eksperimenteeris Itaalia freskomaalijate tehnikaga, luues oma isikupärase kujutamislaadi. Oma freskodes kujutas ta füüsilist tööd, vaesuse ja kiriku kurjuse hävitamist ning kapitalismi kadumist. Tema kujundikeel oli ääretult jõuline. Oli skandaalses abielus Frida Kahloga. Sellest abielust on kirjutatud ka raamat "Diego ja Frida". Suri 24. novembril 1957 südamerabandusse. Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest kalduvustest, sõprusest Lev Trotskiga, ülivarajasest seksuaalhuvist, suhetest paljude naistega jne. Võib öelda, et peale suurepärase kunstnikule oli Riveras ka palju muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest : Tema maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega ning kajastavad
Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" annab Andres Paas edasi sõnumi töökusest ja maa-armastusest, tema poeg Indrek aga hariduse väärtusest. Teise näitena võib tuua E. Vilde romaani ,,Külmale maale", kus autori sõnumiks on, et kuritegevus ei võrsu mitte niipalju pahelistest kalduvustest kui sotsiaalsetest tingimustest. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem loeb ta selliseid teoseid, mille sõnum ei tule nii kergesti esile. Laps siseneb kirjandusemaailma muinasjuttude kaudu. Enamik muinasjutte kannab sõnumit hea ja kurja võitlusest, kus peaaegu alati pääseb võidule headus. Vanemaks saades loeb inimene seiklusromaane, mis küll arendavad fantaasiat, kuid ei sisalda erilist sõnumit. Siiski võib nendes tihtipeale kohata loosungit:"Per aspera ad astra!".
· Materjali mõistetavus · Materjali piltlikkus · Materjali seesmine seostatus ( 1.) Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine Kui sündmus kordub mitu korda, püsib see mälus pikema aja kui juhuslik ühekordne juhtum. (1.) Kodeerimise eripära Midagi on hõlbsam meenutada selles kontekstis, millises seda meelde jätsime. ( 1.) Motivatsioon Huvipakkuivad asju on palju hõlpsam meelde jätta. Materjali mäletamine oleneb huvidest, kalduvustest, selle töötlemise eesmärkidest, meeleolust ning tahtepingutustes. Neid tegureid võib arvestada meeldejätmise motivatsiooni kujundavateks teguriteks. ( 1.) Ainevalda süvenemine Fakt või väide jääb kergemini meelde, kui see siduda teiste tõikade või väideteda, vaadelda asja erineva nurga alt, näha seda teises väärtusskaalas või mingi teise eriala kontekstis jne. Veel paremini jääb õpitav meelde, kui kuuldu või loetu iseseisvalt läbi mõelda ja oma
Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust. Sellel ajal, Marfa Petrovnal oli ,,kinsman", Pjotr Petrovits Luzin, kes tahtis vaest, kindla reputatsiooniga naist, kes on kahtlemata kaasavara ja tänu sellele alatiseks truu. Ta palub naise kätt ja too nõustub.
• olla moraalne tähendab täita oma kohustusi hoolimata tagajärgedest. Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. Eesmärk ei õigusta kunagi abinõu. Ebaõiglane toimimine on väär isegi siis, kui see toob kaasa suuremat kasu. Immanuel Kanti eetikateooria - „Alusepanek kommete metafüüsikale“(1785) Moraalselt õige on selline tegu, mis lähtub kohustustest (kohusest) Moraalselt ei ole õige selline tegu, mis lähtub tunnetest, ihadest, kalduvustest. Teo MOTIIV on Kantile tähtsam, kui teo tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks. Inimestel on teatud kohustused, mis absoluutselt tingimusteta kehtivad. Mõistuse abil võime välja töötada moraaliprintsiipide kogumi. Kategooriline imperatiiv Moraalimaailma valitsevad universaalsed ja tingimatud kõlblusseadused – nn kategooriline imperatiiv.
Esteetiline otsus ei ole ühine, või alati õige. Igal inimesel on oma arvamus ja oma maitse, näiteks, üks inimene saab imetleda pildiga "Must Ruut" aga teine saaks öelda, et see on inetu. Igal inimesel on oma maitse, oma valik ja oma esteetiline tunne. 23. Kas David Hume'i arvates on maitsenormi kehtestamine võimalik? David Hume arvates maitsenormi kehtestamine ei ole võimalik, ta rõhutab maitse subjektiivsust. Inimeste eelistused sõltuvad nende kalduvustest ja iseloomu laadist, sellepärast erinevused hinnangutes on paratamatu. Ja kuna "niipalju kui inimesi niipalju arvamusi", ei saa kehtestada maitsenormi. 24. Kuidas on David Hume'i arvates võimalik oma maitsetundlikkust suunata ja harida? Seda saab arendada mingi konkreetse kunsti praktiseerimisel ja mingi konkreetse ilutüübi uurimisel või selle üle mõtisklemisel. 25. Kuidas on Immanuel Kanti arvates võimalik maitseotsustuste universaalsus?
Turvalisus: Lootus oma olemasolu jätkumiseks - Füüsiline ja psüühiline puutumatus - Isiksuse eheduse säilitamise võimalus 15. Isiksus, hoiakud ja uskumused tervisemõjuritena. Isiksus on indiviidi ainulaadne ja suhteliselt stabiilne käitumise, mõtlemise ja tundmise viis, mis iseloomustab kohanemist ümbritsevate oludega. See on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. Isiksus on süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (nt. infotöötlus, toimetuleku tahe, emotsioonide reguleerimine, interpersonaalsed protsessid, identiteedi kujunemine. Iseloomujooned kirjeldavad inimese baaskalduvusi (füüsilised ja isiksuseomadused, vaimsed võimed), mis on kindlate mõtlemis-, tundmis-ja käitumismustrite aluseks ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse. Olulisemad isiksuse omadused on:
Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
1 Kannatlikus 1 Teadmishimuline 1 Suhtlemisoskust(oskus noorega suhelda) Täiskasvanutel tuleks üle saada: Kinnisideed(liigne tavade järgimine) 5.loeng Väärtused. Hea elu problem tähendab küsimust inimväärse elu peamiste tingimuste järele Objektivistid- on olemas onjekstiivsd sisemised mõõdupuud hea elu määratlemiseks, sest kõigil inimestel on universaalsed põhivajadused. Subjektivistid- see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Elama head elu siis, kui selle tundetasandil heaks kiidame. Universalväärtused: 1 Inimene kui väärtus 1 Indiviidi vabadus 1 Indiviidi õigus 1 Indiviisi võrdsus Euroopaliku trditsiooni valgustusajastu pärit väärtused: vabadus, vendlus ja võrdsus. Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus. Antiik ajast pärit põhiväärtused: õigus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Väärtused muudavad elu elamisväärseks.
peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
jne (subjektiivsele). J. Watsoni tuntud tsitaat annab hästi edasi biheiviorismi põhimõtet, et keskkond on lapse arengus ülekaaluka mõjuga: ,,Andke mulle tosin tervet, hästiarenenud väikelast ning vajalik keskkond nende üleskasvatamiseks ja ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist lastest juhuslikult ükskõik millise ning treenida teda selleks spetsialistiks, keda soovin - kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks või isegi kerjuseks või vargaks, sõltumata tema annetest, kalduvustest, võimetest ja tema esivanemate ametist või rassist." (Watson 1925). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivioristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu
Soovid võivad tuaa kaasa ni fantaasiarännu kui pisaraid. Soovkapriisid on nagu ihadki eksitavad ja siduvad, soovunelmate heietamine kahandab tegeliku eluga kohanemise võimet. Soovimatuse seisundis võib näitekst jooga või budismi järgi olla uuel viisil taibatud rõõmu allikas. Tahtmine on soovist jahedam ja resoluutsem ajejõud ehk motivatsiooni alge. Püüdlus näib sobivat katusmõisteks, mis haarab enda alla niihästi unistustest ja soovidest kui ka huvidest, kalduvustest, ideaalidest, kutsumusest ja hoiakutest kujuneva aktiivsuse. Kalduvus(sklonnostj) Eluviisi mõistega lähedane “kalduvus” iseloomustab kujukalt inimesele omast eelsoodumust ehk väljakujunenud harjumuste kogumit mingi harrastuse, elamistava valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina. Kalduvuses peegeldub tihti võimekus, kuid samuti püüd oma puudusi kompenseerida. Kalduvusi võib vaadelda ka moraalsest spektist.
midagi muud. Nimelt möllasid seal metsikud joogid, kelles oli rohkem nõida ja maagi kui käskude-keeldude raamidesse surutud munka. Tantrabudismi õpetuse loojaks peetakse 84 mahasiddhat. Nimetus mahasiddha tähendab suure imeväega inimest. Mõned inimesed oli kohe valmis väemehed. Siiski enamuse puhul võis näha järgnevat arengulugu. Inimene vaevles teadmatuses, siis ilmus ta juurde guru, kes ostustas talle tema elukutset, kalduvustest ja võimetest lähtuva tantristliku tee.16 Ma usun, et tantrismi põhieesmärk on püüda samastuda mõne buddha valgustunud keha, jutu ja meelega. Seda vormi nimetatakse ishtadevata ehk isiklik buddhavorm. Seda virgunuvormi, millega kõige paremini saadakse suhestuda nimetatakse idamiks. Selleks kasutatakse palju sümboleid, rituaale ja kujustamist. Tarmo Kulmar lisab, et rituaalne seks erineb tava vahekorrast sellepoolest, et toimub seksuaalenergia muundamine õndsusteadvuseks, et seda
maailmas, kus kogu tema eksistentsi jooksul kulgeb kõik tema soovide ja tahte järgi." Sellest järeldub, et inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: Objektivistliku käsitluse kriitika hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida raske tõestada. Subjektivistliku käsitluse kriitika see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasaegsed edasiarendused hea elu käsitlusele Reflekteeritud subjektivism elu on hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. Siin on tähtis, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest
kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
- Sensuaalsus [Wollust] – meeleliste mõnude (nt seksuaalsus, head toidud ja veinid) otsimine ja ebameeldivuste (nt valu) vältimine - (Sotsiaalne) ambitsioonikus [Ehrgeiz] – teistele (er. kõrge staatusega inimestele) mulje avaldamine ning nende heakskiidu otsimine. - Omandi-iha [Geldgeiz] – raha jm väärtuslike asjade ihaldamine Need kalduvused iseloomustavad mingil määral kõiki inimesi; üks nendest kalduvustest on alati domineeriv; ülejäänud (mitte-domineerivate) kalduvuste proportsioon on ka oluline. Kõige tugevama kalduvuse väärtuseks on 60 punkti, kõige nõrgemal 5 (või mõnikord rohkem); ülejäänud on nende 2 vahel Thomasius tuli välja ka reliaabluse ideega. “Matemaatikas on kõige parem viis kontrollida oma arvutuste korrektsust on korrata seda 2-3 korda leidmaks, kas tulemus on sama. See on parim viis ka teadmiste täpsuse kontrollimiseks teistes teadusvaldkondades
erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad.
Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia. Reeglipõhine mõtlemine keskendub normide järgimisele ning rõhutab tõde. See lähenemisviis seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised 3 kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Endise õigusprofessori ja omanimelise eetikaõpingute instituudi rajaja Michael Josephsoni sõnul tuleb eetikale alluda „hoolimata sotsiaalsetest tavadest ja loomulikest kalduvustest vastupidisele” (Foreman, 2009:76) Reeglipõhise mõtlemise tugevus peitub selle lihtsuses. Seda teooriat on keeulisem rakendada olukorras, kus reeglitest hoolimata tekib eetiline dilemma erinevate käitumisprintsiipide vahel. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogia Tagajärjepõhine väärtusselitus ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest
Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu. Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus. Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest. Katoliiklik hoiak: Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult. Protestantlik hoiak: Jumalatõestused on vaid ''tunnetuse tume helk''. Thomas Aquino 1225-1274 ''Doctor communis'' Sündis Roccasecca lossis Aquino's. Sai kasvatuse ja hariduse Benediktiinlaste juures
6) kirg – tugev soov, ihaldus, millegi tegemiseks 4. Isiksuse psühholoogia 4.1 Isiksuse mõiste ja teooriad ISIKSUS: isiksus – järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduvate individuaalsete erisuste kogum isiksus – psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt (Bachmann, Maruste) PSÜHHODÜNAAMILISED TEOORIAD: psühhodünaamiliste teooriate põhiküsimus: mis jõud paneb inimese liikuma, isiksuse motivatsioon? Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler – psühhoanalüüsi koolkonna tuntumad liikmed Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost
käitumine. Näiteks hirmuga kaasneb sageli impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis võib sundida inimest kas põgenema või muul viisil ennast kaitsma. 37. Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt. 38. Millised on põhilised isiksuseteooriad? Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist tuleb vaadelda nende bioloogiliste funktsioonide seisukohalt, see tähendab, et inimeste käitumist suunavad instinktid. Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid.
Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
ja tahte järgi." Kanti subjektivistlikust õnne definitsioonist järeldub: Inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: ·Hea elu mõiste objektivistliku käsitluse kriitika: Hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida on raske tõestada. ·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Selle tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. ·Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib.
Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden šoti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju „caufieldliku jutuajamise“ jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
Isiksuse mõisteid on mitmeid, osad keskenduvad erinevustele, mis inimesi omavahel eristavad. NT Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Teistes keskendutakse mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. NT Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidiste areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate (püsivate) käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub (kordub). Seega - isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada.
IV osa ISIKSUS JA SOTSIAALSED SUHTED Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Teema 15 Isiksus (1) on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete erisuste kogum.(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast
33 ISIKSUS JA SOTSIAALSED SUHTED Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Teema 15 Isiksus (1) on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete erisuste kogum.(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast
deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed!
- Ratsionaalne armastus [Vernünftige Liebe] altruism, tahe teistele head teha - Sensuaalsus [Wollust] meeleliste mõnude (nt seksuaalsus, head toidud ja veinid) otsimine ja ebameeldivuste (nt valu) vältimine - (Sotsiaalne) ambitsioonikus [Ehrgeiz] teistele (er. kõrge staatusega inimestele) mulje avaldamine ning nende heakskiidu otsimine. - Omandi-iha [Geldgeiz] raha jm väärtuslike asjade ihaldamine Need kalduvused iseloomustavad mingil määral kõiki inimesi; üks nendest kalduvustest on alati domineeriv; ülejäänud (mitte-domineerivate) kalduvuste proportsioon on ka oluline. Kõige tugevama kalduvuse väärtuseks on 60 punkti, kõige nõrgemal 5 (või mõnikord rohkem); ülejäänud on nende 2 vahel Thomasius tuli välja ka reliaabluse ideega. "Matemaatikas on kõige parem viis kontrollida oma arvutuste korrektsust on korrata seda 2-3 korda leidmaks, kas tulemus on sama. See on parim viis ka teadmiste täpsuse kontrollimiseks teistes teadusvaldkondades. Robert S
sõltumatu mistahes õigustustest. Kategooriline imperatiiv vastandub hüpoteetilisele imperatiivile. H-I. sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelduse (soovi või kava) seisukohalt: "Kui sa tahad näida metseenina, siis peab sul raha olema ja pead sellega kunstnikke toetama." Ent isegi kui sul on raha, ei tähenda see, et sa peaksid kunstnikke toetama. Kategoorilist imperatiivi ei saa samal viisil vältida see nõue on siduv igaühe jaoks sõltumata tema kalduvustest. Käsk "Räägi tõtt!" on sõltumatu soovist seda teha. (Ent määrav pole muidugi konditsionaalne vorm "kui..., siis...".) Teoses alusepanek kommete metafüüsikale esitab Kant viis kategoorilise imperatiivi vormi: (1) üleüldine seadus ("toimi vastavalt niisugusele maksiimile, mille kohta võiks järjekindlalt tahta, et sellest saaks üldkehtiv seadus" / "Käitu nii, et sinu tahte maksiimid võiksid alati ühtlasi kehtida üldise
Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Isiksuse mõiste ja teooriad Ühe definitsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. 47 Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure tõenäosusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt
alaneb töötempo, suureneb vigade hulk ja tähelepanulünkade sagedus. Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Isiksuse mõiste ja teooriad Ühe definitsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid 40 küllaltki suure tõenäosusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomadused (nt ekstravertsus,
kodanikukohustuse täitmise humanistlik vajadus, kolmas tajub olukorras omakasu lõikamise võimalust. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskk ja psüholoogilis- bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõik inimese teadlikud käitumisvormid ja viisid on määratud tema dispositsioonidest (kalduvustest ja suhtumisest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumises väljenduvad motivatsiooniseisundites: hoiakud, seadumused, soovid, kavatsused, huvid, veendumused ja tõekspidamised, püüdlused, kiindumused, kired. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED Kõigi elementaarsemate toimingute kui ka kõige keerulisemate käitumisvariantide puhul toimivad selle programmina hoiakud ja seadumused. Nähtuse avastas Ludwig Lange.
ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu. · Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus. · Jumalatõestused · Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): Inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest, järelikult peab olema inimeseväline seadusandja, kes selle normi 32
Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta; galvaaniline refleks Uni ei ole ühtne seisund, viad kulgeb läbi mitme kvalitatiivselt erineva faasi e staadiumi. Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksus iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistui ja valikuid ennustada. Isiksuse omadused: temperamendiomadused (ekstravertsus), vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. 1)psühhodünaamilised teo inimese ja tema olevuse tuuma otsistakse alateadvusest; 2) tunnusjoonte teo isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis
annaabi.ee 
