Prantsuse keele levik väljaspool
euroopat -- Austraalia ja Oceaania
Austraalia
• Austraalia nimetus tuleb
ladinakeelsest sõnast australis ja
tähendab lõunas-. Romaanid
kasutasid väljendit Terra Australis
Incognita -- tundmatu maa lõunas.
Alates 1924. aastast on kontinendi
ametlik nimi Australia . Riigi keelt
pole. ~80% elanikkonnast räägib
inglise keelt.
Okeaania
• Prantsuse keel on ainsaks riigikeeleks
Prantsuse Polüneesias (Polynésie française).
Tänapäevane nimetus collectivité d'outre-mer
de la République française. Prantsuse
Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv
meretagune territoorium (collectivités d'outre-
mer) Okeaanias .
• Elanikke: 260 338 (2006), 69% elab Tahiti
saarel, ~12% kogu elanikkonnast on
prantslased .
Okeaania
Okeaania
• Avastas James Cook 1767. aastal. 1797 – esimeste protestantidest
misjonäride saabumine.
• Prantsuse misjonärid saabusid Tahiitile 1834. aastal. 1842 aastal kuulutati
välja Prantsuse protektoraat. 1847 – Kuninganna Pomare IV aktsepteeris
Tahitit Prantsusmaa protektoraadina.
• 1880 – protektoraadi staatus asendati koloonia staatusega.
• Alates 1962. aastast, kui Polüneesiasse toodi üle Prantsuse
tuumapolügoon, asendus senine põllumajandusel põhinenud majandus
sõjaväebaaside teenindamise ja ka turismitööstusega. Tuumakatsetuste
lõpetamise järel on sõjaväe tähtsus majandusele järsult langenud.
Neljandiku majandusest moodustab turism, muudest on olulisemad pärlite
tootmine ja kalapüük.
• Kasvatatakse kookospähkleid, vanilli , kohvi, köögi- ja puuvilju , toodetakse
linnu- ja loomaliha ning piimatooteid. Tegeldakse turismi, pärlipüüdmise ja
- kasvatamisega , käsitöö ja põllumajandustoodete töötlemisega. Välja
veetakse pärle, kookospähkleid, koprat, vanilli, hailiha. Peamisteks
ekspordipartneriteks on Prantsusmaa 66,3%.
• 1996. aastal vastuvõetud seaduse järgi on
prantsuse keel ainus riigikeel, tahiiti ja teisi
keeli võib kasutada.
• 2007. aastal läbiviidud küsitluse järgi
68,5% elanikkonnast räägib kodus
prantsuse keelt. Sama uuringu tulemusel
94,7% üle 15 aastasi inimesi vastas, et nad
oskavad rääkida ja kirjutada prantsuse
keeles.
• 1774. aastal jõudis James Cook Uus Kaledonia
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jana Stets Jana Stets
Õppematerjali autor
Rahvastiku iseloomustus Prantsusmaa NIMI klass Tallinn 2008 Joonis 1. Prantsuse Vabariik Prantsusmaa täielik nimetus on Prantsuse Vabariik (inglise keeles: France, prantsus keeles: République Française). Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik.
Kuusteist – mā ono Seitseteist – mā witu Kümned moodustatakse lau+arvsõna: Kakskümmend – laulua Kuuskümmend – lauono Seitsekümmend – lauwitu 6 Keele struktuur: Sõnajärg : VSO – verb-subjekt-objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt 1 Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ 6 Pukapuka keeles esinevad artiklid: e – vaste inglise keele a, an E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k „He is a stupid man.”) te – vaste ing the nā – vaste the (mitmus) 6 mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil: matua – täiskasvanu, (lapse)vanem mātutua – vanemad matua tāne – isa matua wawine – ema wāwine – naised 6 Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus, mitmus ja duaal, lisaks
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Faktid: Lipp Vapp Pindala
Austraalia Majanduse referaat Sissejuhatus Valisin riigi Austraalia, kuna see riik pakub mulle kõige rohkem huvi. Ma tahtsin uurida selle riigi kohta rohkem, kuna tahaksin kunagi seal oma puhkust veeta või isegi sinna tööle minna. Referaadi eesmärk seisneb selles, et tahan lähemalt uurida Austraalia rannajoont, pinnamoodi, veestikku, kliimat, rahvastikku, ajalugu, majandust, eksporti, importi, mäetööstust ning ka turismi. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. [1] Austraalia kohta infot: · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra · Kuninganna E
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid