Okeaania (1)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Okeaania riikide teke

SISSEJUHATUS Okeaania asub Vaikses ookeanis ning koosneb paljudest väikestest ning madalatest osaliselt asustamata saartest, mida ähvardab kliimamuutustest tulenev meretaseme tõus. Okeaania riike võiks lugeda uuteks riikideks, sest nad on iseseisvunud alles 20. sajandi keskpaigas ja paljud neist on tänini oma kunagiste emamaade sõltlased. Kaugemas minevikus valitsesid neid aga pärismaalaste hõimud ja kunagiste hõimupealikke võim säilis tihti ka kolonistide valitsemise ajal (emamaad kogusid pärismaalastelt makse ja tooraineid, kuid hõimupealikel oli siiski ka oma rahva üle kontroll ja võim).

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

20

pdf

Maailma regioonid

2015 Mai Regiooni kuuluvad Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km

Geograafia

40

odt

Maailma regioonid

Euroopa Regiooni kuuluvad riigid  Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid  Taiga  Tundra ja metsatundra  Stepp  Jää-ja külmakõrb  Segamets  Lehtmets  Vahemereline kuivalembeline põõsastik  Kõrb ja poolkõrb  Metsastepp  Kõrgvööndilisuse ala Maavarad  Paljud maavarad otsakorral  Rauamaak  Boksiit  Pruun- ja kivisüsi  Keedusool  Väävlivarud Kliima  4 aastaaega  Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse  Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas  Lääneosa o Talv  Soe ja vihmane  Lund sajab vähe o Suvi  Jahe  Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured  Võrreldes idaosaga  I

Maailma regioonid

3

doc

Austraalia

AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.

Geograafia

20

docx

Maailma regioonide tabel

Regioon Regiooni Loodusolud, Valitseva Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus kuuluvad loodusvarad d asustus üsteemid maailmam riigid usundid ajandusse Euroopa Euroopa Aastane Peamine Rahvaarv Lääne-Euroopas on Peamised Transpordis Euroopa on riigid, 49 sademete usund umbes 730 väga arenenud tööstus liigid on üsteemid üks riiki hulk on 250- Kristlus. miljonit. põllumajandus ning töötlev, on väga kolmest 1000 mm, Ida- Asustus need riigid masinate, heal suurimast parasvö

Ühiskonnageograafia

4

doc

Regioonide tabel

REGIOON REGIOONI LOODUSO VALITSEV RAHVASTI PÕLLUMA TRANSPOR RIIGID LUD, AD K ja JANDUS DI LOODUSV USUNDID ASUSTUS SÜSTEEMI ARAD D Lääne ­ Suurbritannia, Loodusolud: Kristlus, Väga tihe Arenenud Väga heal Euroopa Iirimaa, mitmekesised, katoliku usk, asustus kõigis põllumajandus tasemel ning Prantsusmaa, parasvöötme protestantlus maades. Eriti Suuteline oma arenenud. Belgia, laialehelised & ateism. Hollandis, elanikkonda Mitmed Holland, metsad ja Pariisis, enda maanteed

Geograafia

10

doc

Referaat Uus - Meremaa

Viimasel 50-nel aastel on sinna toodud palju uusi loomaliike: jäneseid, kitsesid, sigasid, veiseid ja lambaid. Eesmärgil hoida looduslikku tasakaalu. Uute liikide populatsioon on nüüdseks väga suur, mõnede liikide populatsioon on kasvanud isegi liiga suureks. Veevarad Siseveed katavad kõik Uus-Meremaa vajadused. Saartel on palju kärestikulisi jõgesid ja vulkaaniliste tegevuste järel tekkinud järvi. Uus-Meremaal asub kogu Okeaania suurim järv Taupo. Taupo on tekkinud vulkaani nõkku pärast vulkaani purset. Tema pindala on 612km`, järve vesi on väga puhas, tänu millele võib näha 5m sügavusel asuvaid kive järve põhjas. Et järv asub nõos, siis on järve pind sageli peegelsile. Taupo on ka Maooride (loe: põliselanike) pühapaik, järve keskele asuvale saarele maeti vanasti maoorisid. Järve ümber asub palju vulkaane. Järve põhjas võib näha ka metsa, mis sattus sinna vulkaaniliste tegevuste tagajärjel

Geograafia

5

docx

Maailma regioonid

Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. maailmamajan maa, umbe

Geograafia

Kommentaarid (1)