Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu
- Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised · Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. · Alistuv enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav*
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3
· Kas te siis ei tea... teile... · Niisiis teie soov oli... · Ma ju ütlesin, et... · Nagu ma enne · Teid võetakse vastu... mainisin, ... 63 64 Klienditeenindaja emotsionaalne Enesehinnang intelligentsus EQ · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded · Eneseteadlikkus iseenda kohta · Eneseregulatsioon · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini · Enesemotivatsioon taluda tagasilööke · Empaatia
· Mina ei tea sellest · Kohe uurin/vaatan midagi järele · Tulge/minge ... · Kas teile sobib... · Teid oodatakse... · Oleks kena, kui te... · Vaadake, et te... · Ma kohe selgitan · Kas te siis ei tea... teile... · Ma ju ütlesin, et... · Nagu ma enne mainisin, ... 64 Enesehinnang · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded iseenda kohta · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini taluda tagasilööke · Madal EH ei usuta endasse ning jäetakse oma potentsiaal kasutamata, elu elamata 65 Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66
· Mina ei tea sellest · Kohe uurin/vaatan midagi järele · Tulge/minge ... · Kas teile sobib... · Teid oodatakse... · Oleks kena, kui te... · Vaadake, et te... · Ma kohe selgitan · Kas te siis ei tea... teile... · Ma ju ütlesin, et... · Nagu ma enne mainisin, ... 64 Enesehinnang · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded iseenda kohta · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini taluda tagasilööke · Madal EH ei usuta endasse ning jäetakse oma potentsiaal kasutamata, elu elamata 65 Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66
Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest) ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis 1.2. Eneseavamine ja -väljendamine Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega
võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa Kehtestav käitumine tähendab mitteverbaalset rahulikku, kindlat ja viisakat väljendusviisi. Kehtestavat käitumist väljendavad järgmised mitteverbaalsed toimimisviisid:
Agressiivne käituja tunneb viha, ülbust, on üleolev ja ärritub kergesti. Samas tunneb ta ka hirmu ja ebakindlust. Agressiivne käituja kardab kaotada oma positsiooni. Ta domineerib, halvustab, ta võidab teiste arvelt ja teda ei sallita, ei austata, tema tervis halveneb pideva pinge tagajärjel, ta jääb lõpuks üksikuks. Kehtestav käitumisstiil on alistuvast ja agressiivsest käitumisest erinev. Kehtestavalt käitudes ütleb inimene välja, mida ta mõtleb, tunneb ja arvab. Selline inimene ütleb otse välja, mida ta soovib. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud 1 Organisatsiooni käitumine kompromissidele ja läbirääkimistele, on võimeline esitama otsekoheseid palveid ja ka otsekoheselt ära ütlema. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat
· Isiksusesiseselt · Gruppidevaheliselt · Isiksustevaheliselt · Organisatsioonikonflikt · Grupisiseselt Isikusisene konflikt * Seotud väärtuste ja prioriteetidega * Tekitab stressi- (kestvate ja korduvate ärritajate mõjul tekkiv pingeseisund) * Tõmbab inimest mitmes erinevas suunas * Erinevad väärtused * instrumentaalsed - isiklikult eelistatud käitumisviisid * lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt
- enesekindlust väljendav hääletoon; - silmside loomine ja hoidmine; - optimaalne suhtlemisdistantsi valik; - selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine kehtestava sõnumi edastamise vältel; - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles. Kehtestav sõnum: - tavaliselt lühike; - selge ja kindel seisukoha välja ütlemine; - ei ole dialoog; - ei saa kasutada tingivat kõneviisi! - kehtestav sõnum on nt sa karjusid minu peale ja mulle see ei meeldi. Kehtestava stiili põhipunktid: - isik väljendab end selgelt; - arvestab teiste inimeste õigusi; - on aus; - on otsekohene ja kindlameelne; - on viisakas; - näitab välja, et saab aru, miks teine nii teeb/tegi kuid ei peeta seda õigeks; - taotleb võrdset kasu nii enesele kui suhtele; - kohandatud isikutele ja situatsioonile (pole universaalne);
mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega
Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi vastaksid nii enda kui teise osapoole huvidele. See on parim meetod, sest töö käigus toimub mõlema areng, mis võib olla abiks järgnevate konfliktide lahendamisel. (Kaldoja. A, 2011) Joonis 1. Konfliktide lahendamise strateegiad Thomas Kilmanni mudeli järgi (Organisatsioon ja juhtimine, 2012) 8 Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav. Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Sellise käitumisviisi omandanud inimesed on otsekohesed, ausad ja väljendusrikkad. Nad tunnevad end rahulike ja kindlatena, peavad endast lugu ja lasevad teistel tunda nende väärtust. Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse
Kuninglik käitumine eeldab tarbijalt teenindajast lugu pidamist ja temaga arvestamist. Teenindaja omakorda püüab teha kõik, et tarbija soov saaks täidetud ja lisab sellele omalt poolt soojust ja tähelepanu. Seega võime öelda, et tarbija on KUNINGAS vaid siis, kui Kliendil on alati õigus .... mõelda, arvata, aru teenindaja saab teda abistada KUNINGANNANA! saada just nii, nagu ta mõtleb, arvab, aru saab Kuna kuninga mõte seostub meie kultuuris alamaks olemise ja tingimusteta allumisega võib olla teenindaja jaoks kasulik mõelda kliendist kui Inimesest (ja inimesed on erinevad) Suhtlemise etapid ja müügimudel Suhtlemise eelduseks on suhtlemisvalmidus st. ma olen valmis suhtlema (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu (ka muude asjadega tegelemise), ma tajun
hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet
Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3
müra ja ebakohast kuulamisviisi. 39. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 41. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 42. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 43
võimaldab töötajal arendada neid omadusi, mis talle olulised. Töötajate koostöövalmidus ja lojaalsus tagab vastuvõetud otsuste elluviimise. 23. Konformsus, seda mõjutavad tegurid. Ehk mugandumine on teiste hoiakute omaksvõtmine ja käitumise järgimine. Konformsuse kujunemist mõjutavad: inimese kalduvus vältida konflikte, oluliseks peetakse grupi harmooniat, toetajate olemasolu või puudumine, situatsiooni mitmetähenduslikkus, enesehinnang. Inimene järgib enamuse seisukohti, kui ei muuda oma isiklikke uskumusi, inimene nõustub, et enamuse vaated on kõige enam kehtivad. inimene muudab oma hoiakuid, et sarnaneda kellegi teisega. 24. Juhi ja alluva omavahelist sobivust määravad tegurid ja suhete vormid. Alluvuses täidetakse autoriteetse inimese korraldusi. Suurem lähedus soodustab allumist. Konformsuse suurenedes suureneb alluvus. Allumist saab vähendada kui muuta
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...............
................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124 Konflikti reguleerimine ....................................................................127
Suutmatus oma tundeid kontrollida Agressiivne käitumine Plussid Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused Hirm Vastuagressiooni provotseerimine Kontrolli kaotamine Süütunne Inimlikkuse kaotamine Inimestest võõrandumine Vilets tervis KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis
kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele
.........................................................................................226 JALGRATTUR.......................................................................................227 Merlecons ja Ko OÜ 2 KAAL......................................................................................................229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED.......................................231 KEHTESTAV KÄITUMINE.................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242
Kuulatakse vaid neid hinnanguid oma käitumisele, mis toetavad võimu. Väiksema võimuga inimestesse suhtutakse üleolevalt ning välditakse lähedasi suhteid nendega. Võimukorruptsiooni puhul võivad konfliktid tekkida mitmesugustel põhjustel võimu omajale ei kuuletuta ega alluta piisavalt, rikutakse õigluspõhimõtteid, võimu omamist ei peeta enesestmõistetavaks. Võimukorruptsioon saab toimida tingimustes, kus ühel osapoolel on või ta arvab endal olevat rohkem võimu kui teisel osapoolel. Sellisel juhul pole võim tasakaalus. Võimu tasakaalutus on olukord, milles ühel osapoolel on oluliselt rohkem võimu kui teisel. Sageli mõjutab võimu tasakaalutus otseselt konflikti. Ühelt poolt võib võimu ebavõrdne jaotus saada konflikti põhiküsimuseks, milles teine osapool püüab saavutada võimu tasakaalu. Teisalt on uurijad seda meelt, et kui ühel poolel on oluliselt
vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia.
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
