Pakume kliendile võimalust teha koostööd oma retsepti välja töötamiseks, mida teised toitlustusettevõtted kasutada ei saa. Erinevate lisanditega (seemned, pähklid, kliid, rosinad, köömned jms) on võimalik leiva maitset varieerida. Toote valmistamiseks on vaja ahju, erinevaid anumaid ning aluseid tooraine mõõtmiseks ja hoidmiseks, taina sõtkumiseks ja kerkimiseks, ahju panekuks ning valminud leibade hoidmiseks. Samuti on vaja kaalu ning mitmesuguseid väiksemaid ning odavamaid abivahendeid. Ahju ostmisel on plaan kasutada liisingfinantseerimist. Ülejäänud töövahendite soetamiseks on piisav algkapital olemas. Liisitav seade kindlustatakse. Kui vastused küsimustele sarnanevad kahe esimese näitega, siis tuleb oma sõnastusstiiliga kõvasti
Töötaja peab teavitama töökohta oma tervisehäiretest, haigustest, kontakteerumisest nakkushaigega vms ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise. Töötajat, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite (või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus) ei tohi lubada tööle Meditsiiniline profülaktiline läbivaatus on kohustuslik kõikidele toidukäitlusettevõttesse tööle võetavatele isikutele, kes puutuvad kokku: · klientide · tooraine, pooltoodete,valmistoodanguga · sööginõude, taaraga · kaitseriietusega NÕUDED KAITSERIIETUSELE Kaitseriietuse ülesandeks on hoida toiduaineid töötaja isikliku riietusega kokkupuutumisest ja takistada toiduainete sel viisil saastumist. · Kaitseriietus peab olema heledast, hästi pestavast materjalist ja kandjale mugav. Kaitseriietus peab katma täielikult töötaja isiklikud riided. · Kaitseriietust kantakse ainult töö juures
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
-27.00 28.00 1000000 800000 600000 FC VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides:
võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut) 000 eh.plaani ettevalmistamine 001 tellingutööd Lk 12. esimene pool 002 mullatööd 040 eritööd kütteseadmed 082 eh. tööde raudtee ülesseadmine Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi. Iga projektis osaleja soovib teha endale vajalikke arvutusi läbi viia suvalisel viisil, ent tuleb tagada arvutustulemuste ja vajadusel ka kasut
kohta. Juhtimisotsuste puhul peaks lähtuma eelkõige kogusummadest, kuid mõnikord on vaja siiski teada ka ühiku kulude ehk ühiku omahinna suurust. Näiteks te planeerite tantsuõhtut. Bänd, kelle plaanite mängima kutsuda, küsib õhtu eest 10 000 EEK. Kas bändi maksumus, 10 000 EEK õhtu eest, on palju või vähe? Sageli ongi omahinda (ehk ühiku hinda) hea kasutada hinnangute andmisel ning suhtlemisel, sest kogusumma ei ütle mõnikord midagi. Palju näiteks on ühe tantsõhtul osaleja omahind (peo korraldamise kulud ühe osaleja kohta) ja kui palju peaks maksma pilet juhul kui peole tuleb 1000 osalejat, aga juhul kui tuleb 300 osalejat? Ettevõtte juhid usuvad sageli, et teades ühiku täpset omahinda, on võimalik selle põhjal teha näiteks müügihinna otsustusi ning täpselt välja arvutada ka järgmise perioodi kasum. Ühiku hinna arvutamine on aga võimalik siis, kui kulud sõltuvad toodete kogusest või meil on kindlalt teada konkreetse perioodi toodangu maht
2. Nõuete arvestus. Nõuete arvestuse ül. - hinnata arvete laekumise tõenäosust ja määrata kindlaks kulud, mis on seo- tud ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Ebatõenäolise laekumise hindamisse tuleks suhtuda suure hoolega, kuna hinnangu täpsusest sõltub finantsaruannete usaldusväärsus. Nõuded ostjate vastu koosnevad: 1. ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihin- nas + käibemaks. 2. ostjate vekslid - arveldusraha erivariant. On kindlavormiline eraõiguslik võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale vaieldamatu õiguse nõuda vekslil märgitud summa tasum. (äramaksmist) veksli kehtivuse tähtaja möödumisel, 3. ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega). Realiseerimise printsiip tulud arvest. realiseerimismeetodil või lepingus fiks. perioodi(de) kohta.
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
1) ostjale on saadetud meeldetuletuskiri; 2) ostja vastu on esitatud hagiavaldus kohtule; 3) ostja vastu kuulutatakse välja pankrot või likvideerimine. Kui raha ei laeku ettevõttele, tekitab see finantsraskusi, mis võivad viia ettevõtte pankrotini. Seega peavad ettevõtted pidevalt jälgima ostjate tasumisi. Kõige selle aluseks on ka ettevõtete vahel sõlmitud lepingud. Lepingutes tuleb kindlasti fikseerida tasumise arveldusvormid, maksetähtajad ning otstarbekas oleks viia kauba müügihind sõltuvusse kauba eest tasumise tähtajaga. Seega kiire ja korraliku tasumise eest võiks kasutada hinnaalandust 5-10% ( selgita- kui raha laekub kiiresti ei ole ettevõttel endal võtta laenu uute kaupade väljaostmiseks) Lepingutes tuleb fikseerida ka kauba hinna tõus ja viivisemäär. Ei ole otstarbekas sõlmida pikaajalisi ostu- müügilepinguid. Debitoorse võla juhtimisega seotud probleeme ei tohi ettevõte alahinnata. (tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
