Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kakskeelsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kakskeelsus, kakskeelsuse, kakskeelne, omavahelisemakeel, bilingvism, omandab, psüühikale, ametliku, ametlikku, tingib, kokkupuude, lingvistilise, oskaks, asukohamaaeldusi, neljandat, interferents, kiirusessinevate, vigade, ajada, intellektuaalne, motiveerida, pingutus, jõukohane, pinges, vilju, paindlikum, keelealane, loovus, suhtlemisoskused....................................... 15 Lisatoetused kakskeelsele lapsele........................................................................................ 16 Kokkuvõte............................................................................................................................. 17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi omavahel erinevaks ehk teistesilmis eriliseks. Kakskeelsus on nähtus, kus inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis ennast ühelt keelelt ümber lülitama teisele. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks
KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus......................................................................................... 4 2. Multikltuursest õpikeskkonnast.......................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne
keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp.
omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis valib laps ise kellega mis keeles räägib ( emaga eesti keeles isaga vene keeles). Teises etapis kujuneb kahele keelele kokku üks gramaatika ( see aga on tänaseks päevaks ümberlükatud tõde). Ja kolmandas etapis valib laps ise mis keeles suhtleb just konkreetse inimesega. See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised
inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. •Modernse maailma sünd (u.15.saj): Konstantinoopoli langemine, Ameerika avastamine, protestantismi sünd. •Lisaks kreeka ja ladina keelele tegeldi juba keskajal ka heebrea keelega (ka muude piibli keeltega). See oli Euroopa keeleteaduse ajaloos esimene kokkupuude mitte-indoeuroopa keelega. Samuti levis mingil määral araabia keele oskus. •15. saj – esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, •16. saj – prantsuse keele grammatika, samuti poola ja kirikuslaavi, saj lõpuks ka inglise grammatika. Samuti ilmusid juba mõned indiaanikeelte grammatikad. •Romaani keelte esimene tõsine uurimus: Dante 14. sajandil. Ta on üks esimesi keeleteadlasi. Kirjutas itaalia keeles.
saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist. Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust. Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes: Kommunikatiivne kompetents - sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Ta moodustas akronüümi SPEAKING: Setting and scene (aeg ja ruum, üldisemalt füüsiline olustik) Participants (osalejad, kõneleja ja kuulaja) Ends (eesmärgid ja tulemused) Act sequence (tegevuse järjestus ja olukorra vorm) Key (toon ja osavõtjate tuju)
piirkondades erinevad. 2.3. Hiline keelekümblus Quebecis (Kanada) algavad hilise keelekümbluse programmid tavaliselt keskkooli esimesel aastal, kui õpilased on umbes 12aastased (Genesee, 1983). Õpilastel on selleks ajaks mõningane teises keeles õppimise kogemus; enamasti on neil alates esimesest klassist olnud iga päev 45 60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel tasemel valdavad õpetajad ja kogu õppetöö toimub üks või kaks aastat teises keeles, välja arvatud esimese keele õigekirja- ja kirjandustunnid. Sel ajal läbivõetav õppekava on põhiliselt sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad
omavahelisele suhtele "mitte nii väga tühja pesa sündroom" - kui lapsed elavad kodus ja vanemate kulul ◦ viimase aja fenomen, Eestis veel väga mitte seotus õdede-vendadega kasvab, sest omad lapsed on eraldi pere ja tahavad vähem kokku puutuda, seega pöördutakse tagasi oma päritolu pere juurde hoolitsemine oma vanemate eest, võetakse isegi enda juurde elama ◦ rohkem teevad naised kokkupuude vanemate surmaga ▪ Peck'i täisea konfliktid - kuus konflikti, neli keskeas füüsilise jõu vs elutarkuse väärtustamine seksuaalsed suhted vs lihtsalt sotsiaalsed suhted emotsionaalne vaesestumine vs paindlikkus vaimne rigiidsus (paindumatus) vs paindlikkus ◦ Vanadus ehk hiline täisiga (60-) ▪ kaasajas vanaduse määr tõuseb, öeldud isegi alates 75 alles ja varem hiline täisiga ▪ 60-65 üleminek hilisesse täisikka
kogemust (selle poole haridussüsteem püüdlebki). Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu on tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne.). Kuid juba paari kuu vanuses ilmneb vajadus suhelda ning varsti ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega (nt kõristi), nähtustega, isikutega jne., hakkavadki kujunema motiivid (objekt omandab lapse jaoks tähenduse). Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse. Väliselt samalaadne tegevus võib olla psühholoogiliselt täiesti erinev, s.t. esile kutsutud erinevatest motiividest. Nt lapsed mängivad lotot. Võimalikud motiivid võiksid olla: mängu protsess, soov võita pilte, konfliktide ootus mängijate vahel, olla kõige parem jne. Mis võiks aga olla laste motiiviks, kui nad õpivad tunnis emakeelt? Motiivid
Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid, ehk allkeeli.
Kõrvaline (segav) nähtused või nende aspektid, mis soovimatult, ent paratamatult avaldavad muutuja oma mõju eksperimentaalse manipuleerimise tagajärgedele ja raskendavad sellega sõltumatu muutuja mõju väljaselgitamist Mõjutus sõltumatu muutuja väärtuse muutmine, eksperimentaalse manipulatsiooni sünonüüm Stiimul mõjutus, mida rakendatakse katseisiku psüühikale lootuses, et see avaldab psüühikale oma spetsiifilist mõju ja avaldub tagajärjena psüühika mingi registreeritava ilmingu (näiteks käitumisakti) muutumise näol Psüühilised stiimulite mõju avaldused psüühikas, mida eksperimendi seisukohalt reaktsioonid käsitletakse sõltuvate muutujatena Subjektiivsed stiimulite mõju avaldused psüühikas, mis väliselt (kõrvalisele vaatlejale)
Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi. Kultuuriline arenguliin pakub tuge bioloogilisele arenguliinile hetkel kui see on vajalik. Tavalises arengus need liinid kattuvad. Ebatavalises arengus bioloogiline ja kultuuriline arenguliin lahknevad, enamasti on bioloogiline areng maha jäänud. Andekuse puhul on ette jõudnud. Tasandid probleemist rääkimiseks Käitumine esmalt paistab probleem välja käitumises Psüühika käitumine kujuneb tänu psüühikale, siin tasandil on probleemid tunnetusprotsessides Anatoomia, füsioloogia psüühika alus, mille järgi toimib, räägime närvidest, rakkudest jms Geenid ja keskkond kas geneetilises materjalis on midagi teisiti, kas keskkond pakub piisavalt stimulatsiooni Need tasandid on omavahel sõltuvuses aga rääkides tuleks neid lahus hoida. Hälbiva arengu iseärasused Psüühika tasandilt lähtuvalt Ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise.
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30
protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5. Piaget’ poolt välja töötatud arvu jäävuse ülesande puhul peetakse üheks valede vastuste põhjuseks sama küsimuse esitamist kaks korda järjest. Seda takistust on püütud ületada „ulaka karu“ lisamisega katseprotseduuri. 6
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
1.-2. eluaasta- o amorfsetest tüvedest koosnevate lausete ajajärk o Ütleb ühe-ja kahesõnalauseid, nn. autonoomne kõne o Lapse kõne ei sarnane täiskasvanu omaga- kasutab sõnu, mida täiskasvanu ei kasuta. 2. 2.-3. eluaasta- o hakkab omandama seotud kõnet ja õpib väljendama paljude esemete suhteid o Hakkab kasutama sõnu muutevormides, lõpuks tulevad abisõnad. o 2.eluaasta lõpuks omandab morfoloogia elemendid- ainsus-mitmus. Sõnavara oleneb elutingimustest. Umbes nii: o 1-aastane- 5-10 sõna o 2-aastane- 500 sõna o 3-aastane- 1200-1500 sõna (varem 1000). Ei väsi pärimast. o 1,5-aastaselt esimene 2-sõnaline lause. o 3-aastasel lauses 2-3 sõna. Arusaadavus- o 1,5-aastaselt 25% võõrale arusaadav o 2-aastaselt 66% arusaadav võõrale Lapse kõne arengu käsitlused.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust.
seletada, et tuleb sisu tasandil rääkida rohkem. konfidentsiaalsus! Laste kohta ei tohi jagada infot sellele, kellesse see üldse ei puutu. Nt bussis räägitakse. + raportites muuta laste nimed, andmed jne. *individuaalne lähenemine tuleb arvestada ka vanusega. Et mis ülesandeid valime, mis vahendeid jne. Arvestada laste eripäradega. ET kuidas sellega arvestada last uurida. Ka tuleks arvestada laste kultuuriliste eripäradega ja perekondlikke taustu (üksikvanemad, kärgpere, kakskeelne pere jne). Lapse uurimiseks tuleb saavutada sisuline ja hea kontakt. Lapsed avanevad siis, kui nad tunnevad end turvaliselt ja hästi, kui neil on hea olla. Vahel on selel jaoks vaja tööd teha, et see saavutada. Ilma sisulise kontaktita ei ole tulemused piisavalt adekvaatsed (tõepärased) tõlgensamiseks. Uuritav laps pole objekt, vaid SUBJEKT, Ehk mida teie temaga teha tahate, vaid mida tema tahab teha, mida on valmis tegema jne. Peab arvestama tema vajadustega (selgitada vastavalt
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Me pidime õppima teaduse süstemaatikat tõsiselt võtma enne, kui hakkasime maailma vaatama läbi teaduse prisma, nagu me teeme praegu. Samamoodi pea- me suhtuma abstraktsete probleemide lahendamisse tõsiselt enne, kui hakkaksime neid lahendama näiteks ka vabal ajal; • teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; • informatsiooni töötlemise kiirus – määrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ülesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; • mälu – pääs teadmiste ja informatsiooni juurde. Flynn möönab, et muidugi on ka teisi asju, mis võivad mõjutada vaimsete ülesannete lahendamise võimet, kuid ta peab oma ülaltoodud intelligent- suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
vaatlemine, lugemine, kirjutamine jne. Kõik need aitavad kaasa matemaatika aine ehk kõigi nende kujutluste-mõistete, otsustuste, eeskirjade, reeglite, järelduste jne õpetamisele, mille abil saab realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
