Lennart Meri (0)

Lennart Meri
(29.03.1929-14.03.2006 )
Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Ta lahkus koos perekonnaga varakult Eestist ning pidi kooli üheksa korda ja neli korda keelt vahetama . Lennart Meri oli suur Eesti riigimees ja armastatud president .
1941. aastal küüditati Lennart Meri koos perekonnaga ja kümnete tuhandete saatusekaaslastega Siberisse. Lennart Meri alustas kaheteistkümneaastaselt oma karjääri metsatöölisena.
Lennart Meri lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude aastal 1953. Juba ülikooli ajal teenis ta elatist kirjutamisega. Nõukogude võim ei lubanud tal ajaloolasena töötada ja seepärast töötas ta teatris dramaturgina ja Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.
Oma esimese raamatu: „Kobrade ja karakurtide jälgedes“ kirjutas Lennart Meri 1958. aastal ettevõetud reisist Kesk- Aasiasse , mille lugejad soojalt vastu võtsid. Ta reisis palju endise Nõukogude liidu piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Nendest reisidest kirjutas ta mitu raamatut: „Laevapoisid rohelisel ookeanil“, „Tulemägede maale“, „Lähenevad rannad “ ja „Virmaliste väraval“. Neis raamatutes süvenes ta Kesk- Aasia , Siberi, Kaug-Ida ja Kaug-Põhja ajalukku ja kultuuri. Tema tuntuimad teosed on: „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgem“, kus ta vaatles soomeugrilaste ja teiste Läänemere-äärsete rahvaste ajalugu. Neid raamatuid on tõlgitud tosinasse keelde. Reiside vahel tegeles ta ka tõlketööga. Ta on loonud ka mitmeid dokumentaalfilme, tuntuimad neist on: „Linnutee tuuled“ ja „Kaleva hääled“.
Tema artiklid ja sõnavõtud käsitlesid eesti rahva ja kultuuri olukorda enne taasiseseisvumist ja Eesti riigi eesmärke. Lennart Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti venestamise ajal.
20. septembril 1992 valis Riigikogu Lennart Meri esimeseks Eesti presidendiks pärast Teist maailmasõda. 1996. aastal valiti ta presidendiks teiseks ametiajaks.
Lennart Meri oli alates 1963. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Teda on valitud ka 1998 aasta eurooplaseks, ta on pälvinud presidendina mitmete riikide ordeneid.
Lennart Meri oskas viite keelt: saksa, inglise, vene, prantsuse ja soome keelt.
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks.
Lennart Meri mitmekülgne tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti ajaloos ja väärib kahtlemata edasist tähelepanu ka teistes riikides. Lennart Meri oli sädelev ja teravmeelne. Särava isiksuse ja osava kõneoskusega saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale.
Lennart Meril oli abielus Helle Meriga. Tal on kolm last, pojad Mart ja Kristjan , tütar Tuule ning tal on neli lapselast.