KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus......................................................................................... 4 2. Multikltuursest õpikeskkonnast.......................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib
Omandamine aga toimub loomulikus keelekeskkonnas. Keel on suhtlusvahend ja kasutatakse seda loomulikult. Erinevad reeglid saavad selgeks induktiivselt, jälgides keelekasutust. Keelest arusaamise tagab kontekst ja oluline on semantika ehk tähenduse mõistmine. Sellisel juhul ei ole niivõrd korrektsus tähtis, kui soov ja võimalus suhelda. Oluline on kakskeelssuse puhul jälgida väga mitut asja. Esimesena tuleb rääkida keeleoskusest. Näha, kas laps on osaliselt kakskeelne või on üks keel dominantne, milline on tema hääldusoskus ehk foneetiline-fonoloogiline tasand; sõnavara tase ehk leksikaalne- semantiline tasand; kui hästi ta tunneb gramaatikat või kui hästi ta oskab keelt kasutada, ehk siis pragmaatiline tasand. Need tasandid võivad olla õppijatel väga erinevad ja sõltuvad tema eeldustest. Kui on hea kuulmistaju, siis on see eelduseks häälduse kujunemiseks ja hea mälu on eeldus sõnavara tekkimisele
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe .
On otseselt keelega seotud nagu ka keeleliigutuste tasand, kus alguses pannakse paika inonatsioon ja järgmisena juba väljaütlemise planeerimine ja realiseerimine. See osa vajab kõige rohkem tööd. Hääldamine iseenesest paraneb ajas, mida rohkem keelt kasutada seda vähem teed selles vigu. Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse näiteks tüvevigu, mitmuse omsastava vigu jms. Neid vigu teevad nii ükskeelsed kui kakskeelsed. Suktsesiivne kakskeelne teeb lihtsalt viguteisel ajal, oleneb milla ta hakkas keelt kasutama. Kolmandaks on teisest keelest tulenevad vead. Raskusastmetest on vead erinevad. Süsteemivigu loetakse raskemateks ja kakskeelsel võib neid rohkem teha. Normivead on lihtsamad. Kakskeelsetel võib juhtuda ka sellised vigu kus ta kasutab keeleliselt õiget ütlust vales kohas. Seda võib mõjutada tema emakeelele omane kultuur ja toob selle lihtsalt teise keelde üle.
Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne. Psühholingvistiline mõiste: keeled ühe inimese meeles: valdamise määr: kui vabalt räägid? omandamise vanus: kui vanalt omandasid? kasutuse intensiivsus: kui tihti kasutad? keelte staatuse ja kasutatavuse alusel ühiskonnas (nt vähemuskeel vs enamuskeel) Mõlemast mitmekeelsuse käsitlemise valdkonnast lähtub palju praktilisi probleeme. Keegi ei oska defineerida, mis/kes on kakskeelne inimene (bilingualism). Inimene peab ise tundma, kas ta on kakskeelne või ei ole – identiteedi küsimus. Kaht keelt perfektselt võrdselt õppida ei suudeta, sest inimesed kasutavad keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem
sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning samuti saavad ka terved lapsed aimu sellest, et on olemas ka nendest erinevaid lapsi, kuid teisest küljest on see õpetajale väga raske, sest erivajadusega laps nõuab rohkem tähelepanu ja kohe kindlasti peaks sellel õpetajal olema mitte ainult pedagoogiline haridus, vaid ka eripedagoogiline. Kuna mina ise alles õppin eripedagoogiks siis ei saa ma tuua kindlaid näiteid, kuidas ma peaksin käituma sellistes olukordades või siis, kuidas sellistele probleemidele lahendus leida ning võin vaid oletada mida ma teeks, kui sellega kokku puutuks. Erivajadusega lapse õpetamise juures on minu arvates väga oluline õpetaja ja lastevanemate hea ja usalduslik koostöö, sest sellise lapse õpetamine ei peaks käima ainult koolis, vaid ka kodus, sest siis saab
1. materjal antakse dialoogi vormis 2. õpitakse valmis fraase 3. struktuurikonstruktsioone õpitakse korrates 4. grammatikaseletusi vähe, pigem analoogia 5. sõnavara on piiratud ja seda õpitakse ainult kontekstis 6. kasutatakse lindistusi, silte, lipikuid jms 7. oluline on hääldus 8. õpetaja kasutab eriti vähe emakeelt suundumus saada õpilased produtseerima vigadeta lauseid · disainermeetodid · keelekümblus Mis on keelekümblus? (Materjal pärineb keelekümbluskeskuse kodulehelt) · Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. · Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise
oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel. 1 Innove kodulehekülg. http://www.innove.ee/ (16.12.2016) 2 Ibid. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskuste ning ak
head oskused võõrkeeli omandada. Euroopa keelemapp Lõimuvas Euroopas on seatud eesmärgiks, et Euroopa Liidu iga kodanik oskaks lisaks emakeelele veel vähemalt kahte võõrkeelt. Selle eesmärk on inimeste liikuvuse suurendamine: mingis muus riigis elamiseks ja õppimiseks või töötamiseks. Kooli keeleõppe ülesandeks teavitada õppijaid ka kultuuriomasest käitumisest ja sellest, et viisakuse keeleline väljendus ei ole universaalne. Kooli keeleõpe peaks andma õpilastele ka valmiduse ja oskused uusi keeli alati juurde õppida. Keeleõpe kui protsess Tulevikus peaks võõrkeeleõpe olema rohkem suunatud funktsionaalse keeleoskuse kujundamisele vähemalt kahes võõrkeeles, rõhutama enam keelekasutuse sotsiokultuurilisi aspekte, andma õppijatele senisest parema oskuse keeli õppida ja kujundama neis vajaduse seda teha, olema järjekindlamalt seostatud teiste õppeainetega. Kui soovime, et teised suhtuksid
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ 26 LISA 1 Ankeetküsitlus................................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid, erinevad mängud, filmid jne. Praegusel
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on meieni jõudnud renessans
1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1. Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud 2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3
teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada
Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus, suhtluskanal, normid ja zanr. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti
Märkimisväärse erandina olid Tartu ja Tallinna rajoonid, kus oli rohkem vastavaid koole. Üldiselt loodi puuetega lastele suurematesse rajoonidesse umbes kolm kooli. ENSV Haridusministeeriumi haldusse kuulus seitse sanatoorset raskete tervisehäiretega laste kooli, nende seas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kose-Lükati Sanatoorne Metsakool, Helmme Sanatoorne Internatkool, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Vastselinna Eri- Internaatkool, Piusa Eri-Internaatkool. [2] Koolides oli rõhk teadmistel, mis pidid aitama hilisemas elus paremini toime tulla. (Nii võiks kõlada sisult TÕENE väide) Parem sõnastus: Koolides oli rõhke teadmiste edastamisel, mis peaksid aitama tulevases elus õpilasel paremini hakkama saada ja pöörati tähelepanu ettevalmistuseks tulevaseks iseseisvaks eluks. mitte integreerimisel ühiskonda. Väljendit ,,integreerimine ühiskonda" tõesti siis ei kasutatud.
Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest. Suhtumine kuulmislangusesse 4 Sissejuhatus
otsuseid õppimises ja avastada nende huvisid ning võtta vastutust nende saavutamisel. Aastatega õpivad Daltoni õpilased, kuidas võtta vastutust nende endi hariduses. Lõpetajad on tihti kommenteerinud, et tänu Daltonile oldi valmis ülikooliks, 3 kuna Dalton Plaan õpetas neile, kuidas oma aega planeerida ja kontrollida nende endi hariduslikust saatusest. Täna, nagu algusaastatelgi, on õpilaste harimine Dalton koolides Dalton Plaani järgi. See unikaalne haridusfilosoofia on jätkuvalt see, mis tõstab kooli mainet ja teeb sellest ühe kõige uuenduslikuma ja edukama hariduse institutsiooni. Maja, Ülesanded ja Labor Maja Helen Parkhausti uskus, et ülioluline on lapse kuulumine mõnda väiksemasse gruppi koolis, kus iga laps õpiks õpetaja valvsa ja hooliva silma all, kuna see arendab lapse oskust saada hakkama ja sulanduda gruppi. See väike rühm oli nii tähtis, et
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
USA, Inglismaa (H. Niemi, 2005) Uusprofessionalism - Niemi Lisaks sellele, et õpetaja on ise oma kutse arendaja, peab ta olema pidevas dialoogis nii kolleegide kui ka teatavate võtmeisikutega. Kool areneb vaid siis, kui õpetajad teevad omavahel koostööd ja on võrgustikusuhetes ka kooli ümbritseva keskkonnaga. Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid: varajane idealism ellujäämine raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime platoole jõudmine edasiminek – jõuab üks osa üliõpilastest Ootused noore õpetaja kutsealasele kompetentsusele (T. Goodi järgi, 1996) 1. aasta Õpetaja kui ... ... töö korraldaja klassis ..
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
ja mänguasjade valiku põhimõtted. Püütakse leida vastust küsimusele, kas laste mäng vajab täiskasvanupoolset tähelepanu ja kui, siis mil määral. ,,Laps läheb laseaeda" - Raamatus on peatükid, kus proovitakse leida lahendusi küsimustele ja probleemidele- miks ka kõige parem kodu ei asenda lapsele lasteaeda, kodu kui lapse kasvukeskkond, lapse tunnustamine ning karistamine, sõltuvussuhe, empaatia ja emotsionaalne intelligentsus, kakskeelne laps, eelkool ja kooliküpsus. ,,Esi- ja algõpetuse didaktika" - Ülddidaktiline teos, mille raamistik tugineb vanusdidaktilisele vaatele. Teoses esitatakse ja analüüsitakse esi- ja algõpetuse ajaloolisi ja ühiskondlikke lähtekohti ja püütakse selgitada ainevaldkonna mõisteid. Vaetakse ka ühtse kasvuteooria poolt pakutavaid võimalusi väikelaste kasvatajatele ja teoorias peituvaid probleeme. ,,Õppekavad ja lasteaed"
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
